Vaataja küsib: kas liftis hüppamine päästab kukkumissurmast? ({{commentsTotal}})

Liftid pole inimajaloo mõistes kuigi uus nähtus, inimesed on lifte kasutanud aastatuhandeid. Küll aga on üsna uus see seade, mis takistab lifti kontrollimatult sügavikku langemist ja hiljuti oli selle seadme tähtpäev: 160 aastat tagasi võeti kasutusele Ameerika leiduri Elisha Otise mehhanism, mis ei lase liftil näiteks trosside katkemise korral alla kukkuda.

Novaatori vaataja soovib siiski teada, kas sellises kujuteldavas olukorras, kus inimene on kukkuvas liftis, oleks võimalik enne maha räntsatamist üles hüppamisega oma elu päästa. Küsimusele vastab Tartu ülikooli füüsika instituudi vanemteadur ja teoreetilise füüsika labori juht Piret Kuusk.

Vanemteaduri sõnul on kõige lihtsam seda olukorda jälgida maapealse, kõrvaltvaataja seisukohast ning siis on ka selge, et antud näites on lift juba ülearune, kuna nii lift kui tema sees olijad langevad ühtviisi, toimub vabalangemine.

“Sellises olukorras on oluline, kui kõrgelt see langemine toimub, sest mida kõrgemalt see toimub, seda suurem on langeja potentsiaalne energia,” rääkis Kuusk.

Vabal langemisel muutub potentsiaalne energia kineetiliseks energiaks ja lõpuks plastilise deformatsiooni energiaks, mis tähendab seda, et kukkujal läheb väga halvasti. Lihtsalt öeldes kulub energia näiteks inimeste kontide, elundite ja kudede kuju muutmiseks. Enamasti ei pea aga need sellele vastu ning tulemuseks on tõsised vigastused.

Sellisest plastilisest deformatsioonist hüppe abil pääsemine saaks toimuda vaid juhul, kui muuta kogu kineetiline energia suund vastupidiseks.

“Aga teades inimese kehva hüppevõimet – me teame, et kõrgushüppajad üle kahe meetri ei jaksa hüpata, enamik mitte sedagi –, siis tõenäosus, et keegi suudaks hüpata nii kõrgele, et ta pääseks, on kaduvväike,” sõnas teadur.

Seega oletuslikult oleks küll võimalik hüppega pääseda, aga tegelikkuses inimvõimed sellist kiirendust ei võimalda.

“Inimese hüppevõime on kahjuks liiga nõrk, et pääseda. Nii et püüdke mitte sattuda niisugusesse lifti, mis hakkab vabalt langema,” andis Piret Kuusk hüva nõu.



Maailmas laienid löönud uuring, mis väitis, et kõrgeid kontsi kandvad naised on seksikamad, ei vasta tõele.

Kõrgeid kontsi kandvad naised on seksikamad - puhas vale

Meedias laia kõlapinda leidnud prantsuse psühholoogi tööd põhinevad küsitaval statistikal ning kompavad meetodite poolest kohati hea maitse ja eetikapiire. Pahateadusele jälile saanud teadlaste hinnangul pole tegu üksikjuhtumiga.

teadustöö õigeusu koolide ajaloost
pinged akadeemilise vabaduse ümber
Tööstusdoktorantuur on doktoriõppe erivorm, kus doktorant teeb teadustööd ettevõttele.

Väljavõtted tippülikoolide nõuetest, kuidas teadlased ühiskonda panustavad

Viimaste päevade tulised sõnavõtud teemal kui palju võib ülikool ette kirjutada, keelata või lubada teadlastel teaduspõhist arvamust või ka uuringid väljaspool ülikooli. Sirp tegi ülevaate erinevate maailma tippülikoolide reeglitest, mis ütlevad, millistel alustel võib teadlane oma tööd ühiskonnale anda. Siit on ehk Eesti ülikoolidelgi palju õppida.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: