Astronoomidel on sihikul Saturni ja Jupiteri jäised maailmad ({{commentsTotal}})

Cassini tabamus 2014. aastast: Päike peegeldub Titani vedela metaani meredelt.
Cassini tabamus 2014. aastast: Päike peegeldub Titani vedela metaani meredelt. Autor/allikas: NASA

Jupiteri ja Saturni jäiste kaaslaste uurimine võimaldab vastata küsimustele, kui äärmuslikes tingimustes võib (kasvõi algeline) elu kujuneda.

Tartu observatooriumi vanemteadur Peeter Tenjes kirjutab märtsi-aprilli Horisondis, et hiidplaneetide kaaslastest pakub teadlastele erilist huvi Saturni kaaslane Titan. Maa ja Titan on ainsad Päikesesüsteemi kehad, mille atmosfääris on palju lämmastikku. Samuti on varasematest uuringutest teada, et Titani atmosfääris võivad toimuda üsna keerulised keemilised reaktsioonid. Jupiteri suuremad kaaslased aga võivad sisaldada oma jääkatte all väga pakse vedela vee kihte.

NASA ja ESA ühisprojekti Cassini-Huygens (1997–2017) eesmärk on uurida Saturni, tema kaaslaste ja rõngaste süsteemi. Ehkki Saturni ja tema kaaslaseid on varemgi uuritud, olid need seni olnud vaid möödalennud, kuid Cassini-Huygens on esimene projekt, kus põhisatelliit Cassini jäi Saturni ümber tiirlema. See võimaldas pikema aja jooksul uurida Saturni atmosfääri ja magnetvälja, vaadata rõngaste süsteemi mitme nurga alt ja uurida erinevaid kaaslaseid.

Väike maandur Huygens maandus Titanil 2005. aastal, töötades atmosfääris 2,5 tundi ja Titani pinnal ühe tunni. Laskumise jooksul registreeris Huygens temperatuuri ja rõhu üsna täpse jaotuse Titani atmosfääris, sealhulgas ka atmosfääri madalate kihtide täpse koostise. Osutus, et Titani pinnal on vedelate hüdrokarbonaatide (nt metaani) järved ja jõed. Sarnaselt Maal toimuva vee ringkäiguga toimub Titanil metaani looduslik ringkäik – aurumine, tõus üles, jahtumine ja vihmana alla sadamine. Ehkki metaani kogused Titanil on suured, on see metaan kahjuks algne – seda järeldati süsiniku isotoopanalüüsist.

Tulevase JUICE-projekti (JUpiter Icy Moons Explorer, satelliit stardib 2022 ja jõuab Jupiterini pärast 2030. aastat) eesmärk on Jupiteri kolme suure kaaslase Ganymedese, Europa ja Callisto uurimine. Kuna Ganymedest on varasemate satelliitide abil kõige vähem uuritud, on seekord rõhuasetus just sellel Jupiteri kaaslasel.

Projekti eesmärgid võib jagada nelja suurde rühma. Esimese rühma eesmärk uurida kõigi kolme Jupiteri kaaslase pinnaaluste ookeanide koostist, pinna koostist ja vanust ning erinevat liiki jää omadusi. Teise rühma raames uuritakse Jupiteri kolme kaaslase massijaotust, et koostada nende siseehituse mudelid, mis annaksid muuhulgas ka veekihtide paksused koos rõhkude ja temperatuuride jaotustega. Kolmas eesmärk on pühendatud Jupiteri kaaslaste atmosfääridele – atmosfääride koostise kindlakstegemisele, seal toimuvate keemiliste protsesside uurimisele (sealhulgas orgaaniliste molekulide otsingule Europal) ning atmosfääri dünaamika modelleerimisele. Neljas eesmärkide rühm keskendub Jupiteri kaaslaste magnetväljade uurimisele ning päikesetuule ja Jupiteri magnetvälja interaktsioonile kaaslaste magnetväljadega. JUICE-projekt on praegu alles väljatöötamise staadiumis.

Tartu observatooriumi vanemteadur Peeter Tenjese artiklit "Lähemad ja kaugemad kohtu- mised Päikesesüsteemis" saab täismahus lugeda ajakirjas Horisont.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



TTÜ labor.TTÜ labor.
Eesti teadlase töörühm võib tuua läbimurde Parkinsoni haiguse ravimisel

Rahvusvaheline neuroteadlaste töörühm, mida juhib eestlasest professor Mart Saarma, on pärast kümneaastast uurimistööd valmis kliiniliselt katsetama uut ravimit, mis võib tuua läbimurde Parkinsoni haiguse ravimisel.

Osama bin Laden.Osama bin Laden.
Doktoritöö analüüsis Usāma ibn Lādini sõnumeid uudse meetodiga

Tallinna ülikooli doktorant Helen Geršman uuris Saudi Araabiast pärit Usāma ibn Lādini kirjalikke ja suulisi sõnumeid retoorilisest vaatenurgast, mida pole sarnaselt varem analüüsitud.

Teadlased väidavad nüüd oma katsete põhjal, et kassid hoolivad inimestest ikka küll.Teadlased väidavad nüüd oma katsete põhjal, et kassid hoolivad inimestest ikka küll.
Geeniuuring: kassid kodustasid end ise

Esimesed kassid hakkasid inimeste südameid ja meeli vallutama enam kui 9000 aasta eest käsikäes põlluharimise laiema levikuga, leiavad paarisaja iidsel ajal elanud kassi säilmetes leidunud DNA-d uurinud teadlased. Geneetilises mõttes erineb nüüdisaegne kodukass enda kunagistest esivanematest imevähe.

Raudmees Gunnar GrapsRaudmees Gunnar Graps
"Mind tõstke täheraale" ehk Gunnar Grapsi tee taevasse

Alates 9. juunist on võimalik võimsamate teleskoopidega hea õnne korral näha taas taevalaotusel Eesti rokkmuusika legendi Gunnar Grapsi. Tõsi, seekord asteroidi kujul. Laulus "Pilved kuuvalgel" kõlanud soov "Mind tõstke täheraale, kus säras paistvad kauged sinitaevad" on viimaks täitunud.