TTÜ keemikud panustavad läbimurdesse orgaanilises keemias ({{commentsTotal}})

Tallinna tehnikaülikooli orgaanilise keemia laboris käivad katsed, milles uuritakse halogeensidet. Just selle abil loodetakse tulevikus luua kõrgtehnoloogilisi materjale ja ravimeid.

Halogeenside: kristallidest lahusesse“ – sellise nimetusega projekti leiab värskelt personaalse uurimistoetuse saanute nimekirjast TTÜs.

„Kõik meie organismis toimuvad reaktsioonid on ka katalüütilised. Neid reaktsioone katalüüsivad ensüümid, suure molekulmassiga valgud. Nüüd keemikud ja teadlased üldse vaatavad vaimustusega looduse poole ja püüavad jäljendada seda loodust,“ räägib uurimisrühma juht Tõnis Kanger, TTÜ orgaanilise keemia professor.

On teada, et ensüümis on aktiivne sellest vaid üks osa – aktiivtsenter, ja just seal toimub keemiline reaktsioon. Nüüd on keemikud asunud seda ideed loodusest kopeerima. Nad püüavad seda aktiivtsentrit jäljendada ja sünteesida siis madalmolekulaarseid ehk väikese molekulmassiga katalüsaatoreid, mis teeksid samasugust tööd nagu need suure molekulmassiga valgud.

Halogeenside

Kui keskkoolikeemiast võib olla tuttav mõiste vesinikside, siis halogeenside ehk nii tuttav pole.

Kuigi tegu on juba eelmise sajandi keskpaigast teada-tuntud teemaga, siis seni on seda uuritud põhiliselt kristallides, kus selle struktuuri määravad ära hoopis teised jõud, kui seda on lahuses. Seal, kus toimuvad keemilised reaktsioonid.

„Me tahamegi nüüd vaadata seda, kuidas need interaktsioonid toimuvad lahuses, kuidas katalüüs interakteerub meie lähteainega nii, et ta kiirendaks seda reaktsiooni.“

Seda teadmist saab ennekõike kasutada orgaanilises sünteesis. Praegu tegeleb Tõnis Kangeri labor selle kui uue orgaanilise sünteesi meetodi väljatöötamisega.

„Kui need meetodid osutuvad efektiivseks, see tähendab, et see katalüsaator on selektiivne, siis võib teda kasutada kõige erinevamate orgaaniliste ainete sünteesil, kaasa arvatud uued materjalid ja ravimid.“

Enenkõike on halogeensideme uurimine praegu oluline keemia arengule laiemalt. Tänase päevani ei ole mitte ühtegi näidet asümmeetrilisest halogeensideme katalüüsist.

Just sellest, millega tegeleb Tõnis Kangeri uurimisrühm. „Ja kui me oleme edukad, siis on see mõnes mõttes avastusliku tähendusega läbimurre.“



Eestlased Ispras: Eesti noored teadlased ja Maive Rute (vasakult viies) JRC külaliskeskuse ees.

Maive Rute: teadus pole vürts, mida poliitikasse lisada, vaid selle põhiosa

Edukas teaduspõhine poliitika peab olema kahesuunaline. Teadlased saavad poliitikutele uuringutulemuste põhjal nõu anda, poliitikud aga teadlastele selgitada, kuidas tulemusi paremini esitada ning mida päevakajalist uurida, leiab Euroopa Komisjoni teadusuuringute ühiskeskuse (JRC) peadirektori asetäitjana töötanud eestlanna Maive Rute.

JRC ehk Join Research Centre töötab küll Euroopa Komisjoni jaoks, kuid pakub ka võimalusi rahvusvahelisteks projektideks, pöörates viimasel ajal tähelepanu Põhja-Euroopale ja noortele teadlastele.

Virtuaaltuur: ERR Novaator Itaalias 2000 töötajaga teaduslinnakus

Põhja-Itaalias Ispras asuv teaduslinnak on kui riik riigis: ranged turvanõuded piiravad ligi 2000 töötajaga keskusele ligipääsu. Itaalias asub JRC ehk Joint Research Centre'i vanim osa, milles töötavad teadlased uurivad Euroopa Liidu jaoks olulisi teemasid lagunevast tuumareaktorist autode heitgaaside, meekoostise ja küberkaitseni.

TTÜ on rebinud end TÜ-st nii tudengite kui rahvusvahelisuse poolest ette.

Graafikud: Tartu ülikool jõudis Ida-Euroopa ülikoolide hulgas 3. kohale

QS ülikoolide edetabel reastas Tartu ülikooli arenevate Euroopa ja Kesk-Aasia ülikoolide edetabelis 3. kohale. Saja parima ülikooli hulka mahtus selles kategoorias ka Tallinna ülikool ning Tallinna tehnikaülikool. Graafikutelt peegeldub aga nii mõnigi mõtlema panev fakt Eesti ülikoolide kohta. 

Perekonda Cyrtodactylus kuuluv geko.

Myanmaris tuli päevavalgele trobikond gekoliike

Mõnikord juhtub, et uusi loomaliike avastatakse korraga terve trobikond. Nii on see nüüd juhtunud Myanmaris, sooja kliimaga Kagu-Aasia maal, mida tuntakse ka Birma nime all, kus teadlased on avastanud ühest üsna väikesest piirkonnast tervet 19 senitundmata gekoliiki.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: