ESTCube-2 blogi: miks me asteroide uurime? ({{commentsTotal}})

Kunstniku kujutlus asteroididel kaevandamisest.
Kunstniku kujutlus asteroididel kaevandamisest. Autor/allikas: Denise Watt, Wikimedia Commons

Kosmosetehnoloogia on tore küll, kuid mis kasu sellest meile, maapealsetele, on? 

Kvaliteetne GPS-signaal on ilmselgelt vajalik, kuid miks uurida sadade miljonite kilomeetrite kaugusele jäävaid asteroide? Tartu observatooriumi kosmosetehnoloogia osakonna juhataja Andris Slavinskis ning elektrilise päikesepurje leiutaja Pekka Janhunen selgitavad.

Asteroididest ei teata palju, vaid umbes 20st on lähedalt mööda lennatud ning neidki ei ole jõutud eriti põhjalikult uurida. Kuigi astronoomidel on Päikesesüsteemi ja asteoridide tekkimise kohta mitmeid teooriaid, ei ole asteroidide tekkimise mehhanism ja nende koostis päris lõpuni teada. Üldjoontes küll, kuid mitte detailideni.

Asteroididelt on leitud orgaanilist materjali. Mõnekilomeetrise läbimõõduga kivikamakalt, mis liigub praktiliselt tühjas kosmilises ruumis, on leitud orgaanilisi ühendeid. Kuidas see võimalik on? Üks väljapakutud elu tekke põhjus ongi asteroididega Maale sattunud orgaaniliste ühendite edasiarenemine.

Arvatakse, et orgaanilised ühendid tekkisid asteroididel kosmiliste kiirte ja kalgi kiirguse toimel, kuna neil pole kaitsvat atmosfääri. Samuti pole osa asteroide kunagi olnud piisavalt kuuma sisemusega, et hävitada neis sisalduv orgaaniline materjal.

Seega võib asteroididel peituda seletus maapealse elu tekke või ka Päikesesüsteemi arengu kohta. 

Ehk olid planeedid praegusest erinevatel orbiitidel? Kuidas nad liikusid? Miks? Peab lähemalt uurima!

Suurim oht, mis elu Maal kimbutab, on kokkupõrge asteroidiga. Ühe levinuma teooria järgi surid dinosaurused 65 miljonit aastat tagasi välja just Maad tabanud asteroidi tõttu. 

Esimest korda inimese evolutsiooni jooksul on meil teoreetiline võimekus end kuidagi kaitsta. Teadmine, kuidas ohtliku asteroidi liikumisteekonda muuta või kuidas asteroidi väiksemateks osadeks lõhkuda, võib päästa elu Maal.

Kui vaadata kaugemasse tulevikku, siis kosmosetehnika kosmoses ehitamine on odavam kui materjalide Maalt orbiidile saatmine. Vajalik materjal on asteroididel ju olemas – me lihtsalt ei suuda seda praegu veel koguda ja töödelda. Teoreetiliselt võiks välja kujuneda Maaväline majandus – avakosmoses töötavad teleskoobid, asteroidide kaevandamine, isegi inimasundus kosmosejaamades

Mõni nädal tagasi sai ESTCube-2 partnerite Tartu observatooriumi, Soome meteoroloogiainstituudi ja teiste ühisprojekt Euroopa kosmoseagentuurilt (ESA) kinnituse, et agentuur uurib edasi kuupsatelliitide saatmist asteroididele ning võtab kuulda projekti algatajate soovitusi.

Projekti käigus saadetaks mitukümmend kuupsatelliiti, mis on üsna ESTCube-2 sarnased, kaugeid asteroide uurima. Mitte ühte või kahte, vaid kokku võiks uuritavaid asteroide olla ligi sada.

Võimalusi on siin palju: sihtmärk võiks olla asteroidide vöö Marsi ja Jupiteri vahel, Hilda asteroidiperekond või Jupiteri Trooja asteroidid. Lend asteroidideni võtaks olenevalt selle asukohast aega kolm ja pool kuni seitse ja pool aastat. 

Asteroide uuritaks erinevate kaameratega. Kümnete väikeste ja suhteliselt odavate kuupsatelliitide kasutamine teeb projekti küllalt odavaks – vaid 150 miljonit eurot. Võrdluseks: NASA kosmoseaparaadi Dawn maksumus on ligi kolm korda enam ning selle missiooni käigus uuritakse vaid kahte asteroidi.

Meie kodu on terve Päiksesesüsteem, mitte ainult Maa. Parim analoogia on üksik saar keset ookeani: kui sealne rahvas saare ümbruskonnast kaugema vastu huvi ei tunne, ei oska ta end vajadusel ka kaitsta. Lisaks sellele võib rahva areng paigale jääda. Mida rohkem teame, seda rohkem suudame.

Loe lähemalt ESA kuupsatelliitide projekti kohta lehelt Research Gate ja avakosmose asutamise kohta USA mittetulundusühingu NSS veebist

ERR Novaatorile vahendab ESTCube-2 meeskonna rõõme ja muresid, edasiminekuid ja tagasilööke Tartu ülikooli füüsika, keemia ja materjaliteaduse bakalaureusetudeng Kadri-Ann Valdur.

Toimetaja: Katre Tatrik, Tartu ülikool



Õpilaste teadusajakirjas Akadeemiake on teadlaste range eelretsenseerimise läbinud kaheksa värsket õpilasteuurimust. Akadeemiakese toimetus tegi koos ERR Novaatoriga kolmest tööst kokkuvõtted.
Taimetarkus
Karulauk.Karulauk.
Laansoo: inimeste taimeteadlikkus võiks olla kõrgem

Botaanik Urmas Laansoo sõnul on viimastel aastatel kasvanud ravim- ja metsataimede populaarsus, kuid inimeste teadlikkus pole menukusele järele jõudnud. Sestap leiab Laansoo, et korilusentusiastid peaksid tegema rohkem kodutööd enne kui metsast tundmatu leht või õis koju tuuakse. 

Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.

Etnobotaanik: rahvas on ikka leidnud taimedele nutikaid kasutusviise

Etnobotaanik Raivo Kalle nendib, et meie eelkäijad on olnud taimeriigiga rohkem ühenduses ja leidnud kõigile metsasaadustele rakendust. Samas on teadlase hinnangul viimastel aastatel taimeteadlikkus kasvanud, mistõttu on ka linnainimesed taastamas sidet loodusega. 

Igal kevadel ja sügisel lisatakse katsealale umbes 25 ämbritäit (250 kg) suhkrut.Igal kevadel ja sügisel lisatakse katsealale umbes 25 ämbritäit (250 kg) suhkrut.
Taimede dieedil hoidmiseks kulub igal aastal 500 kilogrammi suhkrut

Tartu ülikooli botaanika osakonnas on kaks päeva aastas – üks mais ja teine septembris – suhkrupäevad. Juba 15 aastat järjest suunduvad teadurid ja tudengid nendel päevadel Põlvamaale Ahja jõe äärsele niidule, kaasas umbes 250 kilogrammi suhkrut. 

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnoloogiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Tartu ülikooli on tänavu esitanud avalduse rohkem kui 12 100 inimest.Tartu ülikooli on tänavu esitanud avalduse rohkem kui 12 100 inimest.
Graafik | Tartu ülikooli vastuvõtt: arstiteaduse ja IT jätkuv võidukäik

Tartu ülikoolis lõppes neljapäeval sisseastumisdokumentide vastuvõtmine enamikele eestikeelsetele bakalaureuse- ja magistriõppekavadele. Sel aastal esitati Tartu ülikooli ligi tuhat avaldust rohkem kui eelmisel aastal. Kokku on eesti- ja ingliskeelsetele õppekavadele kõigis õppeastmetes esitatud üle 12 100 avalduse. Jätkuvalt on kõige populaarsemad arstiteadus ja IT-erialad. Seejuures esitati rohkem avaldusi mitteinformaatikutele mõeldud infotehnoloogia magistrikavale kui nn tavalisele informaatika magistrikavale.

Tervisevaldkonnas on kõige suurem puudus õdedest: 2025. aastaks jääb kutsekoja raporti järgi puudu 311 õde, selle eriala lõpetajate hulk peaks kasvama 35 inimese võrra aastas. Ka farmatseutide arv peaks 2017.–2025. aastal viiendiku võrra kasvama.Tervisevaldkonnas on kõige suurem puudus õdedest: 2025. aastaks jääb kutsekoja raporti järgi puudu 311 õde, selle eriala lõpetajate hulk peaks kasvama 35 inimese võrra aastas. Ka farmatseutide arv peaks 2017.–2025. aastal viiendiku võrra kasvama.
Mida õppida, et tulevikus jaguks ka tööd?

Asjatundjad soovitavad kaaluda kõrghariduse esimesel astmel bakalaureuseõppe ja rakenduskõrghariduse ühendamist nii, et valik akadeemilise või rakendusliku suuna vahel tuleks teha alles kolmandal õppeaastal.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.