TTÜ teadussekundid: raadiosideta poleks ka kosmosemissioone ({{commentsTotal}})

Tallinna tehnikaülikooli Seebecki elektroonikainstituudi dotsent Ivo Müürsepp kinnitab, et igasuguse kosmosesatelliidi tööks on hädavajalik side baasjaamaga ehk siis raadioside on õnnestumiseks eluliselt oluline.

"Raadioside on kosmosetehnoloogia ja tehiskaaslastega lahutamatult seotud. Tegemist on praktiliselt ainsa viisiga, kuidas Maast kaugel eemal oleva satelliidiga ühendust pidada. Seda nii kosmoseaparaadile käskude-korraldusete jagamiseks, selle poolt kogutud andmete Maale saatmiseks kui kolmanda võimalusena ühest maakera punktist teise sideühenduse loomiseks," kinnitab dotsent Müürsepp.

Seetõttu on lisaks elektritoitesüsteemile, pardaarvutile, asendikontrolli süsteemile ja kaameratele ka TTÜ-MEKTORY satelliidi üheks oluliseks komponendiks raadiomodem.

"Meie raadiol töötab tegelikult kahel eraldi kanalil. Esimene nendest on aeglane kanal madalatel sagedustel, mida kasutatakse satelliidi juhtimiseks ja tema seisundi jälgimiseks ehk telemeetriaks. Kuna käsud ja korraldused ning ka satelliidi elutegevuse informatsioon on suhteliselt väikesemahuline, siis saabki läbi ajada aeglase kanaliga.

Edastuskiirus jääb suurusjärku mõni kilobitt sekundis, mis võib tunduda tavainimese jaoks üliaeglane. Arvestada tuleb aga asjaoluga, et satelliit asub maajaamast sadade kuni tuhandete kilomeetrite kaugusel ning saatmiseks kasutatavad energiaressursid on pardal vägagi piiratud.

Põhjus, miks me igapäevaelus saame oma nutitelefoniga väga suuri andmeedastuskiiruseid nautida, seisnebki selles, et kasutatakse väga suurt hulka tugijaamu, mis paiknevad kliendile lähedal. Teine kiire ja ühesuunaline kanal on mõeldud orbiidil tehtud fotode kiireks allalaadimiseks. Kuna üks pildifail on väga mahukas ja satelliit ei ole maajama sideulatuses tavaliselt rohkem kui pool tundi ööpäevas, siis on suur kiirus siin oluline.

Saavutamaks suurt sidekiirust kasutatakse väga kõrget sagedust – 10,5GHz ning maajaam varustatakse viiemeetrise läbimõõduga paraboolantenniga. Teadaolevalt on tegemist esimese korraga, kui midagi täpselt sellist kuupsatelliidi pardal kasutatakse," märgib raadioside eest vastutav Müürsepp.

Ka telemeetria kanali jaoks kasutatakse spetsiaalset antenni, mis meenutab oma välimuselt pisut metallist kuuske. Parema ühenduse saamiseks hoiab vastav automaatsüsteem antenni pidevalt satelliidile suunatuna.

Antennidega kinnipüütud signaalide vastuvõtmiseks kasutatakse tarkvaralist raadiot. Tegemist on sellise raadioga, mille funktsionaalsus on väga laias ulatuses ümberprogrammeeritav. Käivitades ühe programmi, saate sellega raadiot kuulata, teise programmiga täpselt sama kasti vahendusel telepilti vaadata, kolmas programm võimaldab sama riistvara WiFi ruuterina kasutada jne. Praegu on tarkvaraline raadio loomulikult konfigureeritud orbiidil oleva satelliidiga andmeid vahetama.

"Loomulikult peavad missiooni õnnestumiseks kõik tehiskaaslase süsteemid korralikult töötama, aga juhul, kui raadiolink peaks alt vedama, ei saa me nende teiste süsteemide soorituse kohta iial midagi teada," kinnitab Müürsepp.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Martin Kuusk.Martin Kuusk.
Haiguse lugu: elu eluaegse närvihaigusega

Väikesest peale rongide vastu huvi tundnud ning huvist endale ka ameti teinud Martin Kuusk põeb haigust nimega sclerosis multiplex. Sportlikust, elurõõmsast ja pidevalt naljatlevast mehest on võimatu peale vaadates aru saada, et teda tabanud tõbi kuulub tegelikult tõsiste krooniliste haiguste hulka.

Soovitused, kuidas vältida koolides valimiskampaaniat
Uuendatud: 09.08

Sel sügisel saavad esimest korda osaleda valimistel noored alates 16. eluaastast. See tähendab ühtlasi, et koolid on üha suurema poliitikute surve all – paljud otsivad võimalust oma töö tutvustamise egiidi all teha koolis valimiskampaaniat.

Video ja fotod: Maa varjutas Kuu
Uuendatud: 07.08

Suuremal osal idapoolkeral sai esmaspäeva õhtul jälgida osalist kuuvarjutust. Eestis tõusis Kuu seekord varjutuse täispikkuses nägemiseks paraku liiga hilja. Vaatemängust võis aga osa saada ERR Novaatori vahendusel.

Lapsed on need, kes peavad elama selles maailmas, mis me neile jätame.Lapsed on need, kes peavad elama selles maailmas, mis me neile jätame.
Randel Kreitsberg: keda huvitavad mesilased?!

Ajal, mil kõik Eesti meediakanalid pasundavad surnud mesilastest jäetakse tähele panemata ja mõistmata, et tegemist on meeldetuletusega millegi hoopis suurema kohta. Loomulikult, mesilaste suremine on nõretav greenpeace’ilik juhtum, mis aitab probleemile lihtsustatud ja kõigile arusaadaval moel tähelepanu pöörata. Kuid probleem ei ole mesilaste suremises!

Cassini tabamus 2014. aastast: Päike peegeldub Titani vedela metaani meredelt.Cassini tabamus 2014. aastast: Päike peegeldub Titani vedela metaani meredelt.
Saturni kuult leiti elu tekkimiseks tarvilikke molekule

Saturni suurimal kuul Titanil laiuvad ainsa paigana Päikesesüsteemis peale Maa järved ja ookeanid, muutes selle üheks paljutõotavamaks kohaks, kust otsida maavälist elu. Teadlased on leidnud nüüd kuu atmosfäärist molekule, millest saaksid elusorganismid ehitada rakke meenutavaid membraane.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.