Kristjan Port: kapitalism sünnitab tarbetut tööd ({{commentsTotal}})

Süüd ega ebamugavust ei peaks tarbetu ameti pidajad tundma.
Süüd ega ebamugavust ei peaks tarbetu ameti pidajad tundma. Autor/allikas: thomashawk/Creative Comons

Tööl peaks olema suurem väärtus, kui selle eest makstaval palgal. Vastasel juhul ei tasuks tööandjal tööd pakkuda. Töö ja palga suhet saab muuta soodsamaks makstes väikest töötasu või selle automatiseerimisega. Ometi paistab koos tehnoloogia võidukäiguga inimeste töökoormus kasvavat. Nähtust on kerge märgata, aga raske mõista.

Umbes 60 protsenti online-kaupluste käibest tuleb kella 9 ja 17 vahel ehk "tööajal". Oma koha koondamisest teada saades kirjutas üks Põhja-Rein-Vestfaali liidumaa Mendeni linna ametnik endistele kolleegidele sõbralikus hüvastijätukirjas, et on pensionile minekuks põhjalikult valmistunud, kuna pole viimased 14 aastat tegelikult mitte midagi teinud – Adieu!

Loost selgub, et ta ei hoidnud tööst kõrvale ja pakkus end korduvalt tööandjale, aga kuna ametkond kasvas pidevalt suuremaks, hajus töö igakord kuhugi ära. Peamise etteheitena linnapeale oli mitmesuguse tarbetu ja halvasti töötava tehnoloogia ning tarkvara hankimine, mis põhjustas mitmesugust näilist tööd, kuid millest reaalselt linlaste elujärjes midagi ei muutunud. Sisuliselt kasvas mõttetu töö. Muus osas tal kellelegi etteheiteid ei olnud, sest oli nende aastate jooksul palgana välja võtnud 745 000 eurot.

Ärijuhtide koolitajana tuntud Londoni majanduskooli antropoloogia professor David Graeber arutles äsja tarbetu töö sünni põhjuste üle ja leidis, et süüdi on kapitalism. Seegi väide on paradoksaalne. Nähtuse sisuks arvatav ratsionaalne kapitali kasutus peaks otse vastupidi jätma alles vaid vajalikud tegevused ja kasvatama töötust.

Professor ei vaidle, et 20. sajandil tekitas tehnoloogia arenguga juurde hulganisti uusi töid ja isegi tööstuseid, kuid neis töötajaist väike osa on tegevad sushi, iPhone'ide või moekate jalanõude tootmises ja levitamises ehk tootval tööl. Möödunud sajandil toimus enneolematu põllu- ja vabrikutööliste arvu vähenemine, luues asemele lugematuid juhtide, ametnike, teenistujate ja müüjate töökohti.

Sajandi alguse tööjõuturust umbes kolmandiku moodustanud ametipidajate arv oli sajandi lõpuks kolmekordistunud. Enamus tootvast tööst oli automatiseeritud. Nende asemele sündis armeede kaupa juriste, administraatoreid, suhtekorraldajaid, personalijuhte, haldureid tervishoidu ja haridusse jne. Kuna need tööd röövivad enamuse ajast, sündis juurde täiendavaid töökohti pitsakulleritest koerapesijateni.

Professor Graeber kasutab taoliste ametite kohta kriitilisemat väljendit, aga tema mõte kajastab tarbetust. Süüd ega ebamugavust taolise ameti pidajad tundma ei pea. Teema raskus asub küsimuses, kust sellised mittetootvad kohustused sünnivad, kui tootva töö automatiseerimise tulemusel pidanuks juba ammu tekkima juurde kvaliteetset vaba aega.

Inimestel oleks aega käia söömas või ise pitsat küpsetada ja lemmikloomi pesta. Selle asemel vohavad nüüd poolkuntslikud teenused. Kuid taoliste teenustega võrreldes on veelgi kiiremini kasvanud mitmesuguste ametnike tööpõli. Mittetootliku sektori ametnikke on vaja. Kõik teevad kellelegi midagi ja seda peab kuidagi reguleerima. Suur osa taolistest reguleerijatest ei tooda midagi, ei tee telefone, sushit ega moekaid jalatseid.

Inimese lugu uuriva professori arvates sünnivad need ametid mitte majanduslikest teguritest, vaid moraalist ja poliitikast. Umbes poole sajandi eest tabas valitsev klass, et rõõmus, tootlik ja rohkelt vaba aega omav elanikkond on neile surmavalt ohtlik. Muutes töö omaette moraalseks väärtuseks õnnestus provotseerida massid kirglikult ja end unustavalt tööd rassima, luues oma tegevuse tulemusel massiliselt uut tööd juristidest juhtide ja juhatajateni.

Nende tööde tegemata jätmisest ei juhtu maailmas midagi peale suure bürokraatliku segaduse. Selles võtmes käitus Saksamaa ametnik erakordselt mõistlikult. Ta ei teinud mittevajalikku, ega põhjustanud teistele tühja tööd. Taolise nutikuse eest tasub maksta küll.

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates Portaal.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa

Allikas: Portaal



Uurimust eest vedanud Rutgersi ülikooli planeediteaduste dotsent Sonia Tikoo.Uurimust eest vedanud Rutgersi ülikooli planeediteaduste dotsent Sonia Tikoo.
Kuu magnetväli oli arvatust püsivam

Ameerika teadlased väidavad, et Kuu kunagine magnetväli püsis vähemalt miljard aastat kauem, kui seni arvatud.

Soovitused, kuidas vältida koolides valimiskampaaniat
Uuendatud: 09.08

Sel sügisel saavad esimest korda osaleda valimistel noored alates 16. eluaastast. See tähendab ühtlasi, et koolid on üha suurema poliitikute surve all – paljud otsivad võimalust oma töö tutvustamise egiidi all teha koolis valimiskampaaniat.

Teadlaste ennustus: sajandi lõpus nõuab ilmastik 150 000 inimelu aastas

Ekstreemsed ilmaolud võivad aastaks 2100 nõuda igal aastal kuni 150 000 inimelu, kui kliimasoojenemise vastu midagi ette ei võeta, ennustavad teadlased.

Käsnas elab miljardeid baktereid.Käsnas elab miljardeid baktereid.
Pesukäsnad kubisevad bakteritest, steriliseerimisest pole kasu

Köögis kraani kõrval lebav pesukäsn on bakteripesa. Nüüd tuleb välja, et svammis ei ela mitte ainult sadu tuhandeid kordi rohkem baktereid kui WC-poti kaanel, vaid ka katsetest seda steriliseerida pole erilist kasu. See kasvatab ainult potentsiaalselt haigusi tekitavate bakterite osakaalu.

Haigekassa raport: tööriist, mis sattus valedesse kätesse

Nädal pärast seda, kui Haigekassa ravikvaliteeti hindav raport avalikuks sai, on mitmed haiglad endiselt täpsustavate andmete ootel, sest raport on järelduste tegemiseks puudulik. Kõige suurema kriitika alla langevad raporti tegemiseks kogutud andmed - vaid raviarvetele toetuv statistika on reaalsusest kaugel ja teeb ülekohut. Et taolist raportit üldse koostatakse, on haiglate hinnangul tänuväärne, samuti oodatakse igasügisest kokkusaamist haigekassaga, kuis raportis olev üksipulgi läbi arutatakse.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.