Vaataja küsib: kas liftis hüppamine päästab kukkumissurmast? ({{commentsTotal}})

Liftid pole inimajaloo mõistes kuigi uus nähtus, inimesed on lifte kasutanud aastatuhandeid. Küll aga on üsna uus see seade, mis takistab lifti kontrollimatult sügavikku langemist ja hiljuti oli selle seadme tähtpäev: 160 aastat tagasi võeti kasutusele Ameerika leiduri Elisha Otise mehhanism, mis ei lase liftil näiteks trosside katkemise korral alla kukkuda.

Novaatori vaataja soovib siiski teada, kas sellises kujuteldavas olukorras, kus inimene on kukkuvas liftis, oleks võimalik enne maha räntsatamist üles hüppamisega oma elu päästa. Küsimusele vastab Tartu ülikooli füüsika instituudi vanemteadur ja teoreetilise füüsika labori juht Piret Kuusk.

Vanemteaduri sõnul on kõige lihtsam seda olukorda jälgida maapealse, kõrvaltvaataja seisukohast ning siis on ka selge, et antud näites on lift juba ülearune, kuna nii lift kui tema sees olijad langevad ühtviisi, toimub vabalangemine.

“Sellises olukorras on oluline, kui kõrgelt see langemine toimub, sest mida kõrgemalt see toimub, seda suurem on langeja potentsiaalne energia,” rääkis Kuusk.

Vabal langemisel muutub potentsiaalne energia kineetiliseks energiaks ja lõpuks plastilise deformatsiooni energiaks, mis tähendab seda, et kukkujal läheb väga halvasti. Lihtsalt öeldes kulub energia näiteks inimeste kontide, elundite ja kudede kuju muutmiseks. Enamasti ei pea aga need sellele vastu ning tulemuseks on tõsised vigastused.

Sellisest plastilisest deformatsioonist hüppe abil pääsemine saaks toimuda vaid juhul, kui muuta kogu kineetiline energia suund vastupidiseks.

“Aga teades inimese kehva hüppevõimet – me teame, et kõrgushüppajad üle kahe meetri ei jaksa hüpata, enamik mitte sedagi –, siis tõenäosus, et keegi suudaks hüpata nii kõrgele, et ta pääseks, on kaduvväike,” sõnas teadur.

Seega oletuslikult oleks küll võimalik hüppega pääseda, aga tegelikkuses inimvõimed sellist kiirendust ei võimalda.

“Inimese hüppevõime on kahjuks liiga nõrk, et pääseda. Nii et püüdke mitte sattuda niisugusesse lifti, mis hakkab vabalt langema,” andis Piret Kuusk hüva nõu.



Martin Kuusk.Martin Kuusk.
Haiguse lugu: elu eluaegse närvihaigusega

Väikesest peale rongide vastu huvi tundnud ning huvist endale ka ameti teinud Martin Kuusk põeb haigust nimega sclerosis multiplex. Sportlikust, elurõõmsast ja pidevalt naljatlevast mehest on võimatu peale vaadates aru saada, et teda tabanud tõbi kuulub tegelikult tõsiste krooniliste haiguste hulka.

Soovitused, kuidas vältida koolides valimiskampaaniat
Uuendatud: 09.08

Sel sügisel saavad esimest korda osaleda valimistel noored alates 16. eluaastast. See tähendab ühtlasi, et koolid on üha suurema poliitikute surve all – paljud otsivad võimalust oma töö tutvustamise egiidi all teha koolis valimiskampaaniat.

Video ja fotod: Maa varjutas Kuu
Uuendatud: 07.08

Suuremal osal idapoolkeral sai esmaspäeva õhtul jälgida osalist kuuvarjutust. Eestis tõusis Kuu seekord varjutuse täispikkuses nägemiseks paraku liiga hilja. Vaatemängust võis aga osa saada ERR Novaatori vahendusel.

Lapsed on need, kes peavad elama selles maailmas, mis me neile jätame.Lapsed on need, kes peavad elama selles maailmas, mis me neile jätame.
Randel Kreitsberg: keda huvitavad mesilased?!

Ajal, mil kõik Eesti meediakanalid pasundavad surnud mesilastest jäetakse tähele panemata ja mõistmata, et tegemist on meeldetuletusega millegi hoopis suurema kohta. Loomulikult, mesilaste suremine on nõretav greenpeace’ilik juhtum, mis aitab probleemile lihtsustatud ja kõigile arusaadaval moel tähelepanu pöörata. Kuid probleem ei ole mesilaste suremises!

Cassini tabamus 2014. aastast: Päike peegeldub Titani vedela metaani meredelt.Cassini tabamus 2014. aastast: Päike peegeldub Titani vedela metaani meredelt.
Saturni kuult leiti elu tekkimiseks tarvilikke molekule

Saturni suurimal kuul Titanil laiuvad ainsa paigana Päikesesüsteemis peale Maa järved ja ookeanid, muutes selle üheks paljutõotavamaks kohaks, kust otsida maavälist elu. Teadlased on leidnud nüüd kuu atmosfäärist molekule, millest saaksid elusorganismid ehitada rakke meenutavaid membraane.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.