TTÜ teadussekundid: raadiosideta poleks ka kosmosemissioone ({{commentsTotal}})

Tallinna tehnikaülikooli Seebecki elektroonikainstituudi dotsent Ivo Müürsepp kinnitab, et igasuguse kosmosesatelliidi tööks on hädavajalik side baasjaamaga ehk siis raadioside on õnnestumiseks eluliselt oluline.

"Raadioside on kosmosetehnoloogia ja tehiskaaslastega lahutamatult seotud. Tegemist on praktiliselt ainsa viisiga, kuidas Maast kaugel eemal oleva satelliidiga ühendust pidada. Seda nii kosmoseaparaadile käskude-korraldusete jagamiseks, selle poolt kogutud andmete Maale saatmiseks kui kolmanda võimalusena ühest maakera punktist teise sideühenduse loomiseks," kinnitab dotsent Müürsepp.

Seetõttu on lisaks elektritoitesüsteemile, pardaarvutile, asendikontrolli süsteemile ja kaameratele ka TTÜ-MEKTORY satelliidi üheks oluliseks komponendiks raadiomodem.

"Meie raadiol töötab tegelikult kahel eraldi kanalil. Esimene nendest on aeglane kanal madalatel sagedustel, mida kasutatakse satelliidi juhtimiseks ja tema seisundi jälgimiseks ehk telemeetriaks. Kuna käsud ja korraldused ning ka satelliidi elutegevuse informatsioon on suhteliselt väikesemahuline, siis saabki läbi ajada aeglase kanaliga.

Edastuskiirus jääb suurusjärku mõni kilobitt sekundis, mis võib tunduda tavainimese jaoks üliaeglane. Arvestada tuleb aga asjaoluga, et satelliit asub maajaamast sadade kuni tuhandete kilomeetrite kaugusel ning saatmiseks kasutatavad energiaressursid on pardal vägagi piiratud.

Põhjus, miks me igapäevaelus saame oma nutitelefoniga väga suuri andmeedastuskiiruseid nautida, seisnebki selles, et kasutatakse väga suurt hulka tugijaamu, mis paiknevad kliendile lähedal. Teine kiire ja ühesuunaline kanal on mõeldud orbiidil tehtud fotode kiireks allalaadimiseks. Kuna üks pildifail on väga mahukas ja satelliit ei ole maajama sideulatuses tavaliselt rohkem kui pool tundi ööpäevas, siis on suur kiirus siin oluline.

Saavutamaks suurt sidekiirust kasutatakse väga kõrget sagedust – 10,5GHz ning maajaam varustatakse viiemeetrise läbimõõduga paraboolantenniga. Teadaolevalt on tegemist esimese korraga, kui midagi täpselt sellist kuupsatelliidi pardal kasutatakse," märgib raadioside eest vastutav Müürsepp.

Ka telemeetria kanali jaoks kasutatakse spetsiaalset antenni, mis meenutab oma välimuselt pisut metallist kuuske. Parema ühenduse saamiseks hoiab vastav automaatsüsteem antenni pidevalt satelliidile suunatuna.

Antennidega kinnipüütud signaalide vastuvõtmiseks kasutatakse tarkvaralist raadiot. Tegemist on sellise raadioga, mille funktsionaalsus on väga laias ulatuses ümberprogrammeeritav. Käivitades ühe programmi, saate sellega raadiot kuulata, teise programmiga täpselt sama kasti vahendusel telepilti vaadata, kolmas programm võimaldab sama riistvara WiFi ruuterina kasutada jne. Praegu on tarkvaraline raadio loomulikult konfigureeritud orbiidil oleva satelliidiga andmeid vahetama.

"Loomulikult peavad missiooni õnnestumiseks kõik tehiskaaslase süsteemid korralikult töötama, aga juhul, kui raadiolink peaks alt vedama, ei saa me nende teiste süsteemide soorituse kohta iial midagi teada," kinnitab Müürsepp.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Täisnimekiri võitjatest: tänavused parimad õpilastööd

Parimad õpilasteadlased üle Eesti kogunesid Tallinnasse lauluväljakule esitlema oma uurimistööde tulemusi ning reede pärastlõunal jagati välja riiklikud tunnustused parimate tööde autoritele ja juhendajatele.

Uuendatud: 16:04 
Steve.Steve.
Kodanikuteadlased leidsid uut tüüpi virmalise

Kodanikuteadlased on üheskoos elukutseliste füüsikutega kirjeldanud uut tüüpi virmalist. Steve'iks nimetatud atmosfäärinähtus toob esile sotsiaalmeedia kasvava olulisuse teadusuuringutes.

ALICE eksperiment.
Põrgutis võis tekkida tilgake noort universumi

Vaid mõni miljondik pärast Suurt Pauku täitis universumi aine algosakestest – kvarkidest ja gluoonitest – koosnev ülikuum supp. Suure Tuumaosakeste Põrguti juures töötavad füüsikud teatavad nüüd, et sarnast ainet saab tekitada ka tavaliste vesinikutuumade põrgutamisega. Avastus võib hõlbustada nii universumi algusaegade uurimist kui ka füüsika alustõdede mõistmist.