Vaataja küsib: kas liftis hüppamine päästab kukkumissurmast? ({{commentsTotal}})

Liftid pole inimajaloo mõistes kuigi uus nähtus, inimesed on lifte kasutanud aastatuhandeid. Küll aga on üsna uus see seade, mis takistab lifti kontrollimatult sügavikku langemist ja hiljuti oli selle seadme tähtpäev: 160 aastat tagasi võeti kasutusele Ameerika leiduri Elisha Otise mehhanism, mis ei lase liftil näiteks trosside katkemise korral alla kukkuda.

Novaatori vaataja soovib siiski teada, kas sellises kujuteldavas olukorras, kus inimene on kukkuvas liftis, oleks võimalik enne maha räntsatamist üles hüppamisega oma elu päästa. Küsimusele vastab Tartu ülikooli füüsika instituudi vanemteadur ja teoreetilise füüsika labori juht Piret Kuusk.

Vanemteaduri sõnul on kõige lihtsam seda olukorda jälgida maapealse, kõrvaltvaataja seisukohast ning siis on ka selge, et antud näites on lift juba ülearune, kuna nii lift kui tema sees olijad langevad ühtviisi, toimub vabalangemine.

“Sellises olukorras on oluline, kui kõrgelt see langemine toimub, sest mida kõrgemalt see toimub, seda suurem on langeja potentsiaalne energia,” rääkis Kuusk.

Vabal langemisel muutub potentsiaalne energia kineetiliseks energiaks ja lõpuks plastilise deformatsiooni energiaks, mis tähendab seda, et kukkujal läheb väga halvasti. Lihtsalt öeldes kulub energia näiteks inimeste kontide, elundite ja kudede kuju muutmiseks. Enamasti ei pea aga need sellele vastu ning tulemuseks on tõsised vigastused.

Sellisest plastilisest deformatsioonist hüppe abil pääsemine saaks toimuda vaid juhul, kui muuta kogu kineetiline energia suund vastupidiseks.

“Aga teades inimese kehva hüppevõimet – me teame, et kõrgushüppajad üle kahe meetri ei jaksa hüpata, enamik mitte sedagi –, siis tõenäosus, et keegi suudaks hüpata nii kõrgele, et ta pääseks, on kaduvväike,” sõnas teadur.

Seega oletuslikult oleks küll võimalik hüppega pääseda, aga tegelikkuses inimvõimed sellist kiirendust ei võimalda.

“Inimese hüppevõime on kahjuks liiga nõrk, et pääseda. Nii et püüdke mitte sattuda niisugusesse lifti, mis hakkab vabalt langema,” andis Piret Kuusk hüva nõu.



Sotsiaalmeedia keskkonna tarnija peab hiljemalt 24 tundi pärast vastava märgukirja saamist vastava sisuga materjali eetrist eemaldama.Sotsiaalmeedia keskkonna tarnija peab hiljemalt 24 tundi pärast vastava märgukirja saamist vastava sisuga materjali eetrist eemaldama.
Infoteadlane: närvidele käiva sõbra vaigistamisega teed iseendale karuteene

Valeuudiste, pettuste ja muu madala kvaliteediga info üha laienevat levikut saab selgitada inimeste piiratud tähelepanu ja informatsiooni üleküllusega. Valeinfo leviku piiramiseks ei piisa vaid inimeste eluterve kriitikameele arendamisest, tarvis läheb ka sotsiaalmeedia ettevõtete senisest jõulisemat sekkumist, selgub värskest teadustööst.

Vanalinna päevade avamineVanalinna päevade avamine
Postkommunismi varjud: vene elanikkonda iseloomustab endiselt skeptitsism

Kuigi peale valimisaktiivsuse on viimase 12 aasta jooksul suurenenud ka inimeste osalemine kodanikualgatustes, on Eesti elanikkond endiselt pigem võõrandunud ja skeptiline, selgub Tartu ülikooli ühiskonnateadlaste tehtud analüüsist. Siin mängib olulist rolli ka rahvuseline lõhe, mis on muutnud just siin elavad venelased pigem vaikselt protestivateks kui aktiivseteks kodanikeks.

Sauruste maailmale panid aluse vulkaanid

Kuidas dinosaurused hukkusid, see on praegu üsna selge: tuli suur asteroid, mis põhjustas üleilmse katastroofi. Kuid sauruste ajastu arvatavasti ka algas võimsate loodusnähtustega.