Reisijad jätavad Läänemere laevadele maha tohutu hulga jäätmeid ({{commentsTotal}})

Läänemerel seilavad reisilaevad on tohutud ujuvad linnad, oma autoparkla, kaubanduskeskuste, restoranide ja hotelliga. Tallinki laev Baltic Queen mahutab 2800 reisijat, kes kõik siin pidutsevad, söövad, joovad ja veedavad oma öö. “Osoon” uurib aga kuhu liiguvad laeval tekitatud jäätmed.

Läänemeri on üks tihedama laevaliiklusega piirkond maailmas, millega paratamtult kaasneb ka suur mõju keskkonnale. Igal aastal saabub või lahkub siit ligikaudu 54000 registreeritud alust. Pidevalt viibib Läänemerel umbes 2000 laeva. Jäätmeid tekib laevadel igas tegevuse etapis. Oluline on nende õige käitlus.

Kapten Roland Lemendiku sõnul saab laevas kõik alguse reederi kehtestatud jäätmekäitlusplaanist, milles on loetletud erinevad prügi tekkimise viisid, nende kogumise võimalused ja vahendid ja siis ka äraandmise konteinerid, nende mahud, tehnilised võimekused.

“Ja kogu see ettevalmistus oleks ju asjatu, kui meeskond ei oleks vastavalt koolitatud,” märgib kapten.

Toidujäägid lähevad hundile

Rootsilauas on toitu külluslikult. Ja rohkelt jääb seda üle ka sööjatest. Aga erinevalt arusaamast, et üle jäänud toidu võiks visata kaladele, tuleb kõik jäägid hoolikalt käidelda ning kaladele ei jää midagi.

Toidu valmistamisel üle jäänud tooraine ja söögikõlbmatuks muutunud toiduained on biojäätmed, mis muu prügi hulka ei panda. Need sööb ära laeva prügihunt.

Prügihunt sööb ära kõik pehmemad toidujäätmed. Sellest eraldi kogutakse plast- ja klaasjäätmed.

Prügi tekib ka kajutites, sest kuni 2800 reisijat, kes igal reisil laeval aega veedavad, ostavad ja tarbivad, jätavad endast alati ka midagi maha. Nende prügi hulgast leiab ootuspärast: õllerestid ja -purgid, pakendid jmt. Aga kui palju prügi Läänemerel reisijad igal reisil maha jätavad?

 

Kuhu reisijate tualetipotist ja dušinurgast ära voolanud reovesi Stockholmis jõuab, saate vaadata “Osoonist” esmaspäeval õhtul kell 20.00.

Vaata ka teisi “Osooni” lugusid.

Toimetaja: Marju Himma



Haigushüvitiste muudatuse kord muutis märkimisväärselt töötajate haiguskäitumist.Haigushüvitiste muudatuse kord muutis märkimisväärselt töötajate haiguskäitumist.
Haiguspäevade reform oli edukas, kuid kaotajaks on jälle madalapalgalised

Kaheksa aastat tagasi kehtima hakanud uus haiguspäevade hüvitamise kord on vähendanud haiguse tõttu töölt puudumisi kolmandiku võrra.

Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.
Vilo: riigist sõltub, kas IT-firmadele jagub tehisintellekti arendajaid

Kui veel viie aasta eest soovisid IT-ettevõtted peamiselt programmeerijaid ning tehisintellekti spetsialistide vastu oli huvi leige, siis nüüd otsivad needsamad firmad tikutulega just tehisintellekti arendajaid. Tartu ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo ültes teadussaates „Labor“, et praegu on riigi valik, kui palju neid tippspetsialiste suudavad ülikoolid koolitada.

Mida uskuda, mida mitte?Mida uskuda, mida mitte?
See ei ole tõde enne, kui Sergei Lavrov seda eitab ehk infosõda 2.0

Sellise märkusega võeti kokku neljapäevane infosõja-teemaline paneelarutelu rahvusvahelises kaitseuuringute keskuses. Infosõda ei ole iseenesest meile võõras mõiste – sarnaseid strateegilisi püüdeid elanikkonna teadvust mõjutada on dokumenteeritud juba ammu. Sisuliselt ei tehta praegusel ajal midagi teistmoodi, ainult vahendid on teised. Võitluses propagandistliku sisuga on võtmetähtsus eelkõige meediaharitusel, aga ka heal huumorimeelel, selgus arutelu käigus.

Arukask (Betula pendula) Soomes.
Maaülikooli teadlased andsid panuse arukase genoomi järjestamisse

Helsingi ülikooli professorite Jarkko Salojärvi ja Jaakko Kangasjärvi teadusrühm, kuhu kuulusid ka Eesti maaülikooli teadlased, avaldas arukase genoomiuuringu tulemused. Kaskede loodusliku kohanemismehhanismi mõistmine lisab uusi teadmisi geenitehnoloogiasse ning metsade biotehnoloogiasse.

WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.
Küberekspert lunavararünnakust: tarvis läheks palju suuremat vapustust

Maailmas kümneid tuhandeid arvuteid tabanud WannaCry rünnakut oleks viga seostada vaid ühe organisatsiooni või rühmitusega, leiab küberjulgeoleku ekspert James Scott. Inimeste valvsuse tõstmiseks ja küberhügieeni parandamiseks läheb tarvis aga märksa suuremat vapustust.