Õuesmäng edendab keskkonnateadlikkust ({{commentsTotal}})

Tundub, et tänapäeval mängivad lapsed vähem õues kui endistel aegadel, mil polnud elektroonikaseadmed veel sedavõrd meeliköitvad kui nüüd. Kuid selgub, et sellest võib kõige muu kõrval kahju olla ka keskkonnakaitse seisukohalt.

Nimelt väidab üks kanada teadlane, et kui inimene on lapseeas palju õues mänginud, saab ta täiskasvanuna paremini aru looduse kaitsmise vajadusest.

Catherine Broom Briti Columbia ülikoolist küsitles üliõpilasi vanuses 18 – 25 aastat ja leidis, et neist, kes olid lapsepõlves rohkesti õues aega veetnud, väitis 87 protsenti, et armastab loodust. Neist omakorda 84 protsenti pidas keskkonnakaitset enda jaoks prioriteetseks valdkonnaks.

Broom kirjutab ajakirjas Australian Journal of Environmental Education, et koolides tuleks seetõttu kindlasti tähelepanu pöörata sellele, et õpilased puutuksid loodusega kokku piisavalt tihedalt. Nii on lootust, et tõuseb inimeste üldine keskkonnateadlikkus ja sellest saab meie looduskeskkond ju ainult võita.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Täisnimekiri võitjatest: tänavused parimad õpilastööd

Parimad õpilasteadlased üle Eesti kogunesid Tallinnasse lauluväljakule esitlema oma uurimistööde tulemusi ning reede pärastlõunal jagati välja riiklikud tunnustused parimate tööde autoritele ja juhendajatele.

Uuendatud: 16:04 
Steve.Steve.
Kodanikuteadlased leidsid uut tüüpi virmalise

Kodanikuteadlased on üheskoos elukutseliste füüsikutega kirjeldanud uut tüüpi virmalist. Steve'iks nimetatud atmosfäärinähtus toob esile sotsiaalmeedia kasvava olulisuse teadusuuringutes.

ALICE eksperiment.
Põrgutis võis tekkida tilgake noort universumi

Vaid mõni miljondik pärast Suurt Pauku täitis universumi aine algosakestest – kvarkidest ja gluoonitest – koosnev ülikuum supp. Suure Tuumaosakeste Põrguti juures töötavad füüsikud teatavad nüüd, et sarnast ainet saab tekitada ka tavaliste vesinikutuumade põrgutamisega. Avastus võib hõlbustada nii universumi algusaegade uurimist kui ka füüsika alustõdede mõistmist.