Kristjan Port: Trumpi kabinet leiutas ajamasina ({{commentsTotal}})

Trumpi valitsuskabinet
Trumpi valitsuskabinet Autor/allikas: Jonathan Ernst/Reuters/Scanpix

Kujuta mõtteeksperimendi korras ette väljakut, millel töötab tuhat inimest. Näiteks 25 reas ja 40 kaupa veerus. Järgmiseks mana silmade ette, et platsile ilmub üks tüüpiline tööstusrobot, mis teeb sama tööd, mida kirjeldatud töölised. Mitu töölist jääb töötuks?

USA-s uuris (.pdf) riiklik majandusuuringute keskus, mis juhtus reaalselt ameeriklaste töökohtadega tööstusrobotite kasutuselevõtuga aastatel 1990 – 2007. Ülal esitatud küsimuse vastus on keskmiselt 5,6. See tähendab, et tuhande töötaja kohta ühe roboti töölevõtmisega kadus peaaegu kuus töökohta. Kirjeldatud 17-aastase perioodi jooksul kaotas USA tööjõuturg robotitele 670 000 töökohta.

Lisaks tööpuuduse suurendamisele mõjusid robotid halvasti palkadele. Uuringu koostajad järeldavad juhtunu põhjal, et tuhande töötaja kohta ühe roboti lisamine langetab palku kuni pool protsenti.

Raport tõstab esile, et robotite kasutusele võtmise mõju tööhõivele erineb tagajärgedest, mida põhjustas ameeriklaste töökohtade siirdumine odavama tööjõuga maadesse. Viimane on uue valitsuse argument Trumpi valinud peamiselt valgenahaliste töölisklassi elujärje halvenemises. Tegemist on endiste suure tööstusega osariikide valijatega.

Viimasega seoses tühistas USA riigipea keskkonna kaitsmise regulatsioonidega seotud direktiiv, mille eesmärk oli ergutada lisaks keskkonna kaitsele uue rohelise energia innovatsiooni kaudu uute töökohtade teket. Barak Obama valitsuse ajal loodud direktiiv tühistati demonstratiivselt keskkonnakaitseameti ruumides, kuhu oli kutsutud rühm söekaevureid.

President koos asepresidendi ja keskkonna asjade eest vastutava ministriga märkisid naerva irooniaga, et selle ameti ruumides pole varem söetööstuse esindajaid näha olnud. Seda ilmse viitega söetööstuse keskkonda ohustavale tegevusele. President lõpetas poliitilise teatri üleskutsega, et söemehed mingu nüüd tööle. Nagu oleks selle dokumendiga ajalugu tagasi keeratud ja kunagine söetööstuse kuldne ajastu saab uuesti alata.

Juhtunu on vaid episood pikemast etendusest, mis ei jäta puutumata pealtvaatajaid. Tragikoomilise etenduse nimes võiks sisalduda midagi kilplaste püüdlustest ajaratta tagasi keeramisel. Ameeriklastele tööd otsides ja ülejäänutele õpetliku etendusena võib oodata etenduse lõppu.

Samas on korraliku vaatemängu puhul olemas kava, millest leiab etendatava loo kirjelduse. Mõttelisele spikrile pilgu heites leiab sellest juba viidatud tööhõive raporti tulemused. Kuid lisaks sellele võiks see sisaldada ülevaadet, kui palju ameeriklasi saab hetkel tööd päikeseenergia paneelide paigaldamisega elamute katustele, võrreldes söetööstuses musta ninaga rassivatele palgasaajatele.

Vahe on kolmekordne. See tähendab, et juba täna saab rohkem ameeriklasi tööd taastuvenergia sektorist kui söetööstusest. Püüd suurendada keskkonda kaitsvate reeglite lõdvendamisega sütt põletavate ettevõtete tööhõivet on üllatav. Kas üllatavalt geniaalne või siis see teine variant?

Arvestades, et geeniustest on tavakodanikul raske aru saada, olgu sündiva imestuse suurendamiseks lisatud USA värske rahandusministri Steven Mnuchini vastus ajakirjaniku küsimusele, kas talle teeb muret robotite mõju tööhõivele. Minister vastas, et ta ei muretse mitte vähematki automatiseerimise tagajärgede pärast. Ta lisas, et see teema pole isegi nende aruteludes esil ehk nn radaril, sest muretsemiseni on aega vähemalt 50 kuni 100 aastat.

Ministril ongi vist õnnestunud ajaratast tagasi keerata. Ta elab aastas 1930, kui kuulus majandusekspert John Maynard Keynes esitas ennustuse järgmiseks 90 aastaks. ''Oleme nakatumas uude haigusesse, millest pole mõned lugejad ilmselt suurt midagi kuulnud, aga millest kuulevad nad palju tulevaste aastate jooksul, nimelt – tehnoloogilisest tööpuudusest''.

Võiksid lõpetuseks mõtteeksperimendi korras manada pildi nüüdisaegse vabriku kahest töölisest. Üks on inimene ja teine on koer. Inimese ülesandeks on koerale süüa anda. Koera ülesandeks on valvata, et inimene ühtegi nuppu ei puutuks.

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates Portaal.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa

Allikas: Portaal



Eestlased Ispras: Eesti noored teadlased ja Maive Rute (vasakult viies) JRC külaliskeskuse ees.

Maive Rute: teadus pole vürts, mida poliitikasse lisada, vaid selle põhiosa

Edukas teaduspõhine poliitika peab olema kahesuunaline. Teadlased saavad poliitikutele uuringutulemuste põhjal nõu anda, poliitikud aga teadlastele selgitada, kuidas tulemusi paremini esitada ning mida päevakajalist uurida, leiab Euroopa Komisjoni teadusuuringute ühiskeskuse (JRC) peadirektori asetäitjana töötanud eestlanna Maive Rute.

JRC ehk Join Research Centre töötab küll Euroopa Komisjoni jaoks, kuid pakub ka võimalusi rahvusvahelisteks projektideks, pöörates viimasel ajal tähelepanu Põhja-Euroopale ja noortele teadlastele.

Virtuaaltuur: ERR Novaator Itaalias 2000 töötajaga teaduslinnakus

Põhja-Itaalias Ispras asuv teaduslinnak on kui riik riigis: ranged turvanõuded piiravad ligi 2000 töötajaga keskusele ligipääsu. Itaalias asub JRC ehk Joint Research Centre'i vanim osa, milles töötavad teadlased uurivad Euroopa Liidu jaoks olulisi teemasid lagunevast tuumareaktorist autode heitgaaside, meekoostise ja küberkaitseni.

TTÜ on rebinud end TÜ-st nii tudengite kui rahvusvahelisuse poolest ette.

Graafikud: Tartu ülikool jõudis Ida-Euroopa ülikoolide hulgas 3. kohale

QS ülikoolide edetabel reastas Tartu ülikooli arenevate Euroopa ja Kesk-Aasia ülikoolide edetabelis 3. kohale. Saja parima ülikooli hulka mahtus selles kategoorias ka Tallinna ülikool ning Tallinna tehnikaülikool. Graafikutelt peegeldub aga nii mõnigi mõtlema panev fakt Eesti ülikoolide kohta. 

Perekonda Cyrtodactylus kuuluv geko.

Myanmaris tuli päevavalgele trobikond gekoliike

Mõnikord juhtub, et uusi loomaliike avastatakse korraga terve trobikond. Nii on see nüüd juhtunud Myanmaris, sooja kliimaga Kagu-Aasia maal, mida tuntakse ka Birma nime all, kus teadlased on avastanud ühest üsna väikesest piirkonnast tervet 19 senitundmata gekoliiki.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: