Algas kevad
Hoolimata sellest, kas akna taga paistis parasjagu Päike, sadas vihma või langes lund, algas esmaspäeval, 20. märtsil kell 12.29 Eestis astronoomiline kevad.
Kevadisel pööripäeval ületab Päikese keskosa ekvaatoril suunaga põhja seniidi. Teisisõnu võinuks Päike paista sel aastal Kesk-Aafrikas keskpäeval inimestele otse lagipähe. Põhjapoolusel ei kao Päike järgmised kuus kuud horisondilt. Lõunapoolusel algas polaaröö.
Kosmosest vaadatuna paistab öö- ja päevapiir pööripäeval vertikaalsena, ühendades põhja- ja lõunapooluse. Samuti viitab kevade saabumisele olukord, kus 23,5° kraadise nurga all paiknev Maa pöörlemistelg ei osuta Päikese suunas ega sellest eemale.
Võrdpäevsus?
Teoreetiliselt võiks olla pööripäeval ka öö ja päev täpselt sama pikad. Seda eeldusel, et Päike paistab taevalaotusel vaid tillukese punktina ja Maal puudub atmosfäär. Hakatuseks on aga reaalses maailmas Päikese näiline läbimõõt umbes pool kraadi. Väljasirutatud käe korral läheb selle varjutamiseks tarvis väikest sõrme.
Kosmosest vaadatuna paistab öö- ja päevapiir pööripäeval vertikaalsena. NASA
Lisaks defineeritakse päikesetõusu ja -loojumist kui hetki, mil päikeseketta äär tõuseb vastavalt üle horisondi ning täielikult taevalaotuselt kaob. Kevad saabub samas momendil, mil üle ekvaatori liigub Päikese keskpunkt.
Viimaks painutab Maa atmosfäär päikesekiiri. Seetõttu paistab Päike olevat taevalaotusel koidikul tegelikkust veidi kõrgemal. Kokkuvõtlikult on pööripäeval põhjapoolkeral päev 12 tunnist veidi pikem. Näiteks Eestis kestab päev 12 tundi ja 14 minutit.
Maa atmosfääri mõju tõttu ei tõuse Päike pööripäeval ka täpselt idast ega looju läände, vaid teeb seda üks-kaks päeva parem.
Klimaatiline kevad
Kui astronoomilise kevade alguse määramine on sirgjooneline, siis klimaatiline kevad algab Eesti eri paigus erineval ajal. Selleks peab temperatuur tõusma püsivalt üle 5 °C. Tavaliselt juhtub see aprilli teises pooles.Pööripäevade illustratsioon. Autor: Silver est/Wikimedia Commons
Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa