Kuidas nugis Kalamajas vannituppa sai? "Osoon" ajas linnaloomade jälgi ({{commentsTotal}})

Paljud linnud on kohastunud eluks inimese läheduses. Mis saab olla meeldivam, kui ärgata linnakorteris linnulauluga? Aga kuidas reageerite, kui teid võtab hommikul vannitoas vastu nugis? “Osoon” uuris, miks metsloomad kolivad linna.

Jaanuari teisel nädalavahetusel kutsus jahimees Marko Olop “Osooni” Kalamajja kaasa. Teda oli palutud appi tabama tundmatut elukat. Maja katusekorteri pesuruumi oli tunginud loom, kes jättis endast maha soojustusvilla tükid ja paraja hunniku väljaheiteid.

Nii toodigi Graniidi tänaval asuva katusekorteri pesuruumi puur. Pärast viie-nädalast püüdmist oli loom lõpuks käes.

Aga lähme ajas veidi tagasi.

Nagu puumajades ikka ette tuleb, läksid talvel majas torud jäässe. Seetõttu pani pererahvas puhuri torusid sulatama, kuid märkasid seejuures kellegi pabulaid.

Esiotsa arvati, et rott, kuid suure marjatera moodi väljaheide andis aimu, et tegu on suurema loomaga. 

Ilmselt soojad elutingimused olid katusele elama meelitanud nugise.

Kiskjad sadamas

Metsloomi võib leida pealinnas ka mujalt. Selgub, et Tallinna sadama territoorium on tõeline väikekiskjate magnet.

Nimelt on sadamas lindude ära ajamiseks hädakisa meenutav signaal. Selle eesmärk on peletada eemale linnud, kes muidu “märgistaksid” oma väljaheitega laevateki

Seesama hädakisa meelitab aga kohale kiskjad, sest hädasoleva linnu hääl tõotab kõhutäit.

Nii elavadki Tallinna Vanasadama kruiisilaevade kai lähedal kährikkoerad, kelle tegevuse jälgi võib näha lumel.

Möödunud aasta alguses tekkisid Tallinna sadamas metsloomadega probleemid. Oli juhtumeid, kus väikelaevaomanikud avastasid oma veesõidukitel näritud sisustuse.

Eelmisel aastal püüdis Marko Olop nende lõksudega sadamast lausa 14 minki, kolm kährikkoera ja ühe nugise.

Aga miks metsaloomad linna kolivad?

“Kuna metsad on kõik nii tihedalt täis ehitataud – see on ikkagi nende ala olnud siin, ja nemad ei ole muutnud oma radu, kus nad on elanud. Sellepärast nad siia lihtsalt satuvadki inimestega paratamatult kokku,” seletab jahimees.

Tema sõnul peab linnaloomadega nüüd harjuma, kuna tiheasustus on tänapäeval nii suureks laienenud, et loomad jäävad paratamatult elupaikadesse, mis varem olid nende omad.  “Me peame lihtsalt nendega seda probleemi lahendama üheskoos ja toimetama nad uuesti metsa tagasi.”

Mis sai Kalamaja pesuruumi nugisest?

Kalamaja katusealuses pesuruumis pahandust teinud nugise viidi  Tallinnast 30 kilomeetrit kaugusele ja lasti metsas lahti.  

 

Vaata ka teisi “Osooni” lugusid esmaspäeval kell 20.00 ETVst.

 

Toimetaja: Marju Himma



Liigne suhkur ei tee tervisele head.Liigne suhkur ei tee tervisele head.

Uuring: liigne suhkur kasvatab meeste depressiooniriski

Kas depressioon tekitab magusaisu või on suhkur hoopis probleemi põhjuseks? Briti teadlaste uuring vihjab, et iga päev näiteks 1,5 topsi magusa jogurti söömine kasvatab võrreldes magustatud toodetega piiri pidamisega meeste riski haigestuda järgnevatel aastatel depressiooni või kannatada teiste levinud vaimsete probleemide all pea neljandiku võrra.

Õpilaste teadusajakirjas Akadeemiake on teadlaste range eelretsenseerimise läbinud kaheksa värsket õpilasteuurimust. Akadeemiakese toimetus tegi koos ERR Novaatoriga kolmest tööst kokkuvõtted.
Taimetarkus
Karulauk.Karulauk.
Laansoo: inimeste taimeteadlikkus võiks olla kõrgem

Botaanik Urmas Laansoo sõnul on viimastel aastatel kasvanud ravim- ja metsataimede populaarsus, kuid inimeste teadlikkus pole menukusele järele jõudnud. Sestap leiab Laansoo, et korilusentusiastid peaksid tegema rohkem kodutööd enne kui metsast tundmatu leht või õis koju tuuakse. 

Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.

Etnobotaanik: rahvas on ikka leidnud taimedele nutikaid kasutusviise

Etnobotaanik Raivo Kalle nendib, et meie eelkäijad on olnud taimeriigiga rohkem ühenduses ja leidnud kõigile metsasaadustele rakendust. Samas on teadlase hinnangul viimastel aastatel taimeteadlikkus kasvanud, mistõttu on ka linnainimesed taastamas sidet loodusega. 

Reportaaž ja videoreis: sukeldumine 600 miljoni aasta tagusesse ürgmerre

Virtuaalreaalsuse prillid ette ja kõrvaklapid pähe. Olen valmis sukelduma 600 miljoni aasta tagusesse ürgmerre, et ujuda koos ürgsete elukate, merikiskjate ja dinosaurustega.

Sõnapilv dokumendist Sõnapilv dokumendist
11 soovitust teaduse tervise parandamiseks

Euroopa Komisjon tellis juhtivatelt teadlastelt ja ekspertidelt raporti, milles on 11 soovitust edasiseks tegutsemiseks. See raport annab aluse teemadele, mida hakatakse arutama Eesti EL-i Nõukogu eesistumise ajal. Haridus- ja teadusministeeriumi asekantsler Indrek Reimand kirjutas samal teemal viimases Sirbis. ERR Novaator sünteesis raportit ja Reimandi analüüsi suuremas plaanis.

Tartu teadlased näitasid, et haiguste geneetilise riski hindamisel mängib olulist rolli inimese päritolu.Tartu teadlased näitasid, et haiguste geneetilise riski hindamisel mängib olulist rolli inimese päritolu.
Tartu teadlased: haiguste geneetiline risk sõltub inimese päritolust

Kui konkreetse inimese geneetilist päritolu mitte arvesse võtta, võib tema DNA põhjal saadud haiguse riski hinnang olla tegelikkusele vastupidine, näitasid Tartu teadlased ajakirjas PLOS ONE ilmunud artiklis.

Tartu ülikooli on tänavu esitanud avalduse rohkem kui 12 100 inimest.Tartu ülikooli on tänavu esitanud avalduse rohkem kui 12 100 inimest.
Graafik | Tartu ülikooli vastuvõtt: arstiteaduse ja IT jätkuv võidukäik

Tartu ülikoolis lõppes neljapäeval sisseastumisdokumentide vastuvõtmine enamikele eestikeelsetele bakalaureuse- ja magistriõppekavadele. Sel aastal esitati Tartu ülikooli ligi tuhat avaldust rohkem kui eelmisel aastal. Kokku on eesti- ja ingliskeelsetele õppekavadele kõigis õppeastmetes esitatud üle 12 100 avalduse. Jätkuvalt on kõige populaarsemad arstiteadus ja IT-erialad. Seejuures esitati rohkem avaldusi mitteinformaatikutele mõeldud infotehnoloogia magistrikavale kui nn tavalisele informaatika magistrikavale.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.