Algas kevad ({{commentsTotal}})

Saaremaal on tänavu kevad varakult alanud.
Saaremaal on tänavu kevad varakult alanud. Autor/allikas: Margus Muld/ERR

Hoolimata sellest, kas akna taga paistis parasjagu Päike, sadas vihma või langes lund, algas esmaspäeval, 20. märtsil kell 12.29 Eestis astronoomiline kevad.

Kevadisel pööripäeval ületab Päikese keskosa ekvaatoril suunaga põhja seniidi. Teisisõnu võinuks Päike paista sel aastal Kesk-Aafrikas keskpäeval inimestele otse lagipähe. Põhjapoolusel ei kao Päike järgmised kuus kuud horisondilt. Lõunapoolusel algas polaaröö.

Kosmosest vaadatuna paistab öö- ja päevapiir pööripäeval vertikaalsena, ühendades põhja- ja lõunapooluse. Samuti viitab kevade saabumisele olukord, kus 23,5° kraadise nurga all paiknev Maa pöörlemistelg ei osuta Päikese suunas ega sellest eemale.

Võrdpäevsus?
Teoreetiliselt võiks olla pööripäeval ka öö ja päev täpselt sama pikad. Seda eeldusel, et Päike paistab taevalaotusel vaid tillukese punktina ja Maal puudub atmosfäär. Hakatuseks on aga reaalses maailmas Päikese näiline läbimõõt umbes pool kraadi. Väljasirutatud käe korral läheb selle varjutamiseks tarvis väikest sõrme.

Kosmosest vaadatuna paistab öö- ja päevapiir pööripäeval vertikaalsena. NASA

Lisaks defineeritakse päikesetõusu ja -loojumist kui hetki, mil päikeseketta äär tõuseb vastavalt üle horisondi ning täielikult taevalaotuselt kaob. Kevad saabub samas momendil, mil üle ekvaatori liigub Päikese keskpunkt.

Viimaks painutab Maa atmosfäär päikesekiiri. Seetõttu paistab Päike olevat taevalaotusel koidikul tegelikkust veidi kõrgemal. Kokkuvõtlikult on pööripäeval põhjapoolkeral päev 12 tunnist veidi pikem. Näiteks Eestis kestab päev 12 tundi ja 14 minutit.

Maa atmosfääri mõju tõttu ei tõuse Päike pööripäeval ka täpselt idast ega looju läände, vaid teeb seda üks-kaks päeva parem.

Klimaatiline kevad
Kui astronoomilise kevade alguse määramine on sirgjooneline, siis klimaatiline kevad algab Eesti eri paigus erineval ajal. Selleks peab temperatuur tõusma püsivalt üle 5 °C. Tavaliselt juhtub see aprilli teises pooles.Pööripäevade illustratsioon. Autor: Silver est/Wikimedia Commons

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.
Vilo: riigist sõltub, kas IT-firmadele jagub tehisintellekti arendajaid

Kui veel viie aasta eest soovisid IT-ettevõtted peamiselt programmeerijaid ning tehisintellekti spetsialistide vastu oli huvi leige, siis nüüd otsivad needsamad firmad tikutulega just tehisintellekti arendajaid. Tartu ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo ültes teadussaates „Labor“, et praegu on riigi valik, kui palju neid tippspetsialiste suudavad ülikoolid koolitada.

Teadlased: suurem liigirikkus lõunas tähendab suuremat ohtu kiskluse läbi hukkuda

Bioloogidele on seni olnud üldteada, et ekvaatori poole liikudes eluslooduse liigiline mitmekesisus suureneb. Sel nädalal maailma ühes mainekamas teadusajakirjas Science ilmunud artiklis näitasid 40 teadlast 21 riigist liblikaröövikute näitel aga seda, et suurem liigirikkus ekvaatoril tähendab ka suuremat tõenäosust kiskluse kaudu hukka saada.

Kopratamm hoiab jõevee jaheda

Kui kobras ehitab jõe peale tammi, langeb jõevee maksimumtemperatuur, hoides seega ära soojatundlike kalade kahjustusi.

WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.
Küberekspert lunavararünnakust: tarvis läheks palju suuremat vapustust

Maailmas kümneid tuhandeid arvuteid tabanud WannaCry rünnakut oleks viga seostada vaid ühe organisatsiooni või rühmitusega, leiab küberjulgeoleku ekspert James Scott. Inimeste valvsuse tõstmiseks ja küberhügieeni parandamiseks läheb tarvis aga märksa suuremat vapustust.