Muutused Eestis ja maailmas on jätnud jälje inimeste väärtustesse ({{commentsTotal}})

Eesti elanike väärtused on viimase 12 aasta jooksul jäänud üldjoontes samaks, kuid just viimastel aastatel on märgata mitut olulist muutust, mis seotud riigi julgeoleku ja rahuga maailmas.

Kui aastal 2005 tundus, et eri rahvustest noorte identiteedi- ja väärtusorientatsioonid on muutumas sarnaseks, siis 2015. aastal näib, et eesti ja vene noored väärtustavad erinevaid asju. Vene noorte puhul torkab silma sarnaselt oma vanematega vaimsuse väärtustamine. Eesti ja vene noori ühendab aga ühine individuaalsuse austamine.

Just sellised tulemused tõusevad esile värskest avaliku arvamuse uuringust Mina.Maailm.Meedia, milles muu hulgas vaadatakse, kuidas on muutunud Eesti elanike väärtused ja identiteedid.

Tartu ülikooli ühiskonnateadlased on alates 2002. aastast kogunud iga kolme aasta järel andmeid Eesti elanike maailmavaate, ühiskonnas osalemise ning meediatarbimise kohta. Eesti mahukaim ja ülevaatlikem avaliku arvamuse uuring kannabki nime Mina.Maailm.Meedia ehk lühidalt MeeMa.

“Eesti ühiskond kiirenevas ajas. Uuringu “Mina. Maailm. Meedia” 2002-2014 tulemused”
Autorid: Kogumiku toimetajad on Peeter Vihalemm, Marju Lauristin, Veronika Kalmus ja Triin Vihalemm. Monograafia autoriteks on 19 TÜ ühiskonnateaduste instituudi õppejõudu, doktoranti ja magistriõppe vilistlast.
Valim: Eesti elanikkonna suhtes esinduslik valim 1500 inimest vanuses 15-79.
Analüüs: Raamatus on esitatud uuringu peamised empiirilised tulemused ja analüütilised üldistused viimase 15 aasta arengutest Eesti ühiskonnas. Detailsemalt on vaadeldud viimase, 2014. aasta küsitluse tulemusi, võrreldes neid varasemates küsitlusvoorudes saadud andmetega.

Millised on Eesti elanike väärtused?

MeeMa väärtuste ja identiteedi peatüki autorid Veronika Kalmus ja Triin Vihalemm kirjutavad, et nii 2002. kui 2014. aastal on pingerea tippu koondunud eelkõige inimese füüsilise heaolu ja turvalise keskkonnaga seonduvad väärtused nagu tervis, rahu maailmas, tugev perekond, riigi julgeolek.

Pingerea lõpuossa jäävad mõlemal aastal valdavalt individualistlikud väärtused nagu võimu omamine, ühiskondlik tunnustus, huvitav elu, jõukus, aga ka traditsiooniline väärtus lunastus.

Mis on muutunud Eesti elanike väärtustes?

“Väärtuste pingerida on püsinud suhteliselt muutmatuna,” märgib Veronika Kalmus. Pingerea tipus on inimese füüsilise heaolu ja turvalise keskkonnaga seotud väärtused, nagu näiteks tervis, puhas keskkond ja rahu maailmas.

Pingerea lõppu jäävad individualistlikud väärtused ja ka näiteks lunastus. Seal ei ole suuri muutusi toimunud.

“Muutused on aga toimunud väärtuste struktuuris ehk siis selles, kuidas väärtused omavahel seostuvad inimeste teadvuses,” selgitab Veronika Kalmus.

Välja võib tuua selle, et välispoliitilise turvalisusega seonduvad väärtused nagu riigi julgeolek ja rahu maailmas moodustavad täiesti iseseisva väärtuste kimbu.

“Ja niisuguse muutuse põhjuseks võib olla ka asjaolu, et me viisime oma küsitluse läbi vahetult pärast seda kui Venemaa oli korraldanud agressiooni Ukrainas ehk siis välispoliitiline turvalisus võis seetõttu muutuda olulisemaks.”

Analüüsi tulemused kinnitavad varasemat uuringute tulemusi, mis viitavad vähemusrühma etniseerumisele – etniline kuuluvus muutub teistest identiteetidest (nt poliitilisest identiteedist) domineerivamaks ja asub inimeste enesemääratluses kesksele kohale. Selle tähtsustamise kaudu püütakse ka kompenseerida tunnetatud madalamat sotsiaalset staatust ja muid negatiivseid kogemusi.

“Me näeme üsnagi tugevat tendentsi etniseerumisele ja seda siis venekeelse elanikkonna seas, mis siis tähendab seda, et enesemääratluses just nimelt etniline identiteet on tõusnud olulisemale kohale, see on tähtsam kui näiteks riigi identiteet ehk poliitiline identiteet ja seda tegelikult ka eestlaste puhul.”

Kas teadsid et...

  • Väärtuste uurimises on kaks koolkonda. 1) Kroeberi ja Kluckhohni põlvkond leiab, et väärtused on abstraktne ettekujutus soovitavast, mis ei pruugi väljenduda inimeste igapäevakäitumises. 2) Ronald Ingleharti järgivad uurijad leivad aga et, väärtused väljendavad inimeste reaktsioone sotsiaal-majandusliku keskkonna muutustele.
  • Vaesemates ühiskondades on olulised nn puudus- ehk defitsiidiväärtused, nagu jõukus.
  • Ühiskonna majandusliku seisundi paranedes nende väärtuste olulisus langeb, esiplaanile tõusevad nn pehmemad väärtused, nagu sõbrad, huvitav elu, puhas keskkond jne.
  • Väärtusi saab jagada traditsioonilisteks (nt lunastus), modernseteks (nt võim, jõukus, tehnika areng) ja postmodernseteks (nt tervis, rahu maailmas).


Eestlased Ispras: Eesti noored teadlased ja Maive Rute (vasakult viies) JRC külaliskeskuse ees.

Maive Rute: teadus pole vürts, mida poliitikasse lisada, vaid selle põhiosa

Edukas teaduspõhine poliitika peab olema kahesuunaline. Teadlased saavad poliitikutele uuringutulemuste põhjal nõu anda, poliitikud aga teadlastele selgitada, kuidas tulemusi paremini esitada ning mida päevakajalist uurida, leiab Euroopa Komisjoni teadusuuringute ühiskeskuse (JRC) peadirektori asetäitjana töötanud eestlanna Maive Rute.

JRC ehk Join Research Centre töötab küll Euroopa Komisjoni jaoks, kuid pakub ka võimalusi rahvusvahelisteks projektideks, pöörates viimasel ajal tähelepanu Põhja-Euroopale ja noortele teadlastele.

Virtuaaltuur: ERR Novaator Itaalias 2000 töötajaga teaduslinnakus

Põhja-Itaalias Ispras asuv teaduslinnak on kui riik riigis: ranged turvanõuded piiravad ligi 2000 töötajaga keskusele ligipääsu. Itaalias asub JRC ehk Joint Research Centre'i vanim osa, milles töötavad teadlased uurivad Euroopa Liidu jaoks olulisi teemasid lagunevast tuumareaktorist autode heitgaaside, meekoostise ja küberkaitseni.

TTÜ on rebinud end TÜ-st nii tudengite kui rahvusvahelisuse poolest ette.

Graafikud: Tartu ülikool jõudis Ida-Euroopa ülikoolide hulgas 3. kohale

QS ülikoolide edetabel reastas Tartu ülikooli arenevate Euroopa ja Kesk-Aasia ülikoolide edetabelis 3. kohale. Saja parima ülikooli hulka mahtus selles kategoorias ka Tallinna ülikool ning Tallinna tehnikaülikool. Graafikutelt peegeldub aga nii mõnigi mõtlema panev fakt Eesti ülikoolide kohta. 

Perekonda Cyrtodactylus kuuluv geko.

Myanmaris tuli päevavalgele trobikond gekoliike

Mõnikord juhtub, et uusi loomaliike avastatakse korraga terve trobikond. Nii on see nüüd juhtunud Myanmaris, sooja kliimaga Kagu-Aasia maal, mida tuntakse ka Birma nime all, kus teadlased on avastanud ühest üsna väikesest piirkonnast tervet 19 senitundmata gekoliiki.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: