Järsk üleminek suveajale häirib koduloomi ({{commentsTotal}})

Eesti maaülikooli veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudi dotsendi Piret Kalmuse sõnul mõjutab kellaaja muutmine eelkõige neid loomi, kelle argirutiin sõltub inimesest enim.

Kui näiteks loom on harjunud süüa saama hommikul kell seitse ja siis järsku ta sel ajal süüa ei saa, söötmise aeg nihkub tund hilisemaks, siis on loom häiritud. “Ta on rahulolematu ja loomulikult väljendab seda häälekal moel,” sõnas Kalmus.

Kõige tundlikumad võivad tavarežiimi häirimise suhtes olla lüpsilehmad, kellele meeldib elada kindla rütmi järgi. Lüpsilehma päevakava määrab lisaks söötmisele ka lüpsmine ning selle aja nihutamisel on tagajärjed. “Sellel perioodil võime näha seda piimatoodangu vähenemist,” rääkis Kalmus. Peale lehmade võib ootamatu ajamuutus ka sigu häirida.

Mida siis teha? “Me saame muuta neid aegu sujuvalt, näiteks nädal varem hakata söötmisaegu veerand tunni võrra nihutama. Siis on üleminek loomade ja tegelikult ka inimese jaoks kindlasti kergem,” pakkus dotsent. Nii kasutataksegi mitmetes sigalates ja lehmalautades sellist viieteist minuti kauga aeglast üleminekut, et loomi stressist säästa.

Samas pole kõik loomapidajad ühte meelt. “Oleme farmeritega vestelnud ja ühed ütlevad, et see kellakeeramine ei mõjuta nende farmi väga, teised aga ütlevad, et jah, näevad, et piimatoodang väheneb üleminekuajal,” selgitas Kalmus.

Režiimimuutuse täpset mõju ja mõju ulatust ongi raske kindlaks teha ja see võib olla üks põhjus, miks vastavaid uuringuid seni Eestis tehtud pole. Piret Kalmus leidis, et loomade tervisele see siiski tugevat mõju ei avalda, kuna stressiperiood on võrdlemisi lühike. “Teame seda, et teatud farmides tõesti veiste piimatoodang väheneb, loomad on rahutumad kui nende päevaplaani on järsult muudetud. Aga otseselt tervise ja haigestumisega ei saa me seda seostada,” rääkis dotsent.



Eestlased Ispras: Eesti noored teadlased ja Maive Rute (vasakult viies) JRC külaliskeskuse ees.

Maive Rute: teadus pole vürts, mida poliitikasse lisada, vaid selle põhiosa

Edukas teaduspõhine poliitika peab olema kahesuunaline. Teadlased saavad poliitikutele uuringutulemuste põhjal nõu anda, poliitikud aga teadlastele selgitada, kuidas tulemusi paremini esitada ning mida päevakajalist uurida, leiab Euroopa Komisjoni teadusuuringute ühiskeskuse (JRC) peadirektori asetäitjana töötanud eestlanna Maive Rute.

JRC ehk Join Research Centre töötab küll Euroopa Komisjoni jaoks, kuid pakub ka võimalusi rahvusvahelisteks projektideks, pöörates viimasel ajal tähelepanu Põhja-Euroopale ja noortele teadlastele.

Virtuaaltuur: ERR Novaator Itaalias 2000 töötajaga teaduslinnakus

Põhja-Itaalias Ispras asuv teaduslinnak on kui riik riigis: ranged turvanõuded piiravad ligi 2000 töötajaga keskusele ligipääsu. Itaalias asub JRC ehk Joint Research Centre'i vanim osa, milles töötavad teadlased uurivad Euroopa Liidu jaoks olulisi teemasid lagunevast tuumareaktorist autode heitgaaside, meekoostise ja küberkaitseni.

TTÜ on rebinud end TÜ-st nii tudengite kui rahvusvahelisuse poolest ette.

Graafikud: Tartu ülikool jõudis Ida-Euroopa ülikoolide hulgas 3. kohale

QS ülikoolide edetabel reastas Tartu ülikooli arenevate Euroopa ja Kesk-Aasia ülikoolide edetabelis 3. kohale. Saja parima ülikooli hulka mahtus selles kategoorias ka Tallinna ülikool ning Tallinna tehnikaülikool. Graafikutelt peegeldub aga nii mõnigi mõtlema panev fakt Eesti ülikoolide kohta. 

Perekonda Cyrtodactylus kuuluv geko.

Myanmaris tuli päevavalgele trobikond gekoliike

Mõnikord juhtub, et uusi loomaliike avastatakse korraga terve trobikond. Nii on see nüüd juhtunud Myanmaris, sooja kliimaga Kagu-Aasia maal, mida tuntakse ka Birma nime all, kus teadlased on avastanud ühest üsna väikesest piirkonnast tervet 19 senitundmata gekoliiki.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: