Kristjan Port: tualettpaberivargus ajas hiinlased meeleheitele ({{commentsTotal}})

Küsimusele, millise ühe hädavajaliku eseme võtaksid kaasa üksikule saarele, peavad pea pooled vastajatest õigeks võtta ühes rull vetsupaberit.
Küsimusele, millise ühe hädavajaliku eseme võtaksid kaasa üksikule saarele, peavad pea pooled vastajatest õigeks võtta ühes rull vetsupaberit. Autor/allikas: kalexanderson/Creative Commons

Mõnede hinnangute põhjal peetakse 20. sajandi inimeste jaoks enesestmõistetavaks kujunenud heaolu edendavate leiutise seas kõige olulisemateks toitainete sügavkülmutamist, tõmblukku ja tualettpaberit. Seejuures on tualettpaber neist ülekaalukalt esimesel kohal.

Küsimusele, millise ühe hädavajaliku eseme võtaksid kaasa üksikule saarele, peavad pea pooled vastajatest õigeks võtta ühes rull vetsupaberit. Keda taoline valik üllatab, neil tasub proovida vastata küsimusele, mida teevad inimesed WC-paberiga kõige rohkem. Kui sul tuleb üksikul saarel nohu, saad kasutada pehmet rullis paberit nuuskamiseks.

Tualettpaberi entsüklopeedia andmetel kasutataksegi 61 protsenti toodetud tualettpaberist nina nuuskamiseks, umbes 17 protsenti kulub maha aetud vedelike pühkimiseks ja pea iga neljateistkümnes rull meigi eemaldamiseks. Seega leiab suhteliselt väike osa kasutust moel, mida võib toodud andmete valguses pidada ebaotstarbekohaseks praktikaks. Nende faktide valguses võib mõista hiinlasi, kes püüavad oma tualettpaberit kaitsta uudse nägude tuvastamise tehnoloogia abil.

Konkreetse näite leiab Beijingi populaarsest avalikust käimlast. Tualettpaberit vajavad seedimisega seotud asutuse külastajad peavad enne umbes 60 sentimeetri pikkuse lindi väljamõõtmist eemaldama mütsi ja prillid ning seisma mõned sekundid videokaameraga varustatud automaadi ees. Kui kodanik soovib ühe korraga rohkem paberit, peab ta ootama uut sessiooni üheksa minutit. Neid inimesi, keda on näinud masin jooksvate päevade arvestuses liiga tihti, ei teenindata.

Kuna näotuvastamise tarkvara pole kõikvõimas ja sisaldab puudusi, on autentsed hädalised pidanud mõnikord ootama kaamera ees minuteid, enne kui seade nende kasuks otsustab. Sestap sünnivad tänu tualettpaberi valvatud jaotamise automatiseerimise tõttu asutuse juurde pikad, vaevatud ilmega inimeste järjekorrad.

Põhjus hoida WC-paberi kasutus kontrolli all oli osaliselt sissejuhatuses juba välja öeldud. Seda kasutatakse palju rohkem mujal majapidamises kui väljakäigus. Hiinlastest WC-pidajaid häiris juba pikemat aega nimetatud paberi vargus. Pehmed rullid lõppesid otsa oluliselt varem, kui statistiliselt arvestatud 71,48 visiiti ühe rulli kohta.

Vaatluste põhjal selgus, et mõnedel peamiselt vanema põlvkonna klientidel oli kombeks võtta paberit poognate kaupa koju kaasa. Selgitused ja hoiatavad sildid ei suutnud WC-paberi varaste motivatsiooni mõjutada ja seetõttu otsiti abi tehnoloogiast. Kuna Hiina suurlinnu peetakse maailma tihedaima valvekaamera tihedusega territooriumiteks, tundus videovalve lahendus kõige loomulikum.

Kaamerad asuvad väljaspool portselanist istmega tööruumi. Seega peab külastaja oma vajadusi ette teadma ja visiiti planeerima ning käima vastava toimingu ootuses enne kaamera eest läbi, mitte püksid rebadel järjekorda minema.

Teiseks kaasaega iseloomustavaks mugavusnähtuseks on WC-toimingute aja tõhusama kasutuse nimel uurida samal ajal nutitelefonis näiteks tööasju. Viimasega seoses pakub Jaapani Narita rahvusvaheline lennujaam WC-des kahte paberirulli. Neist üks on traditsioonilise välimusega. Teise kõrvalasuva mõõtmed on väiksemad, sellel asuv paberirull on tavapärasest kitsam ja sisaldab ingliskeelset teksti. Tekst sisaldab informatsiooni WiFi-ühendustest ja reisi korraldusega seotud teenustest. Lisaks on paberil kirjas selle kasutusviis ehk pühkida pärast tualeti kasutamist võimalikest haigustekitajatest puhtaks ka oma telefon.

Jaapanlaste eksperiment algas eelmisel aastal. Selle esimene faas kestab käesoleva kuu lõpuni. Kui seda peetakse edukaks, võib telefoni ja WC-kultuuride sümbioos levida üle kogu riigi ja mujalegi maailma. Samas pole põhjust nukrutseda, kui eksperiment lõpetatakse, sest telefoni võib pühkida ka tavalise WC-paberiga.

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates Portaal.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa

Allikas: Portaal



Eestlased Ispras: Eesti noored teadlased ja Maive Rute (vasakult viies) JRC külaliskeskuse ees.

Maive Rute: teadus pole vürts, mida poliitikasse lisada, vaid selle põhiosa

Edukas teaduspõhine poliitika peab olema kahesuunaline. Teadlased saavad poliitikutele uuringutulemuste põhjal nõu anda, poliitikud aga teadlastele selgitada, kuidas tulemusi paremini esitada ning mida päevakajalist uurida, leiab Euroopa Komisjoni teadusuuringute ühiskeskuse (JRC) peadirektori asetäitjana töötanud eestlanna Maive Rute.

JRC ehk Join Research Centre töötab küll Euroopa Komisjoni jaoks, kuid pakub ka võimalusi rahvusvahelisteks projektideks, pöörates viimasel ajal tähelepanu Põhja-Euroopale ja noortele teadlastele.

Virtuaaltuur: ERR Novaator Itaalias 2000 töötajaga teaduslinnakus

Põhja-Itaalias Ispras asuv teaduslinnak on kui riik riigis: ranged turvanõuded piiravad ligi 2000 töötajaga keskusele ligipääsu. Itaalias asub JRC ehk Joint Research Centre'i vanim osa, milles töötavad teadlased uurivad Euroopa Liidu jaoks olulisi teemasid lagunevast tuumareaktorist autode heitgaaside, meekoostise ja küberkaitseni.

TTÜ on rebinud end TÜ-st nii tudengite kui rahvusvahelisuse poolest ette.

Graafikud: Tartu ülikool jõudis Ida-Euroopa ülikoolide hulgas 3. kohale

QS ülikoolide edetabel reastas Tartu ülikooli arenevate Euroopa ja Kesk-Aasia ülikoolide edetabelis 3. kohale. Saja parima ülikooli hulka mahtus selles kategoorias ka Tallinna ülikool ning Tallinna tehnikaülikool. Graafikutelt peegeldub aga nii mõnigi mõtlema panev fakt Eesti ülikoolide kohta. 

Perekonda Cyrtodactylus kuuluv geko.

Myanmaris tuli päevavalgele trobikond gekoliike

Mõnikord juhtub, et uusi loomaliike avastatakse korraga terve trobikond. Nii on see nüüd juhtunud Myanmaris, sooja kliimaga Kagu-Aasia maal, mida tuntakse ka Birma nime all, kus teadlased on avastanud ühest üsna väikesest piirkonnast tervet 19 senitundmata gekoliiki.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: