Ühe minuti loeng: mis mõjutab kuriteo pealtnägija mälu? ({{commentsTotal}})

Mõnikord võib juhtuda, et oleme pealtnägijaks kuriteole. See tähendab, et meil tuleb anda juhtunu kohta ütlusi ning vajadusel tuvastada nähtud isik. See ei pruugi aga olla nii sirgjooneline, kui esmapilgul paistab, nendib Tallinna ülikooli loodus- ja terviseteaduste instituudi üldpsühholoogia dotsent Kristjan Kask.

Õiguspsühholoogia uuringud on leidnud, et kurjategijate täpne äratundmine sõltub mitmetest asjaoludest nagu näiteks sündmuskoha valgustatusest, kurjategija kaugusest aga ka relva olemasolust sündmuse ajal.

Kui kurjategija käes on relv, siis võib tema nägu pealtnägijale ebatäpsemalt meelde jääda. Teadlased on seda selgitanud kahel erineval moel.
Esiteks võib relv tõmmata rohkem tähelepanu, kuna tegemist on ohtliku objektiga. Sestap võime oma tähelepanu suunata rohkem sinna, kuhu relvaga sihitakse. Nii tehes üritame hinnata sündmuse ohtlikkuse astet – kas oht veel kestab või on möödunud?

Teisalt võib tegemist olla uudsuse efektiga. Kui pealtnägija igapäevaselt relvadega kokku ei puutu, siis võib relva esinemine sündmuse ajal olla uudne ning võrreldes näoga köita enamuse tema tähelepanust. Kui meil pole relvadega varasemat kokkupuudet olnud, võime hilisemalt olla raskustes isiku tuvastamisega ega ei pruugi osata ka relva täpsemalt kirjeldada.

Seega – meie mällu salvestub valdavalt selline info, millele me sündmuse aset leidmise hetkel tähelepanu pöörame. Kui juba algselt mällu salvestunud info täpsus ja hulk on kesised, mõjutab see ka hilisemat sündmuse meenutamise täpsust.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.
Vilo: riigist sõltub, kas IT-firmadele jagub tehisintellekti arendajaid

Kui veel viie aasta eest soovisid IT-ettevõtted peamiselt programmeerijaid ning tehisintellekti spetsialistide vastu oli huvi leige, siis nüüd otsivad needsamad firmad tikutulega just tehisintellekti arendajaid. Tartu ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo ültes teadussaates „Labor“, et praegu on riigi valik, kui palju neid tippspetsialiste suudavad ülikoolid koolitada.

Teadlased: suurem liigirikkus lõunas tähendab suuremat ohtu kiskluse läbi hukkuda

Bioloogidele on seni olnud üldteada, et ekvaatori poole liikudes eluslooduse liigiline mitmekesisus suureneb. Sel nädalal maailma ühes mainekamas teadusajakirjas Science ilmunud artiklis näitasid 40 teadlast 21 riigist liblikaröövikute näitel aga seda, et suurem liigirikkus ekvaatoril tähendab ka suuremat tõenäosust kiskluse kaudu hukka saada.

Kopratamm hoiab jõevee jaheda

Kui kobras ehitab jõe peale tammi, langeb jõevee maksimumtemperatuur, hoides seega ära soojatundlike kalade kahjustusi.

WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.
Küberekspert lunavararünnakust: tarvis läheks palju suuremat vapustust

Maailmas kümneid tuhandeid arvuteid tabanud WannaCry rünnakut oleks viga seostada vaid ühe organisatsiooni või rühmitusega, leiab küberjulgeoleku ekspert James Scott. Inimeste valvsuse tõstmiseks ja küberhügieeni parandamiseks läheb tarvis aga märksa suuremat vapustust.