Algas kevad ({{commentsTotal}})

Saaremaal on tänavu kevad varakult alanud.
Saaremaal on tänavu kevad varakult alanud. Autor/allikas: Margus Muld/ERR

Hoolimata sellest, kas akna taga paistis parasjagu Päike, sadas vihma või langes lund, algas esmaspäeval, 20. märtsil kell 12.29 Eestis astronoomiline kevad.

Kevadisel pööripäeval ületab Päikese keskosa ekvaatoril suunaga põhja seniidi. Teisisõnu võinuks Päike paista sel aastal Kesk-Aafrikas keskpäeval inimestele otse lagipähe. Põhjapoolusel ei kao Päike järgmised kuus kuud horisondilt. Lõunapoolusel algas polaaröö.

Kosmosest vaadatuna paistab öö- ja päevapiir pööripäeval vertikaalsena, ühendades põhja- ja lõunapooluse. Samuti viitab kevade saabumisele olukord, kus 23,5° kraadise nurga all paiknev Maa pöörlemistelg ei osuta Päikese suunas ega sellest eemale.

Võrdpäevsus?
Teoreetiliselt võiks olla pööripäeval ka öö ja päev täpselt sama pikad. Seda eeldusel, et Päike paistab taevalaotusel vaid tillukese punktina ja Maal puudub atmosfäär. Hakatuseks on aga reaalses maailmas Päikese näiline läbimõõt umbes pool kraadi. Väljasirutatud käe korral läheb selle varjutamiseks tarvis väikest sõrme.

Kosmosest vaadatuna paistab öö- ja päevapiir pööripäeval vertikaalsena. NASA

Lisaks defineeritakse päikesetõusu ja -loojumist kui hetki, mil päikeseketta äär tõuseb vastavalt üle horisondi ning täielikult taevalaotuselt kaob. Kevad saabub samas momendil, mil üle ekvaatori liigub Päikese keskpunkt.

Viimaks painutab Maa atmosfäär päikesekiiri. Seetõttu paistab Päike olevat taevalaotusel koidikul tegelikkust veidi kõrgemal. Kokkuvõtlikult on pööripäeval põhjapoolkeral päev 12 tunnist veidi pikem. Näiteks Eestis kestab päev 12 tundi ja 14 minutit.

Maa atmosfääri mõju tõttu ei tõuse Päike pööripäeval ka täpselt idast ega looju läände, vaid teeb seda üks-kaks päeva parem.

Klimaatiline kevad
Kui astronoomilise kevade alguse määramine on sirgjooneline, siis klimaatiline kevad algab Eesti eri paigus erineval ajal. Selleks peab temperatuur tõusma püsivalt üle 5 °C. Tavaliselt juhtub see aprilli teises pooles.Pööripäevade illustratsioon. Autor: Silver est/Wikimedia Commons

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Maailmas laienid löönud uuring, mis väitis, et kõrgeid kontsi kandvad naised on seksikamad, ei vasta tõele.

Kõrgeid kontsi kandvad naised on seksikamad - puhas vale

Meedias laia kõlapinda leidnud prantsuse psühholoogi tööd põhinevad küsitaval statistikal ning kompavad meetodite poolest kohati hea maitse ja eetikapiire. Pahateadusele jälile saanud teadlaste hinnangul pole tegu üksikjuhtumiga.

teadustöö õigeusu koolide ajaloost
pinged akadeemilise vabaduse ümber
Tööstusdoktorantuur on doktoriõppe erivorm, kus doktorant teeb teadustööd ettevõttele.

Väljavõtted tippülikoolide nõuetest, kuidas teadlased ühiskonda panustavad

Viimaste päevade tulised sõnavõtud teemal kui palju võib ülikool ette kirjutada, keelata või lubada teadlastel teaduspõhist arvamust või ka uuringid väljaspool ülikooli. Sirp tegi ülevaate erinevate maailma tippülikoolide reeglitest, mis ütlevad, millistel alustel võib teadlane oma tööd ühiskonnale anda. Siit on ehk Eesti ülikoolidelgi palju õppida.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: