Analüüs: teaduskirjandus on kiivas, kriisist pole mõtet rääkida ({{commentsTotal}})

Teaduskirjandus on mõneti kiivas.
Teaduskirjandus on mõneti kiivas. Autor/allikas: winnifredxoxo/Creative Commons

Kuigi teoorias peaks teadus pakkuma maailmast moonutamata pilti, pole oma tööde avaldamisel teadlastel kallutatusest pääsu, näitab tuhandeid uurimusi koondav analüüs. Tööst nähtub, et probleemidest ollakse samas teadlikud, mis avab võimaluse nende mõju vähendamiseks.

"Me ei peaks saatma avalikkusele sõnumit, et teadus on katki. Mingit kriisi pole minu arvates olemas. Pigem on meil viimaks vahendid ja tahe selle kallutatuse uurimiseks. See on esimene samm probleemidele lahenduse leidmiseks. Teadus tervikuna on heas seisus ja toimib," rõhutas uurimus juhtivautor ja Stanfordi ülikooli vanemteadur Daniele Fanelli usutluses ERR Novaatorile.

Tegu on esimese tööga, milles üritati süstemaatiliselt hinnata seni kõige tähtsamaks peetud kallutatuse allikate mõju 22 teadusvaldkonnale. Töö haaras 3000 eelnevalt avaldatud vaheanalüüsi. Need omakorda koondasid endasse kokku peaaegu 50 000 uurimust. "Meil on kaart, mis näitab, milliseid moonutusi põhjustavad tegurid on igas valdkonnas olulised ja millistel on suurem mõju. Teadlased saavad nüüd mõelda, mida nad oma erialaga järgmiseks teha tahavad," selgitas analüüsi kaasautor John Ionnaidis, Stanfordi ülikooli meditsiiniprofessor.

Kuigi laias laastus kiputakse uuringutes kirjeldavate efektide mõjuga liialdama suhteliselt vähe, erineb pilt valdkonniti oluliselt. Sama võib öelda moonutuste põhjuste kohta "Üks-suurus-sobib-kõigile lahendusi pole olemas. Kuigi näiteks valimite kasvatamine ja negatiivsete tulemuste avaldamine peaks olema põhimõtteliselt hea, ei kindlusta see, et taolised sammud teevad iga kord midagi kasulikku. Teisisõnu on piirid sellel, mida ja kui palju me üksteiselt õppida saame," nentis Fanelli. Positiivsemast küljest näitab see, et teadus pole tervikuna mäda või kriisis.

Töörühm keskendus seitsmele eelnevalt kõige enam tähelepanu püüdnud nähtusele ja tegurile, mis võivad teaduskirjandust moonutada. Fanelli leidis töös kinnitust, et kõigi näol on tegu millegi reaalsega. Neist kõige silmapaistvaimaks osutus uuringu suurus. Mida vähem uurimisaluseid ja uuritavat see hõlmab, seda suurem on töös kirjeldatav efekt.

Väikeste valimite probleemid?

Uuring kinnitab eelnevaid oletusi, et enim on uuringu väiksuse mõju tuntav pehmemates teadustes, vähem bioloogias ja füüsikas. Teoreetiliselt on väikeste valimitega seonduvate probleemide lahendamine Ionnaidise hinnangul sirgjooneline. See nõuab aga väiksemat sorti paradigma muutust. Eeskuju võiks võtta füüsikutest. Tugevamatel alustel seisvate tulemuste saamiseks on liigutud väiksematest uurimisrühmadest suuremate (tihti rahvusvaheliste) kollektiivide poole.

Fanelli rõhutas samas, et mõõtmetelt väiksemate uuringute tegemisel võib olla hea põhjus. "Teadusmajanduslikus mõttes on neil oma koht. Sa tahad kasutada sulle eraldatud ressursse võimalikult tõhusalt ja esmalt veenduda, et sul on võimalus üldse loodetavat efekti näha," laiendas vanemteadur. Tihti ei tehta aga teaduskirjanduse olukorda hindavates analüüsides piloot- ja hilisemate uuringute vahel vahet. Teisisõnu moonutavad eriala kallutatust uurivad teadlased ise tegelikku olukorda.

Väärarusaamad teadusest

Arenguruumi on nii teadlastel kui ka ajakirjanikel. Teadlased kalduvad avaldama üllatuslikke, kohati vastuolulisi ja kogukonnas kõige rohkem laineid löövaid töid kõrge mõjufaktoriga pilkupüüdvates ajakirjades. "Ajakirjanikud esitlevad neid töid sageli kui puhtaid fakte. Tegelikult peaksime neid võtma vihjena, et võidakse olla millegi uue ja huvitava jälil. Enamasti lõppevad täiendavad uuringud pettumusega või ei näe me nendes enam nii suurt mõju. Kui oleksime teadlastena ettevaatlikumad, poleks see sellisel kujul üleüldse probleem," märkis Fanelli.

Avalda või hävi?

Välist sundi avaldada oma olemasolu õigustamiseks sageli uusi töid on peetud nüüdisaegse teaduse üheks suurimaks probleemiks. "Me teame ühelt poolt, et teadlased on üha suurema surve all. See võib sundida neid kurve sirgeks sõitma, petma või kasutama andmeid valikuliselt," selgitas vanemteadur. Analüüsi tulemuste kohaselt aga publish or perish mentaliteet teaduskirjandust siiski oluliselt ei moonuta.

Kõige produktiivsemad ja väidetavalt kõrgema avaldamissurvega riikides elavad teadlased ülehindasid oma tulemuste olulisust isegi harvem. Teisisõnu võib olla tegu paremate teadlastega, kes esitlevad oma tulemusi täpsemalt. Alternatiivselt on kõrgema avaldamissurvega riikides tugevamad kontrollmehhanismid, mis kindlustavad teaduse kõrge taseme.

Eelnevatel aastatel on Fanelli kolleegidega leidnud, et kõrge väline avaldamissurve ei kasvata teadlase tõenäosust avaldada rohkem uurimusi ja rikkuda teaduse häid tavasid. "Värskes töös ei leidnud me järjepidevalt seda, mida oleks võinud avalda-või-hävi hüpoteesi põhjal oodata. Koos meie eelnevate tähelepanekutega vihjab see, et väärkäitumise põhjustest rääkides ei pruugi me tabada alati naelapea pihta," laiendas Fanelli.

Noored ja rohujuuretasand

Töörühm leidis ka kinnitust, et kord avaldatud uurimuse teaduskirjandusest eemaldada lasknud autorid avaldasid sagedamini mõju suurusega liialdavaid töid. Seejuures pidas see paika vaid uurimuste esimeste autorite puhul. "Nemad teevad ära n-ö musta töö. Suuresti on tegu alles karjääri alustavate teadlastega. See toetab nägemust, mille kohaselt peaksime väärkäitumise vähendamiseks pöörama tähelepanu just nendele," märkis Fanelli.

Töö rõhutab seeläbi vajadust noorteadlasi karjääri alguses täiendavalt toetada ning anda neile teadlaskarjääri jaoks sobilik mõtteviis ja realistlikud ootused.

Kuigi ametlikud organisatsioonid saavad olukorra parandamist toetada, peab initsiatiiv tulema teadlastelt endilt. "Teadlased peavad ise uskuma, et see, mida nad ette võtavad, on hea nende poolt tehtavale teadusele ja muudab seda usaldusväärsemaks. Ülevalt-alla, näiteks uurimisasutuste ja teadustööd rahastavate organisatsioonide algatused võivad aidata, kuid seejuures peavad need olema vastuvõetavad kõigile osapooltele," märkis Ionnaidis.

Uurimus ilmus Ameerika Ühendriikide teadusakadeemia toimetistes.



Õpilaste teadusajakirjas Akadeemiake on teadlaste range eelretsenseerimise läbinud kaheksa värsket õpilasteuurimust. Akadeemiakese toimetus tegi koos ERR Novaatoriga kolmest tööst kokkuvõtted.
Taimetarkus
Karulauk.Karulauk.
Laansoo: inimeste taimeteadlikkus võiks olla kõrgem

Botaanik Urmas Laansoo sõnul on viimastel aastatel kasvanud ravim- ja metsataimede populaarsus, kuid inimeste teadlikkus pole menukusele järele jõudnud. Sestap leiab Laansoo, et korilusentusiastid peaksid tegema rohkem kodutööd enne kui metsast tundmatu leht või õis koju tuuakse. 

Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.

Etnobotaanik: rahvas on ikka leidnud taimedele nutikaid kasutusviise

Etnobotaanik Raivo Kalle nendib, et meie eelkäijad on olnud taimeriigiga rohkem ühenduses ja leidnud kõigile metsasaadustele rakendust. Samas on teadlase hinnangul viimastel aastatel taimeteadlikkus kasvanud, mistõttu on ka linnainimesed taastamas sidet loodusega. 

Igal kevadel ja sügisel lisatakse katsealale umbes 25 ämbritäit (250 kg) suhkrut.Igal kevadel ja sügisel lisatakse katsealale umbes 25 ämbritäit (250 kg) suhkrut.
Taimede dieedil hoidmiseks kulub igal aastal 500 kilogrammi suhkrut

Tartu ülikooli botaanika osakonnas on kaks päeva aastas – üks mais ja teine septembris – suhkrupäevad. Juba 15 aastat järjest suunduvad teadurid ja tudengid nendel päevadel Põlvamaale Ahja jõe äärsele niidule, kaasas umbes 250 kilogrammi suhkrut. 

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnoloogiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Tartu ülikooli on tänavu esitanud avalduse rohkem kui 12 100 inimest.Tartu ülikooli on tänavu esitanud avalduse rohkem kui 12 100 inimest.
Graafik | Tartu ülikooli vastuvõtt: arstiteaduse ja IT jätkuv võidukäik

Tartu ülikoolis lõppes neljapäeval sisseastumisdokumentide vastuvõtmine enamikele eestikeelsetele bakalaureuse- ja magistriõppekavadele. Sel aastal esitati Tartu ülikooli ligi tuhat avaldust rohkem kui eelmisel aastal. Kokku on eesti- ja ingliskeelsetele õppekavadele kõigis õppeastmetes esitatud üle 12 100 avalduse. Jätkuvalt on kõige populaarsemad arstiteadus ja IT-erialad. Seejuures esitati rohkem avaldusi mitteinformaatikutele mõeldud infotehnoloogia magistrikavale kui nn tavalisele informaatika magistrikavale.

Tervisevaldkonnas on kõige suurem puudus õdedest: 2025. aastaks jääb kutsekoja raporti järgi puudu 311 õde, selle eriala lõpetajate hulk peaks kasvama 35 inimese võrra aastas. Ka farmatseutide arv peaks 2017.–2025. aastal viiendiku võrra kasvama.Tervisevaldkonnas on kõige suurem puudus õdedest: 2025. aastaks jääb kutsekoja raporti järgi puudu 311 õde, selle eriala lõpetajate hulk peaks kasvama 35 inimese võrra aastas. Ka farmatseutide arv peaks 2017.–2025. aastal viiendiku võrra kasvama.
Mida õppida, et tulevikus jaguks ka tööd?

Asjatundjad soovitavad kaaluda kõrghariduse esimesel astmel bakalaureuseõppe ja rakenduskõrghariduse ühendamist nii, et valik akadeemilise või rakendusliku suuna vahel tuleks teha alles kolmandal õppeaastal.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.