Kristjan Port: Elon Muski üheksa ametit ({{commentsTotal}})

Elon Musk.
Elon Musk. Autor/allikas: Rebecca Cook/Reuters/Scanpix

JRR Tolkieni "Sõrmuste Isanda" lugude üks keskseid tegelasi Bilbo Baggins iseloomustas pikale veninud elu raskust õhukese ja väljavenitatud tundena, nagu püüaks kaapida võid mööda liiga suurt leivaviilu. Huvitav, mis tunne valdab töönädala lõpus kaasaja suurt seiklejat Elon Muski?

45-aastane insener, leidur, investor ja ärimagnaat oli tegev PayPali loomise juures ja töötas mõnda aega ettevõtte peadirektorina. Laiem avalikkus teab teda kui Tesla elektriautosid valmistava ettevõtte rajajat. Tesla on Euroopas enim müüdud luksusklassi auto. Firma kavatseb tootmist kasvatada 600 000 autole aastas. Pelgalt see väljakutse peaks röövima suure osa mehe tööajast.

Sama mehe loodud on USA turu suurimate hulka kuuluv päikeseenergiast elektrit tootev ettevõte. Muu hulgas lubas ta nädalapäevad tagasi lahendada Austraaliat pikemat aega vaevava ja tulevikus üha tõsisemaks muutuva elektrivarustuse probleemi. Täpsemalt öeldes andis ta Twitteri kaudu lubaduse 100 päevaga probleem lahendada ja saada selle eest mõõdukas tasu või teha aja ületades kõik tasuta. Nädal hiljem oli ta juba läbirääkimistel peaministri ja valitsusega. Protsess on hetkel käimas ja peaks võtma olulise osa tema ajast.

Austraalia väljakutse, päikeseenergia ja elektriautod on omakorda seotud elektrienergiat talletavate uue põlvkonna akude arendamise ja mastaapse tootmisega. Sellega seoses rajab Elon Musk USA-s Nevadasse päikeseenergial töötava "Gigatehase" numbriga 1. Teise "Gigatehas 2" nime kandva tootmisüksuse jaoks otsib ta kohta Euroopast.

Nende tegevustega mees tüüpilist päeva lõppenuks ei saa veel lugeda, sest tal on kavas rajada USA-s Los Angelese ja San Francisco vahele ülikiire transpordisüsteem Hüperloop. Reisivagun oleks nagu püssitorus kulgev kuul selle erinevusega, et rihveldus ei aja sõidukit mööda oma telge pöörlema ning sõiduks ega pauguks ei kasutata püssirohtu. Liikumisenergia ja sõidusujuvuse tagavad elektrist toituvad magnetid ja vaakum, mida reguleerivad pumbad. Hetkel käivad prototüübi katsetused.

Sama isik asutas 15 aasta eest uuesti kasutatavate kosmoserakettide ettevõtte SpaceX, mille omapäraks on vertikaalne maandumine. Tegemist on ainukese erakapitalil rajaneva Maa orbiidile kaupu tarniva ettevõttega. Paraku on tee edule haaranud suuri katsumusi katsetustel hukkunud töötaja ja põlema süttinud rakettide näol. Üks neist põles suvel koos kalli, 110 miljoni dollarit maksnud rahvusvahelises kosmosejaamas oodatud saadetisega. Sügisel hävines stardil koos raketiga pea kolm korda kallim laadung.

Juhtunu oli tagasilöögiks Mark Zuckerbergile, kes kavandas Israelis valmistatud sidesatelliidiga tarnida internetti ja Facebooki miljonitele aafriklastele. Kõige juhtunu kiuste jätkab Musk raketi arendamist. Sest tal on lisaks kommertsteenustele kavas rajada Marsile elamiskõlbulik kosmosejaam.

Nüüd võiks juba Bilbo Bagginsi tunne pelga lugemise peale tuttavaks muutuda. Ometi paistab Elon Muskil olevat suurem tükk võid, mida maailmasuuruse leivaviilu peale leotada, sest just äsja teatas ta veel ühest olulise mõjuga ettevõtmisest. Enne selle juurde jõudmist tasub korra mõelda, et tegemist ei ole liivakastis või arvuti taga toimuva unistamisega, mille ainukeseks viljaks oleks jutt, mida kõike võiks teha. Elon Musk ongi reaalselt neid asju teinud. Kui ta kasvõi säutsub maailmale midagi oma järgmisest sammust, siis ta on enne seda tõenäoliselt pidanud plaane ja läbirääkimisi.

Elon Muski värskeim, teisipäeval säutsu teel avalikkusele tutvustatud ettevõte kannab nime "Neuralink". Selle eesmärgiks on arendada implantaatide tehnoloogiat, mille abil oleks võimalik ühendada aju arvutis asuva tehisintellektiga. Juhtmõte oleks vältida inimese mahajäämust päeval, kui arvuti võimekus saavutab ajuga võrreldava suutlikkuse. Musk arutles, et kui lasta arvutil edasi areneda, jättes inimese maha, oleksime me vaimsete võimete võrdluses nagu kodukassid. Tema ei taha jääda ega muutuda kodukassiks. Seda saaks vältida liites aju areneva tehnoloogilise võimekusega.

Lõpetuseks ei jää muud kui küsida – mida oled teinud täna sina?

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates Portaal.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa

Allikas: Portaal



Eestlased Ispras: Eesti noored teadlased ja Maive Rute (vasakult viies) JRC külaliskeskuse ees.

Maive Rute: teadus pole vürts, mida poliitikasse lisada, vaid selle põhiosa

Edukas teaduspõhine poliitika peab olema kahesuunaline. Teadlased saavad poliitikutele uuringutulemuste põhjal nõu anda, poliitikud aga teadlastele selgitada, kuidas tulemusi paremini esitada ning mida päevakajalist uurida, leiab Euroopa Komisjoni teadusuuringute ühiskeskuse (JRC) peadirektori asetäitjana töötanud eestlanna Maive Rute.

JRC ehk Join Research Centre töötab küll Euroopa Komisjoni jaoks, kuid pakub ka võimalusi rahvusvahelisteks projektideks, pöörates viimasel ajal tähelepanu Põhja-Euroopale ja noortele teadlastele.

Virtuaaltuur: ERR Novaator Itaalias 2000 töötajaga teaduslinnakus

Põhja-Itaalias Ispras asuv teaduslinnak on kui riik riigis: ranged turvanõuded piiravad ligi 2000 töötajaga keskusele ligipääsu. Itaalias asub JRC ehk Joint Research Centre'i vanim osa, milles töötavad teadlased uurivad Euroopa Liidu jaoks olulisi teemasid lagunevast tuumareaktorist autode heitgaaside, meekoostise ja küberkaitseni.

TTÜ on rebinud end TÜ-st nii tudengite kui rahvusvahelisuse poolest ette.

Graafikud: Tartu ülikool jõudis Ida-Euroopa ülikoolide hulgas 3. kohale

QS ülikoolide edetabel reastas Tartu ülikooli arenevate Euroopa ja Kesk-Aasia ülikoolide edetabelis 3. kohale. Saja parima ülikooli hulka mahtus selles kategoorias ka Tallinna ülikool ning Tallinna tehnikaülikool. Graafikutelt peegeldub aga nii mõnigi mõtlema panev fakt Eesti ülikoolide kohta. 

Perekonda Cyrtodactylus kuuluv geko.

Myanmaris tuli päevavalgele trobikond gekoliike

Mõnikord juhtub, et uusi loomaliike avastatakse korraga terve trobikond. Nii on see nüüd juhtunud Myanmaris, sooja kliimaga Kagu-Aasia maal, mida tuntakse ka Birma nime all, kus teadlased on avastanud ühest üsna väikesest piirkonnast tervet 19 senitundmata gekoliiki.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: