ESTCube-2 blogi: miks me asteroide uurime? ({{commentsTotal}})

Kunstniku kujutlus asteroididel kaevandamisest.
Kunstniku kujutlus asteroididel kaevandamisest. Autor/allikas: Denise Watt, Wikimedia Commons

Kosmosetehnoloogia on tore küll, kuid mis kasu sellest meile, maapealsetele, on? 

Kvaliteetne GPS-signaal on ilmselgelt vajalik, kuid miks uurida sadade miljonite kilomeetrite kaugusele jäävaid asteroide? Tartu observatooriumi kosmosetehnoloogia osakonna juhataja Andris Slavinskis ning elektrilise päikesepurje leiutaja Pekka Janhunen selgitavad.

Asteroididest ei teata palju, vaid umbes 20st on lähedalt mööda lennatud ning neidki ei ole jõutud eriti põhjalikult uurida. Kuigi astronoomidel on Päikesesüsteemi ja asteoridide tekkimise kohta mitmeid teooriaid, ei ole asteroidide tekkimise mehhanism ja nende koostis päris lõpuni teada. Üldjoontes küll, kuid mitte detailideni.

Asteroididelt on leitud orgaanilist materjali. Mõnekilomeetrise läbimõõduga kivikamakalt, mis liigub praktiliselt tühjas kosmilises ruumis, on leitud orgaanilisi ühendeid. Kuidas see võimalik on? Üks väljapakutud elu tekke põhjus ongi asteroididega Maale sattunud orgaaniliste ühendite edasiarenemine.

Arvatakse, et orgaanilised ühendid tekkisid asteroididel kosmiliste kiirte ja kalgi kiirguse toimel, kuna neil pole kaitsvat atmosfääri. Samuti pole osa asteroide kunagi olnud piisavalt kuuma sisemusega, et hävitada neis sisalduv orgaaniline materjal.

Seega võib asteroididel peituda seletus maapealse elu tekke või ka Päikesesüsteemi arengu kohta. 

Ehk olid planeedid praegusest erinevatel orbiitidel? Kuidas nad liikusid? Miks? Peab lähemalt uurima!

Suurim oht, mis elu Maal kimbutab, on kokkupõrge asteroidiga. Ühe levinuma teooria järgi surid dinosaurused 65 miljonit aastat tagasi välja just Maad tabanud asteroidi tõttu. 

Esimest korda inimese evolutsiooni jooksul on meil teoreetiline võimekus end kuidagi kaitsta. Teadmine, kuidas ohtliku asteroidi liikumisteekonda muuta või kuidas asteroidi väiksemateks osadeks lõhkuda, võib päästa elu Maal.

Kui vaadata kaugemasse tulevikku, siis kosmosetehnika kosmoses ehitamine on odavam kui materjalide Maalt orbiidile saatmine. Vajalik materjal on asteroididel ju olemas – me lihtsalt ei suuda seda praegu veel koguda ja töödelda. Teoreetiliselt võiks välja kujuneda Maaväline majandus – avakosmoses töötavad teleskoobid, asteroidide kaevandamine, isegi inimasundus kosmosejaamades

Mõni nädal tagasi sai ESTCube-2 partnerite Tartu observatooriumi, Soome meteoroloogiainstituudi ja teiste ühisprojekt Euroopa kosmoseagentuurilt (ESA) kinnituse, et agentuur uurib edasi kuupsatelliitide saatmist asteroididele ning võtab kuulda projekti algatajate soovitusi.

Projekti käigus saadetaks mitukümmend kuupsatelliiti, mis on üsna ESTCube-2 sarnased, kaugeid asteroide uurima. Mitte ühte või kahte, vaid kokku võiks uuritavaid asteroide olla ligi sada.

Võimalusi on siin palju: sihtmärk võiks olla asteroidide vöö Marsi ja Jupiteri vahel, Hilda asteroidiperekond või Jupiteri Trooja asteroidid. Lend asteroidideni võtaks olenevalt selle asukohast aega kolm ja pool kuni seitse ja pool aastat. 

Asteroide uuritaks erinevate kaameratega. Kümnete väikeste ja suhteliselt odavate kuupsatelliitide kasutamine teeb projekti küllalt odavaks – vaid 150 miljonit eurot. Võrdluseks: NASA kosmoseaparaadi Dawn maksumus on ligi kolm korda enam ning selle missiooni käigus uuritakse vaid kahte asteroidi.

Meie kodu on terve Päiksesesüsteem, mitte ainult Maa. Parim analoogia on üksik saar keset ookeani: kui sealne rahvas saare ümbruskonnast kaugema vastu huvi ei tunne, ei oska ta end vajadusel ka kaitsta. Lisaks sellele võib rahva areng paigale jääda. Mida rohkem teame, seda rohkem suudame.

Loe lähemalt ESA kuupsatelliitide projekti kohta lehelt Research Gate ja avakosmose asutamise kohta USA mittetulundusühingu NSS veebist

ERR Novaatorile vahendab ESTCube-2 meeskonna rõõme ja muresid, edasiminekuid ja tagasilööke Tartu ülikooli füüsika, keemia ja materjaliteaduse bakalaureusetudeng Kadri-Ann Valdur.

Toimetaja: Katre Tatrik, Tartu ülikool



Kunstniku nägemus sellest, mis juhtub, kui kosmiline kiir tabab Maa atmosfääri.

Võimsaimate kosmiliste kiirte allikat tuleb otsida väljastpoolt Linnuteed

Maad pommitatakse pidevalt kaugelt avakosmosest pärit kosmiliste kiirtega. Kujuteldamatult kiiresti liikuvate osakeste päritolu suhtes pole jõudnud astronoomid üksmeelele isegi sajand pärast nende avastamist. Värske analüüs viitab, et neist suur osa ei pärine tõenäoliselt isegi Linnuteelt.

Ema Jana: "Ajaga läheb järjest kergemaks, sest muremõtted on hakanud vaikselt kaduma."

Veebidokk: Võrumaa tüdruk sai viirusest laastatud südame asemele uue

Südamesiirdamine nii keeruline ja harvaesinev operatsioon, et siinmail pole võimalik selleks vajalikku oskusteavet ülal hoida. Sestap tehakse Eesti südamesiirdamised hoopis Soome lahe põhjakaldal Helsingis, kus alates 2015. aastast on siit pärit patsientidele siirdatud 3 südant. Kaks uue südame saanutest on täiskasvanud, kuid üks neist on 16-aastane Võrumaa neiu Maria Sepp.

AASTA ÕPETAJA GALA
Haridus- ja teadusministeerium tunnustab 7. oktoobril aasta õpetaja galal "Eestimaa õpib ja tänab" neid haridustöötajaid, kes annavad teistele oma tehtud tööga eeskuju. ERR Novaator tutvustab järgmise kuu aja jooksul lugejatele kõigi kategooriate nominente.
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: