Analüüs: teaduskirjandus on kiivas, kriisist pole mõtet rääkida ({{commentsTotal}})

Teaduskirjandus on mõneti kiivas.
Teaduskirjandus on mõneti kiivas. Autor/allikas: winnifredxoxo/Creative Commons

Teoreetiliselt peaks pakkuma teadus maailmast objektiivset ülevaadet. Tuhandeid uurimusi haaranud analüüs näitab aga, et teadlased on seda kirjeldavate uuringute avaldamisel tihti ühel või teisel moel kallutatud. Samas ollakse probleemidest üldjoontes teadlikud, mis avab võimaluse nende mõju vähendamiseks.

"Me ei peaks saatma avalikkusele sõnumit, et teadus on katki. Mingit kriisi pole minu arvates olemas. Pigem on meil viimaks vahendid ja tahe teaduse kallutatuse uurimiseks. See on esimene samm probleemidele lahenduse leidmiseks. Teadus tervikuna on heas seisus ja toimib," rõhutas uurimuse juhtivautor ja Stanfordi ülikooli vanemteadur Daniele Fanelli usutluses ERR Novaatorile.

Tegu on esimese tööga, milles üritati süstemaatiliselt hinnata, mis 22 teadusvaldkonnas avaldatavaid tulemusi kõige rohkem moonutab. Töö haaras 3000 samal teemal eelnevalt avaldatud vaheanalüüsi. Need omakorda koondasid endasse peaaegu 50 000 uurimust.

"Meil on nüüd kaart, mis näitab, milliseid moonutusi põhjustavad tegurid on igas valdkonnas olulised ja millistel on kõige suurem mõju. Teadlased saavad nüüd mõelda, mida nad oma erialaga järgmiseks teha tahavad," selgitas analüüsi kaasautor John Ionnaidis, Stanfordi ülikooli meditsiiniprofessor.

Linnulennult kiputakse uuringutes kirjeldavate efektide mõjuga liialdama suhteliselt vähe. Valdkonniti erineb pilt samas oluliselt. Sama võib öelda moonutuste põhjuste kohta.

"Üks-suurus-sobib-kõigile lahendusi pole seega olemas. Kuigi näiteks valimite suurendamisest ja negatiivsete tulemuste avaldamisest peaks intuitiivselt tulu tõusma, ei kindlusta see, et taolised sammud teevad tõesti iga kord midagi kasulikku. Teisisõnu on piirid sellel, mida ja kui palju me üksteiselt õppida saame," nentis Fanelli. Rõõmustavamana näitab see, et teadus pole tervikuna mäda või kriisis.

Töörühm keskendus seitsmele eelnevalt kõige enam tähelepanu püüdnud teaduskirjandust moonutavale võivale nähtusele. Fanelli leidis töös kinnitust, et eelnevad aimdused ja järeldused pidasid tõepoolest paika. Neist kõige silmapaistvamaks osutus uuringu suurus. Mida vähem uurimisaluseid ja uuritavaid see hõlmab, seda suurem on töös kirjeldatav efekt.

Väikeste valimite needus?

Uuring kinnitab eelnevaid oletusi, et kõige rohkem on uuringu väiksuse mõju tuntav pehmemates teadustes, vähem bioloogias ja füüsikas. Teoreetiliselt on väikeste valimitega seonduvate probleemide lahendamine Ionnaidise hinnangul sirgjooneline. See nõuab aga väiksemat sorti mõtteviisi muutust. Eeskuju võiks võtta füüsikutest. Tugevamatel alustel seisvate tulemuste saamiseks on hakatud väikeste uurimisrühmade asemel tegema tööd suuremates (tihti rahvusvahelistes) teadlasrühmades.

Fanelli rõhutas samas, et mõõtmetelt väiksemate uuringute tegemisel võib olla hea põhjus. "Teadusmajanduslikus mõttes on neil oma koht. Sa tahad kasutada sulle eraldatud ressursse võimalikult tõhusalt. Esmalt on vaja veenduda, et sul on vähemalt mingi võimalus loodetavat efekti näha," laiendas vanemteadur. Tihti ei tehta aga teaduskirjanduse olukorda hindavates analüüsides piloot- ja hilisemate uuringute vahel vahet. Teisisõnu moonutavad eriala kallutatust uurivad teadlased ise tegelikku olukorda.

Väärarusaamad teadusest

Arenguruumi on nii teadlastel kui ka ajakirjanikel. Teadlased kalduvad avaldama üllatuslikke, kohati vastuolulisi ja kogukonnas kõige rohkem laineid löövaid töid kõrge mõjufaktoriga pilkupüüdvates teadusajakirjades.

"Ajakirjanikud esitlevad neid töid sageli puhta kullana. Tegelikult peaksime neid võtma vihjena, et võidakse olla millegi uue ja huvitava jälil. Enamasti lõppevad täiendavad uuringud pettumusega või ei näe me nendes enam nii suurt mõju. Kui oleksime teadlastena ettevaatlikumad, poleks see sellisel kujul üleüldse probleem," märkis Fanelli.

Avalda või hävi?

Nüüdisaegse teaduse üheks suurimaks probleemiks on peetud välist sundi avaldada oma olemasolu õigustamiseks sageli uusi uurimusi. "Teame ühelt poolt, et teadlased on üha suurema surve all. See võib sundida neid kurve sirgeks sõitma, petma või kasutama andmeid valikuliselt," selgitas vanemteadur. Analüüsi tulemuste kohaselt publish or perish mentaliteet teaduskirjandust siiski oluliselt ei moonuta.

Kõige produktiivsemad ja väidetavalt kõrgema avaldamissurvega riikides elavad teadlased ülehindasid oma tulemuste olulisust isegi harvem. Teisisõnu võib olla tegu paremate teadlastega, kes esitlevad oma tulemusi täpsemalt. Teise võimalusena on kõrgema avaldamissurvega riikides tugevamad kontrollimeetmed, mis tagavad teaduse kõrge taseme.

Eelnevatel aastatel on Fanelli kolleegidega leidnud, et kõrge välise avaldamissurve mõjul ei avalda teadlased tegelikult rohkem uurimusi ja riku selle käigus teaduse häid tavasid. "Värskes töös ei leidnud me taas seda, mida ennustab avalda-või-hävi hüpotees. Koos meie eelnevate tähelepanekutega vihjab see, et väärkäitumise põhjustest rääkides ei pruugi me tabada alati naelapea pihta," laiendas Fanelli.

Noored ja rohujuuretasand

Töörühm leidis ka kinnitust, et kord avaldatud uurimuse teaduskirjandusest eemaldada lasknud autorid avaldasid sagedamini mõju suurusega liialdavaid töid. Seejuures pidas see paika vaid uurimuste esimeste autorite puhul. "Nemad teevad ära n-ö musta töö. Suuresti on tegu alles karjääri alustavate teadlastega. See toetab arvamust, mille kohaselt peaksime väärkäitumise vähendamiseks pöörama tähelepanu just nendele," märkis Fanelli.

Töö rõhutab vajadust noorteadlasi karjääri alguses täiendavalt toetada ning anda neile teadlaskarjääri jaoks sobilik mõtteviis ja realistlikud ootused.

Kuigi ametlikud organisatsioonid saavad olukorra parandamist toetada, peab initsiatiiv tulema teadlastelt endilt.

"Teadlased peavad ise uskuma, et see, mida nad ette võtavad, on hea nende poolt tehtavale teadusele ja muudab seda usaldusväärsemaks. Ülevalt-alla, näiteks uurimisasutuste ja teadustööd rahastavate organisatsioonide algatused võivad aidata, kuid seejuures peavad need olema vastuvõetavad kõigile osapooltele," märkis Ionnaidis.

Uurimus ilmus Ameerika Ühendriikide teadusakadeemia toimetistes.



Kunstniku nägemus sellest, mis juhtub, kui kosmiline kiir tabab Maa atmosfääri.

Võimsaimate kosmiliste kiirte allikat tuleb otsida väljastpoolt Linnuteed

Maad pommitatakse pidevalt kaugelt avakosmosest pärit kosmiliste kiirtega. Kujuteldamatult kiiresti liikuvate osakeste päritolu suhtes pole jõudnud astronoomid üksmeelele isegi sajand pärast nende avastamist. Värske analüüs viitab, et neist suur osa ei pärine tõenäoliselt isegi Linnuteelt.

Ema Jana: "Ajaga läheb järjest kergemaks, sest muremõtted on hakanud vaikselt kaduma."

Veebidokk: Võrumaa tüdruk sai viirusest laastatud südame asemele uue

Südamesiirdamine nii keeruline ja harvaesinev operatsioon, et siinmail pole võimalik selleks vajalikku oskusteavet ülal hoida. Sestap tehakse Eesti südamesiirdamised hoopis Soome lahe põhjakaldal Helsingis, kus alates 2015. aastast on siit pärit patsientidele siirdatud 3 südant. Kaks uue südame saanutest on täiskasvanud, kuid üks neist on 16-aastane Võrumaa neiu Maria Sepp.

AASTA ÕPETAJA GALA
Haridus- ja teadusministeerium tunnustab 7. oktoobril aasta õpetaja galal "Eestimaa õpib ja tänab" neid haridustöötajaid, kes annavad teistele oma tehtud tööga eeskuju. ERR Novaator tutvustab järgmise kuu aja jooksul lugejatele kõigi kategooriate nominente.
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: