Kergliiklusteed võiksid aastaks 2030 elektrit toota ({{commentsTotal}})

Teepind ei pea olema üksnes sile koht liiklemiseks. Tegemist on sadade ruutkilomeetritega, millel oleks võimalik toota ka elektrit. Maanteeameti, Tallinna tehnikaülikooli ja Tallinna tehnikakõrgkooli koostöös on alustatud päikesepaneelidega teekatendi väljatöötamist. Esimesi tulemusi selles vallas võib olla näha juba septembri alguses.

Tegemist on tehnoloogiaga, mille arendamisel on Eesti Põhjamaades teerajaja. Maanteeameti juhtivinseneri Taavi Tõntsi sõnul tõi idee elektrit tootvast teekatendist massidesse viie aasta eest USA ettevõte SoalrRoadways. Tehnoloogiat on katsetatud mõne aasta vältel ka Hollandis ja Prantsusmaal. Eesmärk on jõuda aastaks 2030 kuluefektiivsete tehnoloogiliste lahendusteni.

Praktikas on igapäevaselt olukordi, kus oleks vaja varustada energiaga elektroonilisi liiklusmärke. Praegu tuleb sinna selleks kaabel vedada ja see on väga kulukas töö. "Lokaalse elektritarbija varustamiseks on vaja autonoomseid toiteallikaid," selgitas Tallinna tehnikaülikooli teetehnika lektor Ain Kendra.

Kaks lähteülesannet
"Esialgu on TTÜ saanud ülesandeks töötada kahe lahendusega: klaaspaneelid ja biobituumen, mis on samuti looduslik ja läbipaistev toode. Lisaks on ka vaigud olemas. Kui selle hulka panna näiteks klaasipuru, siis tekib justkui läbipaistev asfalt lisaks tekstuursele klaasile," selgitas Tõnts teadlaste lähteülesannet.

"Plaatkatete puhul oleme harjunud, et meil on kõnniteel kivisillutis. Mõte on seda sillutist kombineerida päikesepaneeliga. Selle kõige peale läheks taaskasutatud plastik koos klaasipuruga, mis loob kokkusulatatuna kaitsekihi," rääkis Kendra klaaspaneeli võimalikust ehitusest.

"Teine pool on biobituumen koos klaasipuruga. Kui klaasipuru käsitleda kivi aseainena asfaldi tootmisel, siis seda tulemust peaks olema võimalik laotada täna kasutatavate tehniliste vahenditega. Täna me ei tea veel täpsemalt, millised on biobituumeni tehnilised omadused. Kas ta erineb oluliselt tavalisest bituumenist? Mis koostisega kujuneb see asfaldisegu? Meie eesmärk on püüda tekitada tavalisele asfaldile analoog kaustades teisi lähtematerjale," rääkis Kendra.

Pilootprojektina peaks valmima ruutmeeter elektrit tootvat teekatendit. Enne seda valmib kevadeks 15 ruutsentimeetrit erinevaid tükikesi.

Kui tavalise asfaltkatte peamine ülesanne on kaitsta alumisi kihte, siis uue katendi puhul on sellele lisaks vaja läbi lasta ka valgust. Kendra sõnul on nende funktsioonide ühildamiseks tudengitega juba uurimistööd alustatud:

"Võtsime ühe asfalditüki ja skaneerisime selle sisse, et saada sama pinnavorm, mis on tegelikul asfaldil. Siit tuleb järgmine küsimus, et kui me pinnakatte kuju saame ise kujundada, näiteks taaskasutatava plastiku puhul, siis me pole ette seotud asfaldi tekstuuriga, vaid saame asfaldi pinnakatte modelleerida matemaatiliselt ja leida seeläbi pinnastruktuuri, mis tagab meile parema haardeteguri. See ei pruugi üldse olla enam tänase asfaldi pinnastruktuur."

Tee-ehitus põimub IT-ga
Kendra ja Tõntsi sõnul loob selliste tehnoloogiate arendamine sünergiat eri teadusalade ja ettevõtete vahel. Kuna päike ei paista kogu aeg, siis on varustuskindluse tagamiseks vaja energiat kuhugi salvestada. Siinkohal on lahendus superkondensaatorites, mille mahutavus on olenevalt temperatuurist kogu aeg ühesugune. Samas kui akude puhul on see madalametel temperatuuridel oluliselt väiksem.

"Isegi Starship on minu teada huvi tundud selle projekti vastu, et seda teekatendit oma pakirobotitega testida. Isesõitvad bussid on meil juba Eestis käinud. Visioon aastaks 2050 on elektrit tootev teetaristu, mis salvestaks ja annaks elektrit kas lampidesse, pakirobotisse või tulevikus ka autodesse voolu tagasi. Nii saaks täielikult isemajandava taristusüsteemi. Sinna maailm liigub praegu. Kuna teedeinsenerid on üle maailma konservatiivsemad ja riigi palgal, siis nad on paratamatult masinatööstusest natuke taga praegu," rääkis Tõnts.

