Algas kevad ({{commentsTotal}})

Saaremaal on tänavu kevad varakult alanud.
Saaremaal on tänavu kevad varakult alanud. Autor/allikas: Margus Muld/ERR

Hoolimata sellest, kas akna taga paistis parasjagu Päike, sadas vihma või langes lund, algas esmaspäeval, 20. märtsil kell 12.29 Eestis astronoomiline kevad.

Kevadisel pööripäeval ületab Päikese keskosa ekvaatoril suunaga põhja seniidi. Teisisõnu võinuks Päike paista sel aastal Kesk-Aafrikas keskpäeval inimestele otse lagipähe. Põhjapoolusel ei kao Päike järgmised kuus kuud horisondilt. Lõunapoolusel algas polaaröö.

Kosmosest vaadatuna paistab öö- ja päevapiir pööripäeval vertikaalsena, ühendades põhja- ja lõunapooluse. Samuti viitab kevade saabumisele olukord, kus 23,5° kraadise nurga all paiknev Maa pöörlemistelg ei osuta Päikese suunas ega sellest eemale.

Võrdpäevsus?
Teoreetiliselt võiks olla pööripäeval ka öö ja päev täpselt sama pikad. Seda eeldusel, et Päike paistab taevalaotusel vaid tillukese punktina ja Maal puudub atmosfäär. Hakatuseks on aga reaalses maailmas Päikese näiline läbimõõt umbes pool kraadi. Väljasirutatud käe korral läheb selle varjutamiseks tarvis väikest sõrme.

Kosmosest vaadatuna paistab öö- ja päevapiir pööripäeval vertikaalsena. NASA

Lisaks defineeritakse päikesetõusu ja -loojumist kui hetki, mil päikeseketta äär tõuseb vastavalt üle horisondi ning täielikult taevalaotuselt kaob. Kevad saabub samas momendil, mil üle ekvaatori liigub Päikese keskpunkt.

Viimaks painutab Maa atmosfäär päikesekiiri. Seetõttu paistab Päike olevat taevalaotusel koidikul tegelikkust veidi kõrgemal. Kokkuvõtlikult on pööripäeval põhjapoolkeral päev 12 tunnist veidi pikem. Näiteks Eestis kestab päev 12 tundi ja 14 minutit.

Maa atmosfääri mõju tõttu ei tõuse Päike pööripäeval ka täpselt idast ega looju läände, vaid teeb seda üks-kaks päeva parem.

Klimaatiline kevad
Kui astronoomilise kevade alguse määramine on sirgjooneline, siis klimaatiline kevad algab Eesti eri paigus erineval ajal. Selleks peab temperatuur tõusma püsivalt üle 5 °C. Tavaliselt juhtub see aprilli teises pooles.Pööripäevade illustratsioon. Autor: Silver est/Wikimedia Commons

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Liigne suhkur ei tee tervisele head.Liigne suhkur ei tee tervisele head.

Uuring: liigne suhkur kasvatab meeste depressiooniriski

Kas depressioon tekitab magusaisu või on suhkur hoopis probleemi põhjuseks? Briti teadlaste uuring vihjab, et iga päev näiteks 1,5 topsi magusa jogurti söömine kasvatab võrreldes magustatud toodetega piiri pidamisega meeste riski haigestuda järgnevatel aastatel depressiooni või kannatada teiste levinud vaimsete probleemide all pea neljandiku võrra.

Õpilaste teadusajakirjas Akadeemiake on teadlaste range eelretsenseerimise läbinud kaheksa värsket õpilasteuurimust. Akadeemiakese toimetus tegi koos ERR Novaatoriga kolmest tööst kokkuvõtted.
Taimetarkus
Karulauk.Karulauk.
Laansoo: inimeste taimeteadlikkus võiks olla kõrgem

Botaanik Urmas Laansoo sõnul on viimastel aastatel kasvanud ravim- ja metsataimede populaarsus, kuid inimeste teadlikkus pole menukusele järele jõudnud. Sestap leiab Laansoo, et korilusentusiastid peaksid tegema rohkem kodutööd enne kui metsast tundmatu leht või õis koju tuuakse. 

Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.

Etnobotaanik: rahvas on ikka leidnud taimedele nutikaid kasutusviise

Etnobotaanik Raivo Kalle nendib, et meie eelkäijad on olnud taimeriigiga rohkem ühenduses ja leidnud kõigile metsasaadustele rakendust. Samas on teadlase hinnangul viimastel aastatel taimeteadlikkus kasvanud, mistõttu on ka linnainimesed taastamas sidet loodusega. 

Reportaaž ja videoreis: sukeldumine 600 miljoni aasta tagusesse ürgmerre

Virtuaalreaalsuse prillid ette ja kõrvaklapid pähe. Olen valmis sukelduma 600 miljoni aasta tagusesse ürgmerre, et ujuda koos ürgsete elukate, merikiskjate ja dinosaurustega.

Sõnapilv dokumendist Sõnapilv dokumendist
11 soovitust teaduse tervise parandamiseks

Euroopa Komisjon tellis juhtivatelt teadlastelt ja ekspertidelt raporti, milles on 11 soovitust edasiseks tegutsemiseks. See raport annab aluse teemadele, mida hakatakse arutama Eesti EL-i Nõukogu eesistumise ajal. Haridus- ja teadusministeeriumi asekantsler Indrek Reimand kirjutas samal teemal viimases Sirbis. ERR Novaator sünteesis raportit ja Reimandi analüüsi suuremas plaanis.

Tartu teadlased näitasid, et haiguste geneetilise riski hindamisel mängib olulist rolli inimese päritolu.Tartu teadlased näitasid, et haiguste geneetilise riski hindamisel mängib olulist rolli inimese päritolu.
Tartu teadlased: haiguste geneetiline risk sõltub inimese päritolust

Kui konkreetse inimese geneetilist päritolu mitte arvesse võtta, võib tema DNA põhjal saadud haiguse riski hinnang olla tegelikkusele vastupidine, näitasid Tartu teadlased ajakirjas PLOS ONE ilmunud artiklis.

Tartu ülikooli on tänavu esitanud avalduse rohkem kui 12 100 inimest.Tartu ülikooli on tänavu esitanud avalduse rohkem kui 12 100 inimest.
Graafik | Tartu ülikooli vastuvõtt: arstiteaduse ja IT jätkuv võidukäik

Tartu ülikoolis lõppes neljapäeval sisseastumisdokumentide vastuvõtmine enamikele eestikeelsetele bakalaureuse- ja magistriõppekavadele. Sel aastal esitati Tartu ülikooli ligi tuhat avaldust rohkem kui eelmisel aastal. Kokku on eesti- ja ingliskeelsetele õppekavadele kõigis õppeastmetes esitatud üle 12 100 avalduse. Jätkuvalt on kõige populaarsemad arstiteadus ja IT-erialad. Seejuures esitati rohkem avaldusi mitteinformaatikutele mõeldud infotehnoloogia magistrikavale kui nn tavalisele informaatika magistrikavale.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.