TTÜ keemikud panustavad läbimurdesse orgaanilises keemias ({{commentsTotal}})

Tallinna tehnikaülikooli orgaanilise keemia laboris käivad katsed, milles uuritakse halogeensidet. Just selle abil loodetakse tulevikus luua kõrgtehnoloogilisi materjale ja ravimeid.

Halogeenside: kristallidest lahusesse“ – sellise nimetusega projekti leiab värskelt personaalse uurimistoetuse saanute nimekirjast TTÜs.

„Kõik meie organismis toimuvad reaktsioonid on ka katalüütilised. Neid reaktsioone katalüüsivad ensüümid, suure molekulmassiga valgud. Nüüd keemikud ja teadlased üldse vaatavad vaimustusega looduse poole ja püüavad jäljendada seda loodust,“ räägib uurimisrühma juht Tõnis Kanger, TTÜ orgaanilise keemia professor.

On teada, et ensüümis on aktiivne sellest vaid üks osa – aktiivtsenter, ja just seal toimub keemiline reaktsioon. Nüüd on keemikud asunud seda ideed loodusest kopeerima. Nad püüavad seda aktiivtsentrit jäljendada ja sünteesida siis madalmolekulaarseid ehk väikese molekulmassiga katalüsaatoreid, mis teeksid samasugust tööd nagu need suure molekulmassiga valgud.

Halogeenside

Kui keskkoolikeemiast võib olla tuttav mõiste vesinikside, siis halogeenside ehk nii tuttav pole.

Kuigi tegu on juba eelmise sajandi keskpaigast teada-tuntud teemaga, siis seni on seda uuritud põhiliselt kristallides, kus selle struktuuri määravad ära hoopis teised jõud, kui seda on lahuses. Seal, kus toimuvad keemilised reaktsioonid.

„Me tahamegi nüüd vaadata seda, kuidas need interaktsioonid toimuvad lahuses, kuidas katalüüs interakteerub meie lähteainega nii, et ta kiirendaks seda reaktsiooni.“

Seda teadmist saab ennekõike kasutada orgaanilises sünteesis. Praegu tegeleb Tõnis Kangeri labor selle kui uue orgaanilise sünteesi meetodi väljatöötamisega.

„Kui need meetodid osutuvad efektiivseks, see tähendab, et see katalüsaator on selektiivne, siis võib teda kasutada kõige erinevamate orgaaniliste ainete sünteesil, kaasa arvatud uued materjalid ja ravimid.“

Enenkõike on halogeensideme uurimine praegu oluline keemia arengule laiemalt. Tänase päevani ei ole mitte ühtegi näidet asümmeetrilisest halogeensideme katalüüsist.

Just sellest, millega tegeleb Tõnis Kangeri uurimisrühm. „Ja kui me oleme edukad, siis on see mõnes mõttes avastusliku tähendusega läbimurre.“



TTÜ labor.TTÜ labor.
Eesti teadlase töörühm võib tuua läbimurde Parkinsoni haiguse ravimisel

Rahvusvaheline neuroteadlaste töörühm, mida juhib eestlasest professor Mart Saarma, on pärast kümneaastast uurimistööd valmis kliiniliselt katsetama uut ravimit, mis võib tuua läbimurde Parkinsoni haiguse ravimisel.

Osama bin Laden.Osama bin Laden.
Doktoritöö analüüsis Usāma ibn Lādini sõnumeid uudse meetodiga

Tallinna ülikooli doktorant Helen Geršman uuris Saudi Araabiast pärit Usāma ibn Lādini kirjalikke ja suulisi sõnumeid retoorilisest vaatenurgast, mida pole sarnaselt varem analüüsitud.

Teadlased väidavad nüüd oma katsete põhjal, et kassid hoolivad inimestest ikka küll.Teadlased väidavad nüüd oma katsete põhjal, et kassid hoolivad inimestest ikka küll.
Geeniuuring: kassid kodustasid end ise

Esimesed kassid hakkasid inimeste südameid ja meeli vallutama enam kui 9000 aasta eest käsikäes põlluharimise laiema levikuga, leiavad paarisaja iidsel ajal elanud kassi säilmetes leidunud DNA-d uurinud teadlased. Geneetilises mõttes erineb nüüdisaegne kodukass enda kunagistest esivanematest imevähe.

Raudmees Gunnar GrapsRaudmees Gunnar Graps
"Mind tõstke täheraale" ehk Gunnar Grapsi tee taevasse

Alates 9. juunist on võimalik võimsamate teleskoopidega hea õnne korral näha taas taevalaotusel Eesti rokkmuusika legendi Gunnar Grapsi. Tõsi, seekord asteroidi kujul. Laulus "Pilved kuuvalgel" kõlanud soov "Mind tõstke täheraale, kus säras paistvad kauged sinitaevad" on viimaks täitunud.