Kristjan Port: kas peljata töötust või pensionipõlve? ({{commentsTotal}})

Töötuks jäämisest on saamas vananemisega võrreldav paratamatus.
Töötuks jäämisest on saamas vananemisega võrreldav paratamatus. Autor/allikas: montillona/Creative Commons

USA pangandusturul JPMorgan Chase`i järel suuruselt teine Bank of America esitas 2013 aastal patendiametisse taotluse pealkirjaga "Näo pensionile saatmise tööriist".

Leiutise vajaduse argumentatsioon algab tõdemusega, et pensionipõlveks raha hoiustamine on abiks. Lisaks leitakse, et mida rohkem on isikute kasutuses pensionipõlve planeerimiseks tööriistu, seda edukam on planeerimise protsess.

Patendi taotluse kirjelduses selgitatakse, kuidas kasutaja, saab kas olemasoleva kliendi või tulevase kundena kasutada tehnilist lahendust, mis registreerib kasutaja näo digitaalses vormis. Seejärel muudab programm erinevaid algoritme kasutades tema näo vanemaks. Taotlus jätab vabaks võimaluse, kas kliendi välimust vanustatakse üks või mitu korda. Küll kuvatakse aga talle iga pildi juures tuleviku ajamärget, et kasutaja saaks aimu, kuidas jõuab aeg kõigist võitu saada.

Ühe rakendusvõimalusena kirjeldatakse täiendavat võimalust, milles kuvatakse kliendile koos vanemaks muudetud näopildiga sellel ajal kehtida võivate toodete hindu. Samuti pakutakse kliendile arvutusvõimalusi, mille abil on tal võimalik planeerida investeeringuid, avada pensionifondi konto jne.

Selle taotluse puhul on mitu asja arusaadavad. Pank soovib inimesi motiveerida mõtlema investeeringutele ja hoiustamisele. Samuti pole kahtlustki, et inimesed vananevad ja selle teadvustamine võib osutuda vajalikuks. Ühtlasi leiab aset eluea pikenemine, mis pikendab eluperioodi, kui tööd ei tehta ning elatakse säästudest ja pensionist.

Arusaamatuks jääb taotluse esitajate usk saada taotlusele patendikaitse kinnitus, sest pilti tegevatele nutitelefonidele rakendusi pakkuvate poodide lettidel on hulganisti inimeste näopilte vanemaks muutvaid lahendusi, mida käsitletakse patenditaotluse puhul nn prior art`ina ehk juba avalikult teada oleva lahendusena. Järelikult ei sisalda leiutis midagi uut, mida saaks patendiseadusega autoritele omistada, et seda edaspidi turul teiste järgi tegemise eest kaitsta. Tänaseks on taotluse esitamisest möödas neli aastat. Sellele ei ole seni veel patendistaatust omistatud.

Samas võib olla, et pensionile siirdumise eel rahade planeerimine kasutaja pildi muutmise idee võib isegi töötada. Omaette küsimuseks jääb, kas inimene pildil peab muutuma tingimata vanemaks. Järsku peaks välja mõtlema algoritmi, mis muudab kliendi näo töötu omaks. Või siis näiteks näoks, kui inimene siirdub osatööle, teeb juhutöid või on töötu. Töö otsasaamise tendents paistab olevat sama möödapääsmatu, kui vananemine.

Ühe huvitava argumendina esitas James Stanley väite masina omanduses oleva töökoha paratamatusest. See oleks selline ettevõte, milles ei lähe tekkiv kasum inimesest omanikule, kuna teda enam ei eksisteeri. Kogu firma äri leiab aset autonoomselt masina juhtimisel. Alustuseks piisab inimese juhitud ettevõttest, milles püüab omanik konkurentsis püsimise nimel tõhustada tootmist. Inimestega on seda raske saavutada ja paratamatult hakkavad nende tööd üle võtma masinad. Lõpuks on ettevõttes alles omanik ja hulk hästi koordineeritud masinaid.

Omanik ei pea tegema praktiliselt midagi peale kasumi väljavõtmise. Eelmise arutelu meenutusena jõuab kätte kord aeg, kui omaniku elu otsa lõppeb. Alles jääbki töötav ettevõte, millel pole omanikku. James peab tõenäoliseks, et kohtame selliseid juhtumeid juba lähima kümne aasta sees.

Samas muudab ta oma väite intensiivsemaks tõdedes, et tegemist ei ole võimalusega, vaid möödapääsmatusega. Sellest arusaamiseks kirjeldab ta protsessi, milles toodetakse tõhususe ajel rohkem ja odavamalt kaupu. Kõik on rõõmsad peale tööst ilma jäänute. Seda hoolimata sellest, et nad saavad tarbida odavamat kaupa.

Nende kurbuse kustutamiseks on vaja kõrvaldada võrrandist omanik, sest tema tahab saada kasumit. Kuid ilma omanikuta võivad masina juhitud vabrikud töötada ilma kasumita. Masinal pole sellega midagi teha. Ja kuna pole töölisi, pole vaja neil teha ka kulutusi. Kõik vajaliku saavad nad ülejäänud masinate juhitud vabrikutest.

Põhimõtteliselt kaob vajadus ka raha järele. Pangad ei pea tegelema nägude pensionile saatmisega. Kes tahab kõike seda ilu juba täna näha, ostku mänguasjade osakonnast kaleidoskoop.

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates Portaal.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa

Allikas: Portaal



Eestlased Ispras: Eesti noored teadlased ja Maive Rute (vasakult viies) JRC külaliskeskuse ees.

Maive Rute: teadus pole vürts, mida poliitikasse lisada, vaid selle põhiosa

Edukas teaduspõhine poliitika peab olema kahesuunaline. Teadlased saavad poliitikutele uuringutulemuste põhjal nõu anda, poliitikud aga teadlastele selgitada, kuidas tulemusi paremini esitada ning mida päevakajalist uurida, leiab Euroopa Komisjoni teadusuuringute ühiskeskuse (JRC) peadirektori asetäitjana töötanud eestlanna Maive Rute.

JRC ehk Join Research Centre töötab küll Euroopa Komisjoni jaoks, kuid pakub ka võimalusi rahvusvahelisteks projektideks, pöörates viimasel ajal tähelepanu Põhja-Euroopale ja noortele teadlastele.

Virtuaaltuur: ERR Novaator Itaalias 2000 töötajaga teaduslinnakus

Põhja-Itaalias Ispras asuv teaduslinnak on kui riik riigis: ranged turvanõuded piiravad ligi 2000 töötajaga keskusele ligipääsu. Itaalias asub JRC ehk Joint Research Centre'i vanim osa, milles töötavad teadlased uurivad Euroopa Liidu jaoks olulisi teemasid lagunevast tuumareaktorist autode heitgaaside, meekoostise ja küberkaitseni.

TTÜ on rebinud end TÜ-st nii tudengite kui rahvusvahelisuse poolest ette.

Graafikud: Tartu ülikool jõudis Ida-Euroopa ülikoolide hulgas 3. kohale

QS ülikoolide edetabel reastas Tartu ülikooli arenevate Euroopa ja Kesk-Aasia ülikoolide edetabelis 3. kohale. Saja parima ülikooli hulka mahtus selles kategoorias ka Tallinna ülikool ning Tallinna tehnikaülikool. Graafikutelt peegeldub aga nii mõnigi mõtlema panev fakt Eesti ülikoolide kohta. 

Perekonda Cyrtodactylus kuuluv geko.

Myanmaris tuli päevavalgele trobikond gekoliike

Mõnikord juhtub, et uusi loomaliike avastatakse korraga terve trobikond. Nii on see nüüd juhtunud Myanmaris, sooja kliimaga Kagu-Aasia maal, mida tuntakse ka Birma nime all, kus teadlased on avastanud ühest üsna väikesest piirkonnast tervet 19 senitundmata gekoliiki.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: