Järsk üleminek suveajale häirib koduloomi ({{commentsTotal}})

Eesti maaülikooli veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudi dotsendi Piret Kalmuse sõnul mõjutab kellaaja muutmine eelkõige neid loomi, kelle argirutiin sõltub inimesest enim.

Kui näiteks loom on harjunud süüa saama hommikul kell seitse ja siis järsku ta sel ajal süüa ei saa, söötmise aeg nihkub tund hilisemaks, siis on loom häiritud. “Ta on rahulolematu ja loomulikult väljendab seda häälekal moel,” sõnas Kalmus.

Kõige tundlikumad võivad tavarežiimi häirimise suhtes olla lüpsilehmad, kellele meeldib elada kindla rütmi järgi. Lüpsilehma päevakava määrab lisaks söötmisele ka lüpsmine ning selle aja nihutamisel on tagajärjed. “Sellel perioodil võime näha seda piimatoodangu vähenemist,” rääkis Kalmus. Peale lehmade võib ootamatu ajamuutus ka sigu häirida.

Mida siis teha? “Me saame muuta neid aegu sujuvalt, näiteks nädal varem hakata söötmisaegu veerand tunni võrra nihutama. Siis on üleminek loomade ja tegelikult ka inimese jaoks kindlasti kergem,” pakkus dotsent. Nii kasutataksegi mitmetes sigalates ja lehmalautades sellist viieteist minuti kauga aeglast üleminekut, et loomi stressist säästa.

Samas pole kõik loomapidajad ühte meelt. “Oleme farmeritega vestelnud ja ühed ütlevad, et see kellakeeramine ei mõjuta nende farmi väga, teised aga ütlevad, et jah, näevad, et piimatoodang väheneb üleminekuajal,” selgitas Kalmus.

Režiimimuutuse täpset mõju ja mõju ulatust ongi raske kindlaks teha ja see võib olla üks põhjus, miks vastavaid uuringuid seni Eestis tehtud pole. Piret Kalmus leidis, et loomade tervisele see siiski tugevat mõju ei avalda, kuna stressiperiood on võrdlemisi lühike. “Teame seda, et teatud farmides tõesti veiste piimatoodang väheneb, loomad on rahutumad kui nende päevaplaani on järsult muudetud. Aga otseselt tervise ja haigestumisega ei saa me seda seostada,” rääkis dotsent.



Täisnimekiri võitjatest: tänavused parimad õpilastööd

Parimad õpilasteadlased üle Eesti kogunesid Tallinnasse lauluväljakule esitlema oma uurimistööde tulemusi ning reede pärastlõunal jagati välja riiklikud tunnustused parimate tööde autoritele ja juhendajatele.

Uuendatud: 16:04 
Steve.Steve.
Kodanikuteadlased leidsid uut tüüpi virmalise

Kodanikuteadlased on üheskoos elukutseliste füüsikutega kirjeldanud uut tüüpi virmalist. Steve'iks nimetatud atmosfäärinähtus toob esile sotsiaalmeedia kasvava olulisuse teadusuuringutes.

ALICE eksperiment.
Põrgutis võis tekkida tilgake noort universumi

Vaid mõni miljondik pärast Suurt Pauku täitis universumi aine algosakestest – kvarkidest ja gluoonitest – koosnev ülikuum supp. Suure Tuumaosakeste Põrguti juures töötavad füüsikud teatavad nüüd, et sarnast ainet saab tekitada ka tavaliste vesinikutuumade põrgutamisega. Avastus võib hõlbustada nii universumi algusaegade uurimist kui ka füüsika alustõdede mõistmist.