Kristjan Port: Elon Muski üheksa ametit ({{commentsTotal}})

Elon Musk.
Elon Musk. Autor/allikas: Rebecca Cook/Reuters/Scanpix

JRR Tolkieni "Sõrmuste Isanda" lugude üks keskseid tegelasi Bilbo Baggins iseloomustas pikale veninud elu raskust õhukese ja väljavenitatud tundena, nagu püüaks kaapida võid mööda liiga suurt leivaviilu. Huvitav, mis tunne valdab töönädala lõpus kaasaja suurt seiklejat Elon Muski?

45-aastane insener, leidur, investor ja ärimagnaat oli tegev PayPali loomise juures ja töötas mõnda aega ettevõtte peadirektorina. Laiem avalikkus teab teda kui Tesla elektriautosid valmistava ettevõtte rajajat. Tesla on Euroopas enim müüdud luksusklassi auto. Firma kavatseb tootmist kasvatada 600 000 autole aastas. Pelgalt see väljakutse peaks röövima suure osa mehe tööajast.

Sama mehe loodud on USA turu suurimate hulka kuuluv päikeseenergiast elektrit tootev ettevõte. Muu hulgas lubas ta nädalapäevad tagasi lahendada Austraaliat pikemat aega vaevava ja tulevikus üha tõsisemaks muutuva elektrivarustuse probleemi. Täpsemalt öeldes andis ta Twitteri kaudu lubaduse 100 päevaga probleem lahendada ja saada selle eest mõõdukas tasu või teha aja ületades kõik tasuta. Nädal hiljem oli ta juba läbirääkimistel peaministri ja valitsusega. Protsess on hetkel käimas ja peaks võtma olulise osa tema ajast.

Austraalia väljakutse, päikeseenergia ja elektriautod on omakorda seotud elektrienergiat talletavate uue põlvkonna akude arendamise ja mastaapse tootmisega. Sellega seoses rajab Elon Musk USA-s Nevadasse päikeseenergial töötava "Gigatehase" numbriga 1. Teise "Gigatehas 2" nime kandva tootmisüksuse jaoks otsib ta kohta Euroopast.

Nende tegevustega mees tüüpilist päeva lõppenuks ei saa veel lugeda, sest tal on kavas rajada USA-s Los Angelese ja San Francisco vahele ülikiire transpordisüsteem Hüperloop. Reisivagun oleks nagu püssitorus kulgev kuul selle erinevusega, et rihveldus ei aja sõidukit mööda oma telge pöörlema ning sõiduks ega pauguks ei kasutata püssirohtu. Liikumisenergia ja sõidusujuvuse tagavad elektrist toituvad magnetid ja vaakum, mida reguleerivad pumbad. Hetkel käivad prototüübi katsetused.

Sama isik asutas 15 aasta eest uuesti kasutatavate kosmoserakettide ettevõtte SpaceX, mille omapäraks on vertikaalne maandumine. Tegemist on ainukese erakapitalil rajaneva Maa orbiidile kaupu tarniva ettevõttega. Paraku on tee edule haaranud suuri katsumusi katsetustel hukkunud töötaja ja põlema süttinud rakettide näol. Üks neist põles suvel koos kalli, 110 miljoni dollarit maksnud rahvusvahelises kosmosejaamas oodatud saadetisega. Sügisel hävines stardil koos raketiga pea kolm korda kallim laadung.

Juhtunu oli tagasilöögiks Mark Zuckerbergile, kes kavandas Israelis valmistatud sidesatelliidiga tarnida internetti ja Facebooki miljonitele aafriklastele. Kõige juhtunu kiuste jätkab Musk raketi arendamist. Sest tal on lisaks kommertsteenustele kavas rajada Marsile elamiskõlbulik kosmosejaam.

Nüüd võiks juba Bilbo Bagginsi tunne pelga lugemise peale tuttavaks muutuda. Ometi paistab Elon Muskil olevat suurem tükk võid, mida maailmasuuruse leivaviilu peale leotada, sest just äsja teatas ta veel ühest olulise mõjuga ettevõtmisest. Enne selle juurde jõudmist tasub korra mõelda, et tegemist ei ole liivakastis või arvuti taga toimuva unistamisega, mille ainukeseks viljaks oleks jutt, mida kõike võiks teha. Elon Musk ongi reaalselt neid asju teinud. Kui ta kasvõi säutsub maailmale midagi oma järgmisest sammust, siis ta on enne seda tõenäoliselt pidanud plaane ja läbirääkimisi.

Elon Muski värskeim, teisipäeval säutsu teel avalikkusele tutvustatud ettevõte kannab nime "Neuralink". Selle eesmärgiks on arendada implantaatide tehnoloogiat, mille abil oleks võimalik ühendada aju arvutis asuva tehisintellektiga. Juhtmõte oleks vältida inimese mahajäämust päeval, kui arvuti võimekus saavutab ajuga võrreldava suutlikkuse. Musk arutles, et kui lasta arvutil edasi areneda, jättes inimese maha, oleksime me vaimsete võimete võrdluses nagu kodukassid. Tema ei taha jääda ega muutuda kodukassiks. Seda saaks vältida liites aju areneva tehnoloogilise võimekusega.

Lõpetuseks ei jää muud kui küsida – mida oled teinud täna sina?

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates Portaal.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa

Allikas: Portaal



Uurimust eest vedanud Rutgersi ülikooli planeediteaduste dotsent Sonia Tikoo.Uurimust eest vedanud Rutgersi ülikooli planeediteaduste dotsent Sonia Tikoo.
Kuu magnetväli oli arvatust püsivam

Ameerika teadlased väidavad, et Kuu kunagine magnetväli püsis vähemalt miljard aastat kauem, kui seni arvatud.

Soovitused, kuidas vältida koolides valimiskampaaniat
Uuendatud: 09.08

Sel sügisel saavad esimest korda osaleda valimistel noored alates 16. eluaastast. See tähendab ühtlasi, et koolid on üha suurema poliitikute surve all – paljud otsivad võimalust oma töö tutvustamise egiidi all teha koolis valimiskampaaniat.

Teadlaste ennustus: sajandi lõpus nõuab ilmastik 150 000 inimelu aastas

Ekstreemsed ilmaolud võivad aastaks 2100 nõuda igal aastal kuni 150 000 inimelu, kui kliimasoojenemise vastu midagi ette ei võeta, ennustavad teadlased.

Käsnas elab miljardeid baktereid.Käsnas elab miljardeid baktereid.
Pesukäsnad kubisevad bakteritest, steriliseerimisest pole kasu

Köögis kraani kõrval lebav pesukäsn on bakteripesa. Nüüd tuleb välja, et svammis ei ela mitte ainult sadu tuhandeid kordi rohkem baktereid kui WC-poti kaanel, vaid ka katsetest seda steriliseerida pole erilist kasu. See kasvatab ainult potentsiaalselt haigusi tekitavate bakterite osakaalu.

Haigekassa raport: tööriist, mis sattus valedesse kätesse

Nädal pärast seda, kui Haigekassa ravikvaliteeti hindav raport avalikuks sai, on mitmed haiglad endiselt täpsustavate andmete ootel, sest raport on järelduste tegemiseks puudulik. Kõige suurema kriitika alla langevad raporti tegemiseks kogutud andmed - vaid raviarvetele toetuv statistika on reaalsusest kaugel ja teeb ülekohut. Et taolist raportit üldse koostatakse, on haiglate hinnangul tänuväärne, samuti oodatakse igasügisest kokkusaamist haigekassaga, kuis raportis olev üksipulgi läbi arutatakse.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.