Kõigil suurtel Neptuuni-tagustel taevakehadel on oma kuu ({{commentsTotal}})

Kääbusplaneet 2007 OR10.
Kääbusplaneet 2007 OR10. Autor/allikas: NASA, STSci, Wesley Fraser, Gábor Marton et al

Igaühel oma kuu. Nii võib öelda nüüd kõigi teadaolevate Neptuuni-taguste enam kui 1000-kilomeetrise läbimõõduga Päikesesüsteemi taevakehade kohta.

John Stansberry Ameerika Ühendriikides Baltimore`i asuvast kosmoseteleskoobi teadusinstituudist ja ta kolleegid uurisid hoolega kosmoseteleskoobi Hubble tehtud pilte aastatest 2009 ja 2010, millel on peale jäänud kauge taevakeha nimega 2007 OR10.

Nad väidavad eelretsenseerimata veebikeskkonda ArXiv laetud töös, et kaheksa pildi pealt on tuvastatav selle taevakeha naabruses rühm taustast pisut heledamaid piksleid, mis on väga suure tõenäosusega taevakeha loodusliku kaaslase kujutised.

Mõte pilte värske pilguga üle vaadata tekkis sellest, kui avastati, et 2007 OR10 pöörleb ümber oma kujuteldava telje arvatust aeglasemalt. Kuu olemasolu on teaduslikult tähtis, sest selle orbiiti uurides võib teha järeldusi 2007 OR10 massi ja koostise kohta.

2007 OR10 on suurim teadaolev Päikesesüsteemi taevakeha, millel pole õiget nime. Teadaolevate Neptuuni-taguste taevakehade seas on see oma 1500-kilomeetrise läbimõõduga suuruselt kolmas. Suure tõenäosusega võib seda liigitada kääbusplaneetide sekka, ehkki rahvusvaheline astronoomia liit ei ole seda ametlikult veel kääbusplaneetide hulka arvanud. Igal juhul on see aga tunnustatud Neptuuni-tagustest kääbusplaneetidest Makemake ja Haumea veidi suurem.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Martin Kuusk.Martin Kuusk.
Haiguse lugu: elu eluaegse närvihaigusega

Väikesest peale rongide vastu huvi tundnud ning huvist endale ka ameti teinud Martin Kuusk põeb haigust nimega sclerosis multiplex. Sportlikust, elurõõmsast ja pidevalt naljatlevast mehest on võimatu peale vaadates aru saada, et teda tabanud tõbi kuulub tegelikult tõsiste krooniliste haiguste hulka.

Mesilane tunneb nulli

Mõnikord öeldakse, et null ei ole number, aga tegelikult on see ikka nii number kui ka arv, ja seda teab ausalt öelda iga mesilanegi. Nii võib vähemalt väita Austraalia teadlaste uuringu põhjal, millest kõneles selle juht Scarlett Howard Kuninglikust Melbourne'i Tehnikainstituudist Lissabonis toimunud loomapsühholoogide konverentsil.

Vaid 3 protsenti suurem ligipääs kõrgharidusele oleks muutnud Brexiti hääletuse tulemust.Vaid 3 protsenti suurem ligipääs kõrgharidusele oleks muutnud Brexiti hääletuse tulemust.
Uuring: parem ligipääs kõrgharidusele võinuks ära hoida Brexiti

Kui kõrgharidus oleks olnud praegusest vaid kolmele protsendile enam kättesaadav, poleks möödunud suvel Brexiti hääletus läbi läinud, selgub Leicesteri ülikooli matemaatikute uuringust.

Rinnapiim mõjub lapse arengule soosivaltRinnapiim mõjub lapse arengule soosivalt
Teadus rinnapiimast: tugeva tervise garantiid asendab üha enam kunsttoit

Augusti alguses tähistatakse rahvusvahelist rinnaga toitmise nädalat. ERR Novaator otsis selle puhul andmebaasidest välja hulga erinevaid rinnapiima ja imetamisega seotud artikleid. Vahendame nende uuringute leide, mis on teadusringkondades enimtsiteeritud või pakuvad üha enam kõneainet.

Käsnas elab miljardeid baktereid.Käsnas elab miljardeid baktereid.
Pesukäsnad kubisevad bakteritest, steriliseerimisest pole kasu

Köögis kraani kõrval lebav pesukäsn on bakteripesa. Nüüd tuleb välja, et svammis ei ela mitte ainult sadu tuhandeid kordi rohkem baktereid kui WC-poti kaanel, vaid ka katsetest seda steriliseerida pole erilist kasu. See kasvatab ainult potentsiaalselt haigusi tekitavate bakterite osakaalu.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.