Poliitilisi äärmusi ühendab huvi dinosauruste vastu
Poliitiliselt killustunud ühiskonda ei aita praegusel kujul liia isegi huvi teaduse vastu. Liberaalid ja konservatiivid kalduvad olemuslikult huvi tundma erinevate teadusharude vastu, mida võimendavad veebi kajakambrid ja filtrimullid.
"Lisaks kajakambri efektile, kus inimesed teevad teadliku valiku kuulata neile meeldivaid ideid, mõjutavad neid ka veebis tegutsevate ettevõtete kasutatavad soovitusalgoritmid. Tulemuseks on filtrimull," selgitas inimeste teaduse tarbimise harjumusi uurinud Michael Macy ERR Novaatorile. Cornelli ülikooli arvutusliku sotsiaalteaduse professori järeldused põhinevad miljonitel internetikaubamajadest Amazon ja Barnes and Noble tehtud raamatuostudel ning nende omavahelistel seostel.
Macy leidis kolleegidega, et laias laastus ostavad poliitikast huvitatud inimesed keskmisest sagedamini ka teadusteemalisi raamatuid. Suuresti taandub vahe sotsiaalteadustele. Viimase kõrvale jättes joonistuvad välja selged mustrid. "Liberaale köidavad rohkem alusteadused nagu astronoomia ja antropoloogia. Küsimused, mille taga on intellektuaalsed väljakutsed ja teaduslik uudishimu. Konservatiive aga rakendusteadused, näites meditsiin ja keemia, kus teadustööd kannustab vajadus lahendada praktilisi probleeme," selgitas Macy.
Isegi kui valdkond tõmbab poliitilise spektri mõlemasse otsa langevate inimeste huvi, loevad nad haruharva samu raamatuid. "Konservatiivid eelistavad näiteks bioloogia, keskkonna- ja kliimateaduste vallas kirjandust, mis langeb perifeeriasse. Nad ostavad sagedamini raamatuid, mis huvitavad teisi konservatiive, kuid mitte laiemat avalikkust," sõnas professor. Teisisõnu lõimivad nad end teadusvaldkonnaga valikuliselt. Liberaalide maitse sarnaneb aga rohkem inimeste omale, kes poliitilise sisuga teoseid ei osta.
"Oleks võinud loota, et teadus kujutab endas silda, millega alustuseks USA-s konservatiivide ja liberaalide vahelist lõhet vähendada. Lõppude-lõpuks peaksid viima faktid ja loogika avalikus sfääris järeldusteni, mis ei sõltu sellest, kui mugavad need poliitiliselt tunduvad. See ei pea kahjuks paika," lisas Macy. Leidub vaid käputäis valdkondi, kus tulevad liberaalid ja konservatiivid tõepoolest keskpõrandale kokku. Näiteks armastavad kõik dinosaurusi. Tegu on aga poliitiliselt ebaolulise teemaga.
Professor lootis, et teadus võib pakkuda sellegipoolest lahedust poliitilise polarisatsiooni vähendamiseks. "Teadlased peaksid üritama tekitada teaduse kui sellise vastu täiendavat huvi. Nii et see ületaks inimeste iha otsida teadusest toetust nende poliitilistele vaadetele. Samuti peaksid nad õpetajate ja professoritena julgustama mõtlema õpilasi väidete peale, millega nad poliitiliselt ise ei nõustu," leidis Macy. See ei aitaks paremini mõista mitte ainult vastaspoole argumente, vaid ka inimeste endi omi.
Uurimus ilmus ajakirjas Nature Human Behaviour.