Kristjan Port: masina ja inimese ühtesulandumiseni on jäänud 12 aastat? ({{commentsTotal}})

Singulaarsus saabub Kurzweili ennustuste kohaselt aastal 2029.
Singulaarsus saabub Kurzweili ennustuste kohaselt aastal 2029. Autor/allikas: R.E. Barber Photography/Creative Commons

Oodata on jäänud 12 aastat. Ennustus pakub ärevust nii tähtaja kartjatele kui ka ootajatele, kuid ka parastajatele. Neile, kellele meeldiks, kui Ray Kurzweil lõpuks suu kinni paneks.

Nad ei looda mehe surma. Pealegi on Kurzweil üpris veendunud, et tal võib õnnestuda pääseda surematuse rongile, kui masin ja inimene lõpuks ühilduvad. Just samast asjast jutt käibki. Mees esines hiljuti USA-s Texases korraldataval kultuuri ja tehnoloogia kohtumist tähistaval SXSW festivalil. Ta kordas paljude jaoks kergelt tüütavaks ja intrigeerivaks muutunud ennustust singulaarsuse saabumisest.

Kriitikute karv tõuseb Kurzweili puhul mitmel põhjusel. Osa on seotud tema liigse enesekindlusega. Kuigi rohkem tõuseb tuska tema ennustamiste loogika ja dramaatiliste lubaduste tõttu. Kurzweili ennustamise põhiline loogika rajaneb ajaloolisele tagasivaatele, eriti tehnoloogia arengule.

Valides teatud ajavahemiku ja asetades olulisemad tehnoloogiaga seotud sündmused logaritmilisele ajateljele, joonistub välja suhteliselt sirge joon, mida pidi ta liigubki nagu köieltantsija tulevikku ja räägib, mida näeb. Muu hulgas näeb ta selle sirgjoone tõusunurgas arvutusliku võimsuse kasvu ühe massiühiku kohta. Hetkel paistab inimaju olevat oma massi ja energiakulu suhtes kõige tõhusam ja võimsam raal. Mainitud tehnoloogiast kasvava arvutusliku võimsuse trend peaks lõikuma bioloogilise raali võimekusega ja hakkama edaspidi seda ületama.

Umbes sinna paigutab Kurzweil hetke, kui hakkavad inimene ja masin kokku sulanduma. Inimene ei taha masinast lollimaks jääda. Sellest sündmusest edasi peaks rääkima inimese ja masina singulaarsusest.

Kurzweili ennustus tõstatab mitmeid probleeme. Näiteks ei teata tänaseni kuigi palju inimese enda aju toimimisest mõtete, sealhulgas arukate ja vähem kasulike tekitamisest. Samuti on kahtlane, kuidas peaks taoline enneolematu sündmus kogu teadaoleva elava materjali evolutsioonis aset leidma ning kui palju probleeme ja aega peab läbima sõnades lihtsana näiva inimmasina tegelikuks realiseerumiseks.

Mõnedel hinnangutel on kõige suurem probleem seotud muutuse trendi kirjeldamisega. Kui seda saab esitada sirgjoonena, siis milline loogika tagab, et tulevik ja minevik on homogeensed ja alluvad mingile etteantud reeglile. Reeglitest rääkides, suur osa taoliselt logaritmilisel skaalal sirgjoonena esitatavaid eksponentsiaalse kasvu kõveraid on tihti suures pildis S-tähe kujulised ja meie elame alles võimaliku muutuse esimest, S-tähe alumist osa.

Järelikult võiks oodata arengute pidurdumist. Lõpuks ähvardab kogu tehnoloogiat inimeste käitumine ja selle ootamatud, agressiivsed suunamuutused, sh sõjad. Mitmed tuntud tehnoloogid ja teadlased ongi mures tehnoloogia arenguga kaasneva üksteise tõhusama hävitusvõime pärast.

Kui järgmise 12 aasta jooksul hakkavad inimesed tööd kaotama, võib oodata reaktsioonilisi, teadus- ning arendustegevust pärssivaid poliitikaid. Näiteks võib tuua Valge Maja värske eelarve, millega püütakse täita valimislubadusi ja tuua muu hulgas tagasi söekaevurite töökohad. Ebaefektiivsete ametite alles hoidmise rahastamist lahendatakse vähendades oluliselt teaduse ja keskkonna hoolekande rahastamist. Kardetavalt peidab taoline poliitika rehavart, mis lajatab vastu otsaesist alles mõne aja pärast. Sündivad vead ja hilisem valu võivad Kurzweili pilti oluliselt muuta.

Samas kasvab päris kindlasti arvutite võimekus. Mitmeid tänaseid töid asuvad tegema reegleid järgivad mõõduka võimekusega masinad, tehes seda inimesest odavamalt ja rohkem. Tööst vabaks jäänute liidestamine masinatega ja nende endisest võimekamateks muutmine sisaldab aga loogika probleemi. Milleks või kellele on sellist masinaga ühendatud kallist isendit vaja? Kas tal on vaja olla poolenisti masin, et vabast ajast osa saada?

Kurzweili need kahtlused ilmselt ei häiri. Ta räägib mustkunstniku hüpnootilise veendumusega, kuidas aastal 2029 kõik muutub. Ta lubab, et siis asutakse täitma inimeste kõiki kehalisi vajadusi. Seejuures samal ajal rohkendavad inimeste kasvavad võimed neid vajadusi ja soove, kuna meie mõistus avardub arvuti abil. Vaata nüüd oma arvutit ja mõtle, et tosina aasta pärast on see sinu peas.

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates Portaal.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa

Allikas: Portaal



Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.
Vilo: riigist sõltub, kas IT-firmadele jagub tehisintellekti arendajaid

Kui veel viie aasta eest soovisid IT-ettevõtted peamiselt programmeerijaid ning tehisintellekti spetsialistide vastu oli huvi leige, siis nüüd otsivad needsamad firmad tikutulega just tehisintellekti arendajaid. Tartu ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo ültes teadussaates „Labor“, et praegu on riigi valik, kui palju neid tippspetsialiste suudavad ülikoolid koolitada.

Teadlased: suurem liigirikkus lõunas tähendab suuremat ohtu kiskluse läbi hukkuda

Bioloogidele on seni olnud üldteada, et ekvaatori poole liikudes eluslooduse liigiline mitmekesisus suureneb. Sel nädalal maailma ühes mainekamas teadusajakirjas Science ilmunud artiklis näitasid 40 teadlast 21 riigist liblikaröövikute näitel aga seda, et suurem liigirikkus ekvaatoril tähendab ka suuremat tõenäosust kiskluse kaudu hukka saada.

Kopratamm hoiab jõevee jaheda

Kui kobras ehitab jõe peale tammi, langeb jõevee maksimumtemperatuur, hoides seega ära soojatundlike kalade kahjustusi.

WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.
Küberekspert lunavararünnakust: tarvis läheks palju suuremat vapustust

Maailmas kümneid tuhandeid arvuteid tabanud WannaCry rünnakut oleks viga seostada vaid ühe organisatsiooni või rühmitusega, leiab küberjulgeoleku ekspert James Scott. Inimeste valvsuse tõstmiseks ja küberhügieeni parandamiseks läheb tarvis aga märksa suuremat vapustust.