Kõigil suurtel Neptuuni-tagustel taevakehadel on oma kuu ({{commentsTotal}})

Kääbusplaneet 2007 OR10.
Kääbusplaneet 2007 OR10. Autor/allikas: NASA, STSci, Wesley Fraser, Gábor Marton et al

Igaühel oma kuu. Nii võib öelda nüüd kõigi teadaolevate Neptuuni-taguste enam kui 1000-kilomeetrise läbimõõduga Päikesesüsteemi taevakehade kohta.

John Stansberry Ameerika Ühendriikides Baltimore`i asuvast kosmoseteleskoobi teadusinstituudist ja ta kolleegid uurisid hoolega kosmoseteleskoobi Hubble tehtud pilte aastatest 2009 ja 2010, millel on peale jäänud kauge taevakeha nimega 2007 OR10.

Nad väidavad eelretsenseerimata veebikeskkonda ArXiv laetud töös, et kaheksa pildi pealt on tuvastatav selle taevakeha naabruses rühm taustast pisut heledamaid piksleid, mis on väga suure tõenäosusega taevakeha loodusliku kaaslase kujutised.

Mõte pilte värske pilguga üle vaadata tekkis sellest, kui avastati, et 2007 OR10 pöörleb ümber oma kujuteldava telje arvatust aeglasemalt. Kuu olemasolu on teaduslikult tähtis, sest selle orbiiti uurides võib teha järeldusi 2007 OR10 massi ja koostise kohta.

2007 OR10 on suurim teadaolev Päikesesüsteemi taevakeha, millel pole õiget nime. Teadaolevate Neptuuni-taguste taevakehade seas on see oma 1500-kilomeetrise läbimõõduga suuruselt kolmas. Suure tõenäosusega võib seda liigitada kääbusplaneetide sekka, ehkki rahvusvaheline astronoomia liit ei ole seda ametlikult veel kääbusplaneetide hulka arvanud. Igal juhul on see aga tunnustatud Neptuuni-tagustest kääbusplaneetidest Makemake ja Haumea veidi suurem.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.
Vilo: riigist sõltub, kas IT-firmadele jagub tehisintellekti arendajaid

Kui veel viie aasta eest soovisid IT-ettevõtted peamiselt programmeerijaid ning tehisintellekti spetsialistide vastu oli huvi leige, siis nüüd otsivad needsamad firmad tikutulega just tehisintellekti arendajaid. Tartu ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo ültes teadussaates „Labor“, et praegu on riigi valik, kui palju neid tippspetsialiste suudavad ülikoolid koolitada.

Teadlased: suurem liigirikkus lõunas tähendab suuremat ohtu kiskluse läbi hukkuda

Bioloogidele on seni olnud üldteada, et ekvaatori poole liikudes eluslooduse liigiline mitmekesisus suureneb. Sel nädalal maailma ühes mainekamas teadusajakirjas Science ilmunud artiklis näitasid 40 teadlast 21 riigist liblikaröövikute näitel aga seda, et suurem liigirikkus ekvaatoril tähendab ka suuremat tõenäosust kiskluse kaudu hukka saada.

Kopratamm hoiab jõevee jaheda

Kui kobras ehitab jõe peale tammi, langeb jõevee maksimumtemperatuur, hoides seega ära soojatundlike kalade kahjustusi.

WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.
Küberekspert lunavararünnakust: tarvis läheks palju suuremat vapustust

Maailmas kümneid tuhandeid arvuteid tabanud WannaCry rünnakut oleks viga seostada vaid ühe organisatsiooni või rühmitusega, leiab küberjulgeoleku ekspert James Scott. Inimeste valvsuse tõstmiseks ja küberhügieeni parandamiseks läheb tarvis aga märksa suuremat vapustust.