Maailm liigub praegu Tõntsi sõnul selles tempos, et aastaks 2030 oleks see tehnoloogia tehniliselt ja majanduslikult tasuv. Selleks ajaks peaks saama elektrit tootva teekatendi vähemalt kergliiklusteedel kasutatavaks.

Ain Kendra lisas, et mõnda aega on kindlasti tegu nišitootega. Hollandlased muretsevad, et tänapäeva inimesed ei tõsta enam pilku nutitelefonilt ega märka õigel ajal valgusfoori. Nii katsetavad nad teekatendiga, milles on ka värvilised valgusdioodid, mida saab süsteemselt juhtida nii, et valgusfoori tuled löövad põlema otse jalakäija jalge ees tee peal.

Tulevikuteedest ning Maanteeameti ja Teadusasutuste ühisest projektist elektrit tootva katendis arendamisel rääkisid Taavi Tõnts ja Ain Kendra Vikerraadio rubriigis "Nutikas".

Toimetaja: Piret Ehrenpreis, Jaan-Juhan Oidermaa



Õpilaste teadusajakirjas Akadeemiake on teadlaste range eelretsenseerimise läbinud kaheksa värsket õpilasteuurimust. Akadeemiakese toimetus tegi koos ERR Novaatoriga kolmest tööst kokkuvõtted.
Taimetarkus
Karulauk.Karulauk.
Laansoo: inimeste taimeteadlikkus võiks olla kõrgem

Botaanik Urmas Laansoo sõnul on viimastel aastatel kasvanud ravim- ja metsataimede populaarsus, kuid inimeste teadlikkus pole menukusele järele jõudnud. Sestap leiab Laansoo, et korilusentusiastid peaksid tegema rohkem kodutööd enne kui metsast tundmatu leht või õis koju tuuakse. 

Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.

Etnobotaanik: rahvas on ikka leidnud taimedele nutikaid kasutusviise

Etnobotaanik Raivo Kalle nendib, et meie eelkäijad on olnud taimeriigiga rohkem ühenduses ja leidnud kõigile metsasaadustele rakendust. Samas on teadlase hinnangul viimastel aastatel taimeteadlikkus kasvanud, mistõttu on ka linnainimesed taastamas sidet loodusega. 

Igal kevadel ja sügisel lisatakse katsealale umbes 25 ämbritäit (250 kg) suhkrut.Igal kevadel ja sügisel lisatakse katsealale umbes 25 ämbritäit (250 kg) suhkrut.
Taimede dieedil hoidmiseks kulub igal aastal 500 kilogrammi suhkrut

Tartu ülikooli botaanika osakonnas on kaks päeva aastas – üks mais ja teine septembris – suhkrupäevad. Juba 15 aastat järjest suunduvad teadurid ja tudengid nendel päevadel Põlvamaale Ahja jõe äärsele niidule, kaasas umbes 250 kilogrammi suhkrut. 

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnoloogiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Tartu ülikooli on tänavu esitanud avalduse rohkem kui 12 100 inimest.Tartu ülikooli on tänavu esitanud avalduse rohkem kui 12 100 inimest.
Graafik | Tartu ülikooli vastuvõtt: arstiteaduse ja IT jätkuv võidukäik

Tartu ülikoolis lõppes neljapäeval sisseastumisdokumentide vastuvõtmine enamikele eestikeelsetele bakalaureuse- ja magistriõppekavadele. Sel aastal esitati Tartu ülikooli ligi tuhat avaldust rohkem kui eelmisel aastal. Kokku on eesti- ja ingliskeelsetele õppekavadele kõigis õppeastmetes esitatud üle 12 100 avalduse. Jätkuvalt on kõige populaarsemad arstiteadus ja IT-erialad. Seejuures esitati rohkem avaldusi mitteinformaatikutele mõeldud infotehnoloogia magistrikavale kui nn tavalisele informaatika magistrikavale.

Tervisevaldkonnas on kõige suurem puudus õdedest: 2025. aastaks jääb kutsekoja raporti järgi puudu 311 õde, selle eriala lõpetajate hulk peaks kasvama 35 inimese võrra aastas. Ka farmatseutide arv peaks 2017.–2025. aastal viiendiku võrra kasvama.Tervisevaldkonnas on kõige suurem puudus õdedest: 2025. aastaks jääb kutsekoja raporti järgi puudu 311 õde, selle eriala lõpetajate hulk peaks kasvama 35 inimese võrra aastas. Ka farmatseutide arv peaks 2017.–2025. aastal viiendiku võrra kasvama.
Mida õppida, et tulevikus jaguks ka tööd?

Asjatundjad soovitavad kaaluda kõrghariduse esimesel astmel bakalaureuseõppe ja rakenduskõrghariduse ühendamist nii, et valik akadeemilise või rakendusliku suuna vahel tuleks teha alles kolmandal õppeaastal.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.