Kuidas nugis Kalamajas vannituppa sai? "Osoon" ajas linnaloomade jälgi ({{commentsTotal}})

Paljud linnud on kohastunud eluks inimese läheduses. Mis saab olla meeldivam, kui ärgata linnakorteris linnulauluga? Aga kuidas reageerite, kui teid võtab hommikul vannitoas vastu nugis? “Osoon” uuris, miks metsloomad kolivad linna.

Jaanuari teisel nädalavahetusel kutsus jahimees Marko Olop “Osooni” Kalamajja kaasa. Teda oli palutud appi tabama tundmatut elukat. Maja katusekorteri pesuruumi oli tunginud loom, kes jättis endast maha soojustusvilla tükid ja paraja hunniku väljaheiteid.

Nii toodigi Graniidi tänaval asuva katusekorteri pesuruumi puur. Pärast viie-nädalast püüdmist oli loom lõpuks käes.

Aga lähme ajas veidi tagasi.

Nagu puumajades ikka ette tuleb, läksid talvel majas torud jäässe. Seetõttu pani pererahvas puhuri torusid sulatama, kuid märkasid seejuures kellegi pabulaid.

Esiotsa arvati, et rott, kuid suure marjatera moodi väljaheide andis aimu, et tegu on suurema loomaga. 

Ilmselt soojad elutingimused olid katusele elama meelitanud nugise.

Kiskjad sadamas

Metsloomi võib leida pealinnas ka mujalt. Selgub, et Tallinna sadama territoorium on tõeline väikekiskjate magnet.

Nimelt on sadamas lindude ära ajamiseks hädakisa meenutav signaal. Selle eesmärk on peletada eemale linnud, kes muidu “märgistaksid” oma väljaheitega laevateki

Seesama hädakisa meelitab aga kohale kiskjad, sest hädasoleva linnu hääl tõotab kõhutäit.

Nii elavadki Tallinna Vanasadama kruiisilaevade kai lähedal kährikkoerad, kelle tegevuse jälgi võib näha lumel.

Möödunud aasta alguses tekkisid Tallinna sadamas metsloomadega probleemid. Oli juhtumeid, kus väikelaevaomanikud avastasid oma veesõidukitel näritud sisustuse.

Eelmisel aastal püüdis Marko Olop nende lõksudega sadamast lausa 14 minki, kolm kährikkoera ja ühe nugise.

Aga miks metsaloomad linna kolivad?

“Kuna metsad on kõik nii tihedalt täis ehitataud – see on ikkagi nende ala olnud siin, ja nemad ei ole muutnud oma radu, kus nad on elanud. Sellepärast nad siia lihtsalt satuvadki inimestega paratamatult kokku,” seletab jahimees.

Tema sõnul peab linnaloomadega nüüd harjuma, kuna tiheasustus on tänapäeval nii suureks laienenud, et loomad jäävad paratamatult elupaikadesse, mis varem olid nende omad.  “Me peame lihtsalt nendega seda probleemi lahendama üheskoos ja toimetama nad uuesti metsa tagasi.”

Mis sai Kalamaja pesuruumi nugisest?

Kalamaja katusealuses pesuruumis pahandust teinud nugise viidi  Tallinnast 30 kilomeetrit kaugusele ja lasti metsas lahti.  

 

Vaata ka teisi “Osooni” lugusid esmaspäeval kell 20.00 ETVst.

 

Toimetaja: Marju Himma



Ookean.Ookean.
Kalad tulid maismaale arvatust kiiremini

Kalade areng vee-elukatest maismaaloomadeks võis käia seniarvatust palju kiiremini. Nii väidavad kanada ja rootsi teadlased, kes on tänapäevaste võtetega uuesti põhjalikult läbi uurinud ühe enam kui 300 aastat tagasi Šotimaalt leitud loomafossiili.

Osama bin Laden.Osama bin Laden.
Doktoritöö analüüsis Usāma ibn Lādini sõnumeid uudse meetodiga

Tallinna ülikooli doktorant Helen Geršman uuris Saudi Araabiast pärit Usāma ibn Lādini kirjalikke ja suulisi sõnumeid retoorilisest vaatenurgast, mida pole sarnaselt varem analüüsitud.

Sauruste maailmale panid aluse vulkaanid

Kuidas dinosaurused hukkusid, see on praegu üsna selge: tuli suur asteroid, mis põhjustas üleilmse katastroofi. Kuid sauruste ajastu arvatavasti ka algas võimsate loodusnähtustega.

Kerajad maiustused.Kerajad maiustused.
Kerade ladumise maksimaalne tihedus on tõestatud

Kuidas laduda apelsine, pingpongipalle või muud kerasid üksteise peale nii, et need võtaksid kõige vähem ruumi? See võib olla tähtis küsimus kaubavedajale. Kuid see on olnud tähtis küsimus ka matemaatikutele.