Järsk üleminek suveajale häirib koduloomi ({{commentsTotal}})

Eesti maaülikooli veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudi dotsendi Piret Kalmuse sõnul mõjutab kellaaja muutmine eelkõige neid loomi, kelle argirutiin sõltub inimesest enim.

Kui näiteks loom on harjunud süüa saama hommikul kell seitse ja siis järsku ta sel ajal süüa ei saa, söötmise aeg nihkub tund hilisemaks, siis on loom häiritud. “Ta on rahulolematu ja loomulikult väljendab seda häälekal moel,” sõnas Kalmus.

Kõige tundlikumad võivad tavarežiimi häirimise suhtes olla lüpsilehmad, kellele meeldib elada kindla rütmi järgi. Lüpsilehma päevakava määrab lisaks söötmisele ka lüpsmine ning selle aja nihutamisel on tagajärjed. “Sellel perioodil võime näha seda piimatoodangu vähenemist,” rääkis Kalmus. Peale lehmade võib ootamatu ajamuutus ka sigu häirida.

Mida siis teha? “Me saame muuta neid aegu sujuvalt, näiteks nädal varem hakata söötmisaegu veerand tunni võrra nihutama. Siis on üleminek loomade ja tegelikult ka inimese jaoks kindlasti kergem,” pakkus dotsent. Nii kasutataksegi mitmetes sigalates ja lehmalautades sellist viieteist minuti kauga aeglast üleminekut, et loomi stressist säästa.

Samas pole kõik loomapidajad ühte meelt. “Oleme farmeritega vestelnud ja ühed ütlevad, et see kellakeeramine ei mõjuta nende farmi väga, teised aga ütlevad, et jah, näevad, et piimatoodang väheneb üleminekuajal,” selgitas Kalmus.

Režiimimuutuse täpset mõju ja mõju ulatust ongi raske kindlaks teha ja see võib olla üks põhjus, miks vastavaid uuringuid seni Eestis tehtud pole. Piret Kalmus leidis, et loomade tervisele see siiski tugevat mõju ei avalda, kuna stressiperiood on võrdlemisi lühike. “Teame seda, et teatud farmides tõesti veiste piimatoodang väheneb, loomad on rahutumad kui nende päevaplaani on järsult muudetud. Aga otseselt tervise ja haigestumisega ei saa me seda seostada,” rääkis dotsent.



TTÜ labor.TTÜ labor.
Eesti teadlase töörühm võib tuua läbimurde Parkinsoni haiguse ravimisel

Rahvusvaheline neuroteadlaste töörühm, mida juhib eestlasest professor Mart Saarma, on pärast kümneaastast uurimistööd valmis kliiniliselt katsetama uut ravimit, mis võib tuua läbimurde Parkinsoni haiguse ravimisel.

Osama bin Laden.Osama bin Laden.
Doktoritöö analüüsis Usāma ibn Lādini sõnumeid uudse meetodiga

Tallinna ülikooli doktorant Helen Geršman uuris Saudi Araabiast pärit Usāma ibn Lādini kirjalikke ja suulisi sõnumeid retoorilisest vaatenurgast, mida pole sarnaselt varem analüüsitud.

Teadlased väidavad nüüd oma katsete põhjal, et kassid hoolivad inimestest ikka küll.Teadlased väidavad nüüd oma katsete põhjal, et kassid hoolivad inimestest ikka küll.
Geeniuuring: kassid kodustasid end ise

Esimesed kassid hakkasid inimeste südameid ja meeli vallutama enam kui 9000 aasta eest käsikäes põlluharimise laiema levikuga, leiavad paarisaja iidsel ajal elanud kassi säilmetes leidunud DNA-d uurinud teadlased. Geneetilises mõttes erineb nüüdisaegne kodukass enda kunagistest esivanematest imevähe.

Raudmees Gunnar GrapsRaudmees Gunnar Graps
"Mind tõstke täheraale" ehk Gunnar Grapsi tee taevasse

Alates 9. juunist on võimalik võimsamate teleskoopidega hea õnne korral näha taas taevalaotusel Eesti rokkmuusika legendi Gunnar Grapsi. Tõsi, seekord asteroidi kujul. Laulus "Pilved kuuvalgel" kõlanud soov "Mind tõstke täheraale, kus säras paistvad kauged sinitaevad" on viimaks täitunud.