Kristjan Port: virtuaalmaailm õgib inimhingi ({{commentsTotal}})

Endine pallur ähvardab kohtuga mänguvalmistajat Konami.
Endine pallur ähvardab kohtuga mänguvalmistajat Konami. Autor/allikas: Jorge Silva/Reuters/Scanpix

Sajandi eest köitis avalikkuse meeli inimese kehaline suutlikkus. Keha sai proovile panna äsja käima lükatud kaasaegsetel olümpiamängudel, Euroopas kogusid populaarsust jalgrattavõistlused jne. Kuid tõenäoliselt laiema publiku meeli köitsid Aafrika džunglisse kadunud Greystoke'i krahvi John Claytoni ehk Tarzani lood.

Tarzanis kombineerusid tsivilisatsiooni lihvitud nutikus ja ahvide juhtimisel treenitud erakordne kehaline võimekus. Tarzan elas esialgu inimeste fantaasias, omades arvukaid variatsioone vastavalt sellele, mida keegi raamatulugudest välja luges. Koos filmitehnoloogia edusammudega siirdus Tarzan kinoekraanile. Esialgu tummana, saadetuna klaverimuusikast, hiljem juba rääkides. Sellest ajast teame, milline on kuulus Tarzani hüüe. Ühtlasi hakkas vormi võtma nn "õige" Tarzani isik, kelleks oli 17 aasta jooksul 12 filmis peategelast esitanud Johnny Weissmüller.

Kino võimaldas esitada fiktiivseid tegelasi realistlikena, segades ekraanil päris inimesed fantastilist maailma kujutava butafooria ja enneolematuid tegelasi kehastavate plastiliinist animatsioonidega. Inimestele taoline pettus meeldis. Isegi väga, sest tänaseks on väljamõeldiste realistlik esitlus kinolinal arenenud kaugemale, kui ollakse jõutud näiteks vähihaiguse raviga.

Arvutiprotsessoreid valmistava Inteli peadirektor Paul Ottelini tõdes kusagil 2011. aasta paiku, et tänapäeva kodused lõpptarbijad on pooljuhtseadmete peamine sihtrühm, mis möödus IT -osakondadest ja valitsusasutustest kusagil 2004. aastal. Kodused elutoad muutusid kõrgeima transistoritihedusega keskkondadeks, tuues kokku arvutid, nutiseadmed, mängukonsoolid ja uue põlvkonna televiisorid. Põhjuseks inimlik lust põgeneda vähemalt mõtetega ekraanil kuvatud maailma.

Suur osa kaasaegsest kinost ja ilmselt veelgi suurem osa tulevasest kinost ja loomulikult interaktiivsest kinost ehk arvutimängudest rajaneb virtuaalsele. See on arvuti loodud pilt. Isegi kui sama leiduks reaalses looduses. Reaalne loodus võib uue ajastu inimesele tunduda natukene lahja Ilus liblikas ja mahlane rohelus koos erakordse linnulauluga on lihtsam garanteerida virtuaalse kitšina, kui seda otsima minna. Loomad on näitlejatena kehvad, mistõttu kaitsmaks režissööri närve ja rahuldamaks vaataja muinasjutunälga, on arvutiga loodud loomnäitleja arengu loomulik jätk.

Kuid mis saab näitlejatest? Hea, et küsisite! Näitlejatega on samuti probleeme. Rahva poolt armastatud Johnny Weissmüller võinuks Tarzani rolli edasi mängida. Tema vanemaks muutuv olemus ei sobinud enam liaanide küljes kiikumiseks. Rahvas ootas teistsuguse kehaga Tarzanit. Kaasajal venivad mõned seriaalid nii pikaks, et mõned inimestest näitlejad on vahepeal surnud. Samuti on hakatud seriaalide puhul liikuma ajas tagasi, aga näitlejatele on aeg järele jõudnud jne.

Tehnoloogia võimaldab armastatud näitlejaid virtualiseerida. Neid polegi rohkem vaja. Arvuti paneb neid kujutavad kehastused tegema kõike, mida filmitegija või avalikkus soovivad. Samal ajal tärkab eetilisi küsimusi, mida dinosaurustelt, muinasjututegelastelt ega näiteks ahvidelt nende matkimise puhul ei küsita.

Ehk kes kontrollib inimese sarnasust virtuaalse esiteluga? Kui palju on vaja muuta ekraanile joonistatud väljamõeldud isikut, et see ei riivaks kellegi privaatsust, isikuomaduste ekspluateerimisest rääkimata? Probleem on aktuaalne seni, kuni filmides esineb veel reaalseid näitlejaid, sest tulevikus mõeldakse vajalik tegelane lihtsalt välja.

Järelikult võime kohata lähitulevikus rohkem juhtumeid sarnaselt jalgpallur Diego Maradona omale. Endine pallur ähvardab kohtuga mänguvalmistajat Konami, mille populaarses jalgpallimängus on legendide seas karvase peaga Maradonat meenutav ja tema nime kandev tegelane. Mängus on teisigi kuulsaid pallureid, kellede kõrval on Maradona nimetatud parimaks. Virtuaalselt elus hoitud kehaline võimekus vana palluri pahameelt ei leevendanud. Võimalik kohtulugu pakub võibolla vihje, mida teha, kui näed endaga sarnast tegelast mõne filmi massistseenis.

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates Portaal.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa

Allikas: Portaal



Martin Kuusk.Martin Kuusk.
Haiguse lugu: elu eluaegse närvihaigusega

Väikesest peale rongide vastu huvi tundnud ning huvist endale ka ameti teinud Martin Kuusk põeb haigust nimega sclerosis multiplex. Sportlikust, elurõõmsast ja pidevalt naljatlevast mehest on võimatu peale vaadates aru saada, et teda tabanud tõbi kuulub tegelikult tõsiste krooniliste haiguste hulka.

Süüria konflikt on ajanud liikvele miljonid inimesed.Süüria konflikt on ajanud liikvele miljonid inimesed.
Lähis-Ida ähvardab vaimsete häirete epideemia

Sõda austab haruharva lahinguvälja piire. Käsikäes Lähis-Idas otsese sõjategevuse tõttu hukkunute arvuga on kasvanud hüppeliselt enesetappude hulk ning välditavate krooniliste haiguste ja vaimsete häirete esinemissagedus, näitab uus raport. "Kadunud sugupõlvest" on saamas sada aastat pärast esimese maailmasõja lõppu taas paratamatu reaalsus.

Päikese tuum pöörleb ühe korra nädalas

Päikese tuum teeb ühe täispöörde umbes ühe nädalaga. Nii nagu maakera ja teised taevakehad, pöörleb ka Päike ümber oma kujuteldava telje. Kuid kui taevakeha pole läbini tahke, nii nagu Päike seda polegi, siis tihtilugu pöörlevad eri kihid eri sügavusel eri kiirusel.

Esimese õistaime rekonstruktsioon.Esimese õistaime rekonstruktsioon.
Teadlased kirjeldasid kõigi lillede võimalikku esiema

Evolutsiooniteooriale vundamendi ladunud Charles Darwin nimetas lillede arengut "vastikuks mõistatuseks". Õistaimede fossiilid ilmusid saja miljoni vanustesse ladestustesse justkui üleöö. Sadu lilleliike kirjeldava andmebaasi aluseks võtnud teadlased järeldavad nüüd, et esimesi lilli võis näha Maal juba vähemalt 140 miljoni aasta eest.

Imiuss, kes kuulub Trichobilharzia perekonda. Noolega näidatud kohas on iminapp, millega parasiit end peremehe organismi külge kinnitab.Imiuss, kes kuulub Trichobilharzia perekonda. Noolega näidatud kohas on iminapp, millega parasiit end peremehe organismi külge kinnitab.
Teadlased leidsid Viljandi järvest suplejaid kimbutava imiussi vastsed

Eesti maaülikooli teadlased leidsid Viljandi järvest imiussi vastsed, kes võivad suplejatele tekitada sügelustunnet või punetust. Kuigi varem on seal taoliste sümptomite tekitajateks peetud sinivetikaid, võib viimastele proovidele tuginedes öelda, et põhjuseks on pigem parasiitide suur osakaal.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.