Kergliiklusteed võiksid aastaks 2030 elektrit toota ({{commentsTotal}})

Teepind ei pea olema üksnes sile koht liiklemiseks. Tegemist on sadade ruutkilomeetritega, millel oleks võimalik toota ka elektrit. Maanteeameti, Tallinna tehnikaülikooli ja Tallinna tehnikakõrgkooli koostöös on alustatud päikesepaneelidega teekatendi väljatöötamist. Esimesi tulemusi selles vallas võib olla näha juba septembri alguses.

Tegemist on tehnoloogiaga, mille arendamisel on Eesti Põhjamaades teerajaja. Maanteeameti juhtivinseneri Taavi Tõntsi sõnul tõi idee elektrit tootvast teekatendist massidesse viie aasta eest USA ettevõte SoalrRoadways. Tehnoloogiat on katsetatud mõne aasta vältel ka Hollandis ja Prantsusmaal. Eesmärk on jõuda aastaks 2030 kuluefektiivsete tehnoloogiliste lahendusteni.

Praktikas on igapäevaselt olukordi, kus oleks vaja varustada energiaga elektroonilisi liiklusmärke. Praegu tuleb sinna selleks kaabel vedada ja see on väga kulukas töö. "Lokaalse elektritarbija varustamiseks on vaja autonoomseid toiteallikaid," selgitas Tallinna tehnikaülikooli teetehnika lektor Ain Kendra.

Kaks lähteülesannet
"Esialgu on TTÜ saanud ülesandeks töötada kahe lahendusega: klaaspaneelid ja biobituumen, mis on samuti looduslik ja läbipaistev toode. Lisaks on ka vaigud olemas. Kui selle hulka panna näiteks klaasipuru, siis tekib justkui läbipaistev asfalt lisaks tekstuursele klaasile," selgitas Tõnts teadlaste lähteülesannet.

"Plaatkatete puhul oleme harjunud, et meil on kõnniteel kivisillutis. Mõte on seda sillutist kombineerida päikesepaneeliga. Selle kõige peale läheks taaskasutatud plastik koos klaasipuruga, mis loob kokkusulatatuna kaitsekihi," rääkis Kendra klaaspaneeli võimalikust ehitusest.

"Teine pool on biobituumen koos klaasipuruga. Kui klaasipuru käsitleda kivi aseainena asfaldi tootmisel, siis seda tulemust peaks olema võimalik laotada täna kasutatavate tehniliste vahenditega. Täna me ei tea veel täpsemalt, millised on biobituumeni tehnilised omadused. Kas ta erineb oluliselt tavalisest bituumenist? Mis koostisega kujuneb see asfaldisegu? Meie eesmärk on püüda tekitada tavalisele asfaldile analoog kaustades teisi lähtematerjale," rääkis Kendra.

Pilootprojektina peaks valmima ruutmeeter elektrit tootvat teekatendit. Enne seda valmib kevadeks 15 ruutsentimeetrit erinevaid tükikesi.

Kui tavalise asfaltkatte peamine ülesanne on kaitsta alumisi kihte, siis uue katendi puhul on sellele lisaks vaja läbi lasta ka valgust. Kendra sõnul on nende funktsioonide ühildamiseks tudengitega juba uurimistööd alustatud:

"Võtsime ühe asfalditüki ja skaneerisime selle sisse, et saada sama pinnavorm, mis on tegelikul asfaldil. Siit tuleb järgmine küsimus, et kui me pinnakatte kuju saame ise kujundada, näiteks taaskasutatava plastiku puhul, siis me pole ette seotud asfaldi tekstuuriga, vaid saame asfaldi pinnakatte modelleerida matemaatiliselt ja leida seeläbi pinnastruktuuri, mis tagab meile parema haardeteguri. See ei pruugi üldse olla enam tänase asfaldi pinnastruktuur."

Tee-ehitus põimub IT-ga
Kendra ja Tõntsi sõnul loob selliste tehnoloogiate arendamine sünergiat eri teadusalade ja ettevõtete vahel. Kuna päike ei paista kogu aeg, siis on varustuskindluse tagamiseks vaja energiat kuhugi salvestada. Siinkohal on lahendus superkondensaatorites, mille mahutavus on olenevalt temperatuurist kogu aeg ühesugune. Samas kui akude puhul on see madalametel temperatuuridel oluliselt väiksem.

"Isegi Starship on minu teada huvi tundud selle projekti vastu, et seda teekatendit oma pakirobotitega testida. Isesõitvad bussid on meil juba Eestis käinud. Visioon aastaks 2050 on elektrit tootev teetaristu, mis salvestaks ja annaks elektrit kas lampidesse, pakirobotisse või tulevikus ka autodesse voolu tagasi. Nii saaks täielikult isemajandava taristusüsteemi. Sinna maailm liigub praegu. Kuna teedeinsenerid on üle maailma konservatiivsemad ja riigi palgal, siis nad on paratamatult masinatööstusest natuke taga praegu," rääkis Tõnts.

Maailm liigub praegu Tõntsi sõnul selles tempos, et aastaks 2030 oleks see tehnoloogia tehniliselt ja majanduslikult tasuv. Selleks ajaks peaks saama elektrit tootva teekatendi vähemalt kergliiklusteedel kasutatavaks.

Ain Kendra lisas, et mõnda aega on kindlasti tegu nišitootega. Hollandlased muretsevad, et tänapäeva inimesed ei tõsta enam pilku nutitelefonilt ega märka õigel ajal valgusfoori. Nii katsetavad nad teekatendiga, milles on ka värvilised valgusdioodid, mida saab süsteemselt juhtida nii, et valgusfoori tuled löövad põlema otse jalakäija jalge ees tee peal.

Tulevikuteedest ning Maanteeameti ja Teadusasutuste ühisest projektist elektrit tootva katendis arendamisel rääkisid Taavi Tõnts ja Ain Kendra Vikerraadio rubriigis "Nutikas".

Toimetaja: Piret Ehrenpreis, Jaan-Juhan Oidermaa



Kunstniku nägemus sellest, mis juhtub, kui kosmiline kiir tabab Maa atmosfääri.

Võimsaimate kosmiliste kiirte allikat tuleb otsida väljastpoolt Linnuteed

Maad pommitatakse pidevalt kaugelt avakosmosest pärit kosmiliste kiirtega. Kujuteldamatult kiiresti liikuvate osakeste päritolu suhtes pole jõudnud astronoomid üksmeelele isegi sajand pärast nende avastamist. Värske analüüs viitab, et neist suur osa ei pärine tõenäoliselt isegi Linnuteelt.

Ema Jana: "Ajaga läheb järjest kergemaks, sest muremõtted on hakanud vaikselt kaduma."

Veebidokk: Võrumaa tüdruk sai viirusest laastatud südame asemele uue

Südamesiirdamine nii keeruline ja harvaesinev operatsioon, et siinmail pole võimalik selleks vajalikku oskusteavet ülal hoida. Sestap tehakse Eesti südamesiirdamised hoopis Soome lahe põhjakaldal Helsingis, kus alates 2015. aastast on siit pärit patsientidele siirdatud 3 südant. Kaks uue südame saanutest on täiskasvanud, kuid üks neist on 16-aastane Võrumaa neiu Maria Sepp.

AASTA ÕPETAJA GALA
Haridus- ja teadusministeerium tunnustab 7. oktoobril aasta õpetaja galal "Eestimaa õpib ja tänab" neid haridustöötajaid, kes annavad teistele oma tehtud tööga eeskuju. ERR Novaator tutvustab järgmise kuu aja jooksul lugejatele kõigi kategooriate nominente.
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: