Loimurid muudavad end põua trotsimiseks klaasjaks ({{commentsTotal}})

Loimuri makett.
Loimuri makett. Autor/allikas: Eye of Science

Muu hulgas keetmist, külmutamist, äärmuslikku rõhku ja kiirgust taluvatel loimuritel aitavad põuatingimusi trotsida korrapäratud valgud, mis muudavad loomakeste rakud veepuudusel klaasjaks. Samad ühendid võiksid aidata toimetada näiteks vaktsiine tsivilisatsiooni hüvedest kaugel asuvatesse külakestesse.

Varasemad katsed on näidanud, et loimureid võib üdini läbi kuivatada. Loomade uuesti elule äratamiseks piisab isegi kümneid aastaid hiljem vaid nende niisutamisest. Pärast paari tundi on loimurid taas valmis sööma ja paljunema, nagu poleks midagi juhtunud. Aastaid arvati, et edu võtmeks on trehaloos. Suhkur aitab ebasoodsaid keskkonnatingimusi trotsida näiteks pärmil ja ümarussidel.

Biokeemilisel analