Kuidas nugis Kalamajas vannituppa sai? "Osoon" ajas linnaloomade jälgi ({{commentsTotal}})

Paljud linnud on kohastunud eluks inimese läheduses. Mis saab olla meeldivam, kui ärgata linnakorteris linnulauluga? Aga kuidas reageerite, kui teid võtab hommikul vannitoas vastu nugis? “Osoon” uuris, miks metsloomad kolivad linna.

Jaanuari teisel nädalavahetusel kutsus jahimees Marko Olop “Osooni” Kalamajja kaasa. Teda oli palutud appi tabama tundmatut elukat. Maja katusekorteri pesuruumi oli tunginud loom, kes jättis endast maha soojustusvilla tükid ja paraja hunniku väljaheiteid.

Nii toodigi Graniidi tänaval asuva katusekorteri pesuruumi puur. Pärast viie-nädalast püüdmist oli loom lõpuks käes.

Aga lähme ajas veidi tagasi.

Nagu puumajades ikka ette tuleb, läksid talvel majas torud jäässe. Seetõttu pani pererahvas puhuri torusid sulatama, kuid märkasid seejuures kellegi pabulaid.

Esiotsa arvati, et rott, kuid suure marjatera moodi väljaheide andis aimu, et tegu on suurema loomaga. 

Ilmselt soojad elutingimused olid katusele elama meelitanud nugise.

Kiskjad sadamas

Metsloomi võib leida pealinnas ka mujalt. Selgub, et Tallinna sadama territoorium on tõeline väikekiskjate magnet.

Nimelt on sadamas lindude ära ajamiseks hädakisa meenutav signaal. Selle eesmärk on peletada eemale linnud, kes muidu “märgistaksid” oma väljaheitega laevateki

Seesama hädakisa meelitab aga kohale kiskjad, sest hädasoleva linnu hääl tõotab kõhutäit.

Nii elavadki Tallinna Vanasadama kruiisilaevade kai lähedal kährikkoerad, kelle tegevuse jälgi võib näha lumel.

Möödunud aasta alguses tekkisid Tallinna sadamas metsloomadega probleemid. Oli juhtumeid, kus väikelaevaomanikud avastasid oma veesõidukitel näritud sisustuse.

Eelmisel aastal püüdis Marko Olop nende lõksudega sadamast lausa 14 minki, kolm kährikkoera ja ühe nugise.

Aga miks metsaloomad linna kolivad?

“Kuna metsad on kõik nii tihedalt täis ehitataud – see on ikkagi nende ala olnud siin, ja nemad ei ole muutnud oma radu, kus nad on elanud. Sellepärast nad siia lihtsalt satuvadki inimestega paratamatult kokku,” seletab jahimees.

Tema sõnul peab linnaloomadega nüüd harjuma, kuna tiheasustus on tänapäeval nii suureks laienenud, et loomad jäävad paratamatult elupaikadesse, mis varem olid nende omad.  “Me peame lihtsalt nendega seda probleemi lahendama üheskoos ja toimetama nad uuesti metsa tagasi.”

Mis sai Kalamaja pesuruumi nugisest?

Kalamaja katusealuses pesuruumis pahandust teinud nugise viidi  Tallinnast 30 kilomeetrit kaugusele ja lasti metsas lahti.  

 

Vaata ka teisi “Osooni” lugusid esmaspäeval kell 20.00 ETVst.

 

Toimetaja: Marju Himma



Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.
Vilo: riigist sõltub, kas IT-firmadele jagub tehisintellekti arendajaid

Kui veel viie aasta eest soovisid IT-ettevõtted peamiselt programmeerijaid ning tehisintellekti spetsialistide vastu oli huvi leige, siis nüüd otsivad needsamad firmad tikutulega just tehisintellekti arendajaid. Tartu ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo ültes teadussaates „Labor“, et praegu on riigi valik, kui palju neid tippspetsialiste suudavad ülikoolid koolitada.

Teadlased: suurem liigirikkus lõunas tähendab suuremat ohtu kiskluse läbi hukkuda

Bioloogidele on seni olnud üldteada, et ekvaatori poole liikudes eluslooduse liigiline mitmekesisus suureneb. Sel nädalal maailma ühes mainekamas teadusajakirjas Science ilmunud artiklis näitasid 40 teadlast 21 riigist liblikaröövikute näitel aga seda, et suurem liigirikkus ekvaatoril tähendab ka suuremat tõenäosust kiskluse kaudu hukka saada.

Kopratamm hoiab jõevee jaheda

Kui kobras ehitab jõe peale tammi, langeb jõevee maksimumtemperatuur, hoides seega ära soojatundlike kalade kahjustusi.

WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.
Küberekspert lunavararünnakust: tarvis läheks palju suuremat vapustust

Maailmas kümneid tuhandeid arvuteid tabanud WannaCry rünnakut oleks viga seostada vaid ühe organisatsiooni või rühmitusega, leiab küberjulgeoleku ekspert James Scott. Inimeste valvsuse tõstmiseks ja küberhügieeni parandamiseks läheb tarvis aga märksa suuremat vapustust.