TTÜ keemikud panustavad läbimurdesse orgaanilises keemias ({{commentsTotal}})

Tallinna tehnikaülikooli orgaanilise keemia laboris käivad katsed, milles uuritakse halogeensidet. Just selle abil loodetakse tulevikus luua kõrgtehnoloogilisi materjale ja ravimeid.

Halogeenside: kristallidest lahusesse“ – sellise nimetusega projekti leiab värskelt personaalse uurimistoetuse saanute nimekirjast TTÜs.

„Kõik meie organismis toimuvad reaktsioonid on ka katalüütilised. Neid reaktsioone katalüüsivad ensüümid, suure molekulmassiga valgud. Nüüd keemikud ja teadlased üldse vaatavad vaimustusega looduse poole ja püüavad jäljendada seda loodust,“ räägib uurimisrühma juht Tõnis Kanger, TTÜ orgaanilise keemia professor.

On teada, et ensüümis on aktiivne sellest vaid üks osa – aktiivtsenter, ja just seal toimub keemiline reaktsioon. Nüüd on keemikud asunud seda ideed loodusest kopeerima. Nad püüavad seda aktiivtsentrit jäljendada ja sünteesida siis madalmolekulaarseid ehk väikese molekulmassiga katalüsaatoreid, mis teeksid samasugust tööd nagu need suure molekulmassiga valgud.

Halogeenside

Kui keskkoolikeemiast võib olla tuttav mõiste vesinikside, siis halogeenside ehk nii tuttav pole.

Kuigi tegu on juba eelmise sajandi keskpaigast teada-tuntud teemaga, siis seni on seda uuritud põhiliselt kristallides, kus selle struktuuri määravad ära hoopis teised jõud, kui seda on lahuses. Seal, kus toimuvad keemilised reaktsioonid.

„Me tahamegi nüüd vaadata seda, kuidas need interaktsioonid toimuvad lahuses, kuidas katalüüs interakteerub meie lähteainega nii, et ta kiirendaks seda reaktsiooni.“

Seda teadmist saab ennekõike kasutada orgaanilises sünteesis. Praegu tegeleb Tõnis Kangeri labor selle kui uue orgaanilise sünteesi meetodi väljatöötamisega.

„Kui need meetodid osutuvad efektiivseks, see tähendab, et see katalüsaator on selektiivne, siis võib teda kasutada kõige erinevamate orgaaniliste ainete sünteesil, kaasa arvatud uued materjalid ja ravimid.“

Enenkõike on halogeensideme uurimine praegu oluline keemia arengule laiemalt. Tänase päevani ei ole mitte ühtegi näidet asümmeetrilisest halogeensideme katalüüsist.

Just sellest, millega tegeleb Tõnis Kangeri uurimisrühm. „Ja kui me oleme edukad, siis on see mõnes mõttes avastusliku tähendusega läbimurre.“



Uurimust eest vedanud Rutgersi ülikooli planeediteaduste dotsent Sonia Tikoo.Uurimust eest vedanud Rutgersi ülikooli planeediteaduste dotsent Sonia Tikoo.
Kuu magnetväli oli arvatust püsivam

Ameerika teadlased väidavad, et Kuu kunagine magnetväli püsis vähemalt miljard aastat kauem, kui seni arvatud.

Soovitused, kuidas vältida koolides valimiskampaaniat
Uuendatud: 09.08

Sel sügisel saavad esimest korda osaleda valimistel noored alates 16. eluaastast. See tähendab ühtlasi, et koolid on üha suurema poliitikute surve all – paljud otsivad võimalust oma töö tutvustamise egiidi all teha koolis valimiskampaaniat.

Teadlaste ennustus: sajandi lõpus nõuab ilmastik 150 000 inimelu aastas

Ekstreemsed ilmaolud võivad aastaks 2100 nõuda igal aastal kuni 150 000 inimelu, kui kliimasoojenemise vastu midagi ette ei võeta, ennustavad teadlased.

Käsnas elab miljardeid baktereid.Käsnas elab miljardeid baktereid.
Pesukäsnad kubisevad bakteritest, steriliseerimisest pole kasu

Köögis kraani kõrval lebav pesukäsn on bakteripesa. Nüüd tuleb välja, et svammis ei ela mitte ainult sadu tuhandeid kordi rohkem baktereid kui WC-poti kaanel, vaid ka katsetest seda steriliseerida pole erilist kasu. See kasvatab ainult potentsiaalselt haigusi tekitavate bakterite osakaalu.

Haigekassa raport: tööriist, mis sattus valedesse kätesse

Nädal pärast seda, kui Haigekassa ravikvaliteeti hindav raport avalikuks sai, on mitmed haiglad endiselt täpsustavate andmete ootel, sest raport on järelduste tegemiseks puudulik. Kõige suurema kriitika alla langevad raporti tegemiseks kogutud andmed - vaid raviarvetele toetuv statistika on reaalsusest kaugel ja teeb ülekohut. Et taolist raportit üldse koostatakse, on haiglate hinnangul tänuväärne, samuti oodatakse igasügisest kokkusaamist haigekassaga, kuis raportis olev üksipulgi läbi arutatakse.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.