Reisijad jätavad Läänemere laevadele maha tohutu hulga jäätmeid ({{commentsTotal}})

Läänemerel seilavad reisilaevad on tohutud ujuvad linnad, oma autoparkla, kaubanduskeskuste, restoranide ja hotelliga. Tallinki laev Baltic Queen mahutab 2800 reisijat, kes kõik siin pidutsevad, söövad, joovad ja veedavad oma öö. “Osoon” uurib aga kuhu liiguvad laeval tekitatud jäätmed.

Läänemeri on üks tihedama laevaliiklusega piirkond maailmas, millega paratamtult kaasneb ka suur mõju keskkonnale. Igal aastal saabub või lahkub siit ligikaudu 54000 registreeritud alust. Pidevalt viibib Läänemerel umbes 2000 laeva. Jäätmeid tekib laevadel igas tegevuse etapis. Oluline on nende õige käitlus.

Kapten Roland Lemendiku sõnul saab laevas kõik alguse reederi kehtestatud jäätmekäitlusplaanist, milles on loetletud erinevad prügi tekkimise viisid, nende kogumise võimalused ja vahendid ja siis ka äraandmise konteinerid, nende mahud, tehnilised võimekused.

“Ja kogu see ettevalmistus oleks ju asjatu, kui meeskond ei oleks vastavalt koolitatud,” märgib kapten.

Toidujäägid lähevad hundile

Rootsilauas on toitu külluslikult. Ja rohkelt jääb seda üle ka sööjatest. Aga erinevalt arusaamast, et üle jäänud toidu võiks visata kaladele, tuleb kõik jäägid hoolikalt käidelda ning kaladele ei jää midagi.

Toidu valmistamisel üle jäänud tooraine ja söögikõlbmatuks muutunud toiduained on biojäätmed, mis muu prügi hulka ei panda. Need sööb ära laeva prügihunt.

Prügihunt sööb ära kõik pehmemad toidujäätmed. Sellest eraldi kogutakse plast- ja klaasjäätmed.

Prügi tekib ka kajutites, sest kuni 2800 reisijat, kes igal reisil laeval aega veedavad, ostavad ja tarbivad, jätavad endast alati ka midagi maha. Nende prügi hulgast leiab ootuspärast: õllerestid ja -purgid, pakendid jmt. Aga kui palju prügi Läänemerel reisijad igal reisil maha jätavad?

 

Kuhu reisijate tualetipotist ja dušinurgast ära voolanud reovesi Stockholmis jõuab, saate vaadata “Osoonist” esmaspäeval õhtul kell 20.00.

Vaata ka teisi “Osooni” lugusid.

Toimetaja: Marju Himma



Õpilaste teadusajakirjas Akadeemiake on teadlaste range eelretsenseerimise läbinud kaheksa värsket õpilasteuurimust. Akadeemiakese toimetus tegi koos ERR Novaatoriga kolmest tööst kokkuvõtted.
Taimetarkus
Karulauk.Karulauk.
Laansoo: inimeste taimeteadlikkus võiks olla kõrgem

Botaanik Urmas Laansoo sõnul on viimastel aastatel kasvanud ravim- ja metsataimede populaarsus, kuid inimeste teadlikkus pole menukusele järele jõudnud. Sestap leiab Laansoo, et korilusentusiastid peaksid tegema rohkem kodutööd enne kui metsast tundmatu leht või õis koju tuuakse. 

Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.

Etnobotaanik: rahvas on ikka leidnud taimedele nutikaid kasutusviise

Etnobotaanik Raivo Kalle nendib, et meie eelkäijad on olnud taimeriigiga rohkem ühenduses ja leidnud kõigile metsasaadustele rakendust. Samas on teadlase hinnangul viimastel aastatel taimeteadlikkus kasvanud, mistõttu on ka linnainimesed taastamas sidet loodusega. 

Igal kevadel ja sügisel lisatakse katsealale umbes 25 ämbritäit (250 kg) suhkrut.Igal kevadel ja sügisel lisatakse katsealale umbes 25 ämbritäit (250 kg) suhkrut.
Taimede dieedil hoidmiseks kulub igal aastal 500 kilogrammi suhkrut

Tartu ülikooli botaanika osakonnas on kaks päeva aastas – üks mais ja teine septembris – suhkrupäevad. Juba 15 aastat järjest suunduvad teadurid ja tudengid nendel päevadel Põlvamaale Ahja jõe äärsele niidule, kaasas umbes 250 kilogrammi suhkrut. 

Valge-toonekure pesas kasvab lennuvõimeliseks enamasti kaks või kolm poega.Valge-toonekure pesas kasvab lennuvõimeliseks enamasti kaks või kolm poega.
Valge-toonekure õvede sõbralikkus seab pesakonna kärpimise vanemate õlule

Miks linnud oma poegi tapavad, selgitas hiljuti ERR Novaatoris ja Zooloogid 2.0 ajaveebis Tartu ülikooli zooloog, Arizona ülikoolis järeldoktorantuuris resideeruv Tuul Sepp. See pani tema Eesti kolleegi, Marko Mägi, küsima, kuidas see asi toonekurgedel käib. 

Vaktsineerimine.Vaktsineerimine.
Õiguskantslerile teeb muret Eesti laste vaktsineerituse tase

Vaktsineeritusega hõlmatus väheneb Eestis aasta-aastalt, mistõttu võiks riigikogu õiguskantsleri hinnangul kaaluda meetmeid, kuidas saavutada kõrgemat vaktsineerimisega hõlmatuse taset.

Mesilane.Mesilane.
Tööstuse rahastatud suuruuring seob mesilaste huku tuntud putukamürkidega

Maailmas laialdaselt taimekahjurite tõrjumiseks kasutatavad putukamürgid kasvatavad mesilaste suremust ja vähendavad nende paljunemisedukust, kinnitavad kaks suuruuringut. Ühendite keelustamist pidurdab alternatiivide nappus, mõju mitmetahulisus ja keemiaettevõtete lobitöö.