Kristjan Port: kapitalism sünnitab tarbetut tööd ({{commentsTotal}})

Süüd ega ebamugavust ei peaks tarbetu ameti pidajad tundma.
Süüd ega ebamugavust ei peaks tarbetu ameti pidajad tundma. Autor/allikas: thomashawk/Creative Comons

Tööl peaks olema suurem väärtus, kui selle eest makstaval palgal. Vastasel juhul ei tasuks tööandjal tööd pakkuda. Töö ja palga suhet saab muuta soodsamaks makstes väikest töötasu või selle automatiseerimisega. Ometi paistab koos tehnoloogia võidukäiguga inimeste töökoormus kasvavat. Nähtust on kerge märgata, aga raske mõista.

Umbes 60 protsenti online-kaupluste käibest tuleb kella 9 ja 17 vahel ehk "tööajal". Oma koha koondamisest teada saades kirjutas üks Põhja-Rein-Vestfaali liidumaa Mendeni linna ametnik endistele kolleegidele sõbralikus hüvastijätukirjas, et on pensionile minekuks põhjalikult valmistunud, kuna pole viimased 14 aastat tegelikult mitte midagi teinud – Adieu!

Loost selgub, et ta ei hoidnud tööst kõrvale ja pakkus end korduvalt tööandjale, aga kuna ametkond kasvas pidevalt suuremaks, hajus töö igakord kuhugi ära. Peamise etteheitena linnapeale oli mitmesuguse tarbetu ja halvasti töötava tehnoloogia ning tarkvara hankimine, mis põhjustas mitmesugust näilist tööd, kuid millest reaalselt linlaste elujärjes midagi ei muutunud. Sisuliselt kasvas mõttetu töö. Muus osas tal kellelegi etteheiteid ei olnud, sest oli nende aastate jooksul palgana välja võtnud 745 000 eurot.

Ärijuhtide koolitajana tuntud Londoni majanduskooli antropoloogia professor David Graeber arutles äsja tarbetu töö sünni põhjuste üle ja leidis, et süüdi on kapitalism. Seegi väide on paradoksaalne. Nähtuse sisuks arvatav ratsionaalne kapitali kasutus peaks otse vastupidi jätma alles vaid vajalikud tegevused ja kasvatama töötust.

Professor ei vaidle, et 20. sajandil tekitas tehnoloogia arenguga juurde hulganisti uusi töid ja isegi tööstuseid, kuid neis töötajaist väike osa on tegevad sushi, iPhone'ide või moekate jalanõude tootmises ja levitamises ehk tootval tööl. Möödunud sajandil toimus enneolematu põllu- ja vabrikutööliste arvu vähenemine, luues asemele lugematuid juhtide, ametnike, teenistujate ja müüjate töökohti.

Sajandi alguse tööjõuturust umbes kolmandiku moodustanud ametipidajate arv oli sajandi lõpuks kolmekordistunud. Enamus tootvast tööst oli automatiseeritud. Nende asemele sündis armeede kaupa juriste, administraatoreid, suhtekorraldajaid, personalijuhte, haldureid tervishoidu ja haridusse jne. Kuna need tööd röövivad enamuse ajast, sündis juurde täiendavaid töökohti pitsakulleritest koerapesijateni.

Professor Graeber kasutab taoliste ametite kohta kriitilisemat väljendit, aga tema mõte kajastab tarbetust. Süüd ega ebamugavust taolise ameti pidajad tundma ei pea. Teema raskus asub küsimuses, kust sellised mittetootvad kohustused sünnivad, kui tootva töö automatiseerimise tulemusel pidanuks juba ammu tekkima juurde kvaliteetset vaba aega.

Inimestel oleks aega käia söömas või ise pitsat küpsetada ja lemmikloomi pesta. Selle asemel vohavad nüüd poolkuntslikud teenused. Kuid taoliste teenustega võrreldes on veelgi kiiremini kasvanud mitmesuguste ametnike tööpõli. Mittetootliku sektori ametnikke on vaja. Kõik teevad kellelegi midagi ja seda peab kuidagi reguleerima. Suur osa taolistest reguleerijatest ei tooda midagi, ei tee telefone, sushit ega moekaid jalatseid.

Inimese lugu uuriva professori arvates sünnivad need ametid mitte majanduslikest teguritest, vaid moraalist ja poliitikast. Umbes poole sajandi eest tabas valitsev klass, et rõõmus, tootlik ja rohkelt vaba aega omav elanikkond on neile surmavalt ohtlik. Muutes töö omaette moraalseks väärtuseks õnnestus provotseerida massid kirglikult ja end unustavalt tööd rassima, luues oma tegevuse tulemusel massiliselt uut tööd juristidest juhtide ja juhatajateni.

Nende tööde tegemata jätmisest ei juhtu maailmas midagi peale suure bürokraatliku segaduse. Selles võtmes käitus Saksamaa ametnik erakordselt mõistlikult. Ta ei teinud mittevajalikku, ega põhjustanud teistele tühja tööd. Taolise nutikuse eest tasub maksta küll.

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates Portaal.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa

Allikas: Portaal



Eestlased Ispras: Eesti noored teadlased ja Maive Rute (vasakult viies) JRC külaliskeskuse ees.

Maive Rute: teadus pole vürts, mida poliitikasse lisada, vaid selle põhiosa

Edukas teaduspõhine poliitika peab olema kahesuunaline. Teadlased saavad poliitikutele uuringutulemuste põhjal nõu anda, poliitikud aga teadlastele selgitada, kuidas tulemusi paremini esitada ning mida päevakajalist uurida, leiab Euroopa Komisjoni teadusuuringute ühiskeskuse (JRC) peadirektori asetäitjana töötanud eestlanna Maive Rute.

JRC ehk Join Research Centre töötab küll Euroopa Komisjoni jaoks, kuid pakub ka võimalusi rahvusvahelisteks projektideks, pöörates viimasel ajal tähelepanu Põhja-Euroopale ja noortele teadlastele.

Virtuaaltuur: ERR Novaator Itaalias 2000 töötajaga teaduslinnakus

Põhja-Itaalias Ispras asuv teaduslinnak on kui riik riigis: ranged turvanõuded piiravad ligi 2000 töötajaga keskusele ligipääsu. Itaalias asub JRC ehk Joint Research Centre'i vanim osa, milles töötavad teadlased uurivad Euroopa Liidu jaoks olulisi teemasid lagunevast tuumareaktorist autode heitgaaside, meekoostise ja küberkaitseni.

TTÜ on rebinud end TÜ-st nii tudengite kui rahvusvahelisuse poolest ette.

Graafikud: Tartu ülikool jõudis Ida-Euroopa ülikoolide hulgas 3. kohale

QS ülikoolide edetabel reastas Tartu ülikooli arenevate Euroopa ja Kesk-Aasia ülikoolide edetabelis 3. kohale. Saja parima ülikooli hulka mahtus selles kategoorias ka Tallinna ülikool ning Tallinna tehnikaülikool. Graafikutelt peegeldub aga nii mõnigi mõtlema panev fakt Eesti ülikoolide kohta. 

Perekonda Cyrtodactylus kuuluv geko.

Myanmaris tuli päevavalgele trobikond gekoliike

Mõnikord juhtub, et uusi loomaliike avastatakse korraga terve trobikond. Nii on see nüüd juhtunud Myanmaris, sooja kliimaga Kagu-Aasia maal, mida tuntakse ka Birma nime all, kus teadlased on avastanud ühest üsna väikesest piirkonnast tervet 19 senitundmata gekoliiki.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: