Grafeeni abil nutiseadmega õhureostust mõõtma ({{commentsTotal}})

Tartu ülikooli füüsikud avaldasid järjekordse töö õhukese süsinikukihi ehk grafeeni tulevaste kasutusvõimaluste kohta. Ei pruugi minna rohkem kui mõni aasta, mil meist igaühe mobiiltelefonis on sensor, mis aitab välisõhu reostatust mõõta ning puhtama õhuga liiklemisteid valida. 

Tartu ülikooli materjaliteaduse ja rakendusfüüsika vanemteaduri Raivo Jaaniso sõnul on üheaatomiline graafenikiht kui valge paber, mille teadlane saab vastavalt soovile ise täis kirjutada: “Grafeen on ühe aatomkihi paksune süsiniku materjal. Teda võib ette kujutada nii, et kui te pliiatsiga tõmbate paberile joone, siis jäävad sinna grafeenilehed.”

Süsinik on nimelt ideaalne alusmaterjal erinevate funktsionaalsete molekulide sidumiseks. Need seotud lisamolekulid teevadki tavalisest grafeenikihist tundliku sensori, mis detekteerib õhust mitmesuguseid aineid alates sõidukite heitgaasidest kuni mürgise ammoniaagini välja.Grafeenisensor. Autor: Lauri Kulpsoo/Tartu ülikool

Eestlased edendavad suure 10-aastase rahvusvahelise grafeeniprojekti raames tervise ja keskkonna tööpaketi tegevusi. Kokku osaleb grafeeniprojektis üle saja osapoole ning projekti eesmärgiks ongi uute toodete ja teenuste välja töötamine – grafeen on niivõrd universaalne materjal, et erinevatel kasutusvõimalustel ole piire. Oluliseks eesmärgiks on inimeste elu ja tervist parandada:

“Kõige suurem terviserisk, mis keskkonnast tänapäeval tuleb, see tuleneb õhu saastatusest. Inimesed oleksid sellest palju teadlikumad ja nad ka näeksid õhu kvaliteeti seal kus nad on just sellel hetkel, kui meie kaasaskantavad nutiseadmed näiteks oskaksid õhu kvaliteeti määrata,” on Jaaniso elevil.

Just grafeenil põhinevaid ja nutiseadmetesse sobilikke sensoreid materjaliteadlaste laboris välja töötataksegi. Sõidukite heitgaasidele nagu NOx, CO ja CO2 reageeriv sensor on laboris juba olemas, hiljuti avaldati teadustöö ammoniaagi detekteerimise edusammudest. Tavakasutaja jaoks kõlbliku tööriista ja rakenduseni läheb siiski veel mõned aastad aega.

Margus Kodu. Autor: Lauri Kulpsoo/Tartu ülikool

Ammoniaak on loomakasvatusest, lautadest ja sõnnikuhoidlatest eralduv keskkonnaohtlik gaas. Lisaks on ammoniaak inimesele mürgine ja oluline on mõõta selle sisaldusi suurte tööstuslike külmutusseadmetega töötavate inimeste heaoluks.

Selleks, et õhuke grafeenikiht suudaks ammoniaaki ära tunda, tuleb laseri abiga süsiniku aatomitele vanaadium pentoksiidi (V2O5) kiht lisaks ladestada.

Ideaalis võiks grafeeni baasil arendatav ühe ruutsentimeetrine sensor mõõta meie nutiseadmes reaalajas õhus leiduvaid toksilisi aineid: sensori edasiarendusena sünniksid juba mobiilirakendused, mis aitavad igapäevases elus tervislikumaid liikumisteid valida ning õhureostuse poolest kehvema kvaliteediga piirkondasid või aega vältida.

Kaugemas tulevikus võiks mobiilisensorid hingeõhu abil isegi inimese tervislikku seisundit hinnata – ehk nagu teadlased ütlevad, grafeeni kasutamisel piire ei ole.

Toimetaja: Randel Kreitsberg



Antarktise rannikuvete bakterid peitsid viiruste eellaste saladust

Viirused on kummalised tegelased. Elusolendeiks neid enamasti ei peeta, ja kust nad pärit on, ei teata. Nüüd on Antarktise ranniku lähistelt väikestelt saartelt saadud arvatavasti üsna oluline viide viiruste võimalikule tekkeloole.

Professor Paul Giangrande ja Tartu ülikooli dotsent Edward LaaneProfessor Paul Giangrande ja Tartu ülikooli dotsent Edward Laane
Hemofiilia on ravitav, kuid ravi kvaliteet on kalliduse tõttu ebaühtlane

Hemofiilia on üks veritsustõbedest, keda enamus meist mäletab ajaloo tunnist kui Euroopa kuninglikes perekondades ringi liikunud ja surma toonud haigust. Vere hüübimisfaktorite puudust on juba mõned aastakümned võimalik meditsiiniliselt kompenseerida – sellegipoolest on haigus endiselt problemaatiline. Tartu ülikooli külastas Oxfordi ülikooli Hemofiiliakeskuse juht, professor Paul Giangrande, andmaks oma hinnangut olukorrale Eestis.

Geenimuundus noorendab hiire ajutegevust

Vanemas eas kipub ajutegevus paindlikkust kaotama. Nõrgenevad õpivõime, mälu ja kohastumusvalmidus.

Minose kultuuri keskmeks olnud Knossose palee.Minose kultuuri keskmeks olnud Knossose palee.
Iidne pärilikkusaine heidab valgust vana-kreeka kangelaste juurtele

Vanad kreeklased ülistasid mükeene kultuuri suurkujusid alates kuningas Agamemnonist lõpetades Odüsseusega lugematutes tragöödiates ja poeemides, pidades end nende otsesteks järeltulijateks. Egeuse mere ääres elanud inimeste DNA-d uurinud teadlased pakuvad nüüd julgele väitele otsest kinnitust.

Esimese õistaime rekonstruktsioon.Esimese õistaime rekonstruktsioon.
Teadlased kirjeldasid kõigi lillede võimalikku esiema

Evolutsiooniteooriale vundamendi ladunud Charles Darwin nimetas lillede arengut "vastikuks mõistatuseks". Õistaimede fossiilid ilmusid saja miljoni vanustesse ladestustesse justkui üleöö. Sadu lilleliike kirjeldava andmebaasi aluseks võtnud teadlased järeldavad nüüd, et esimesi lilli võis näha Maal juba vähemalt 140 miljoni aasta eest.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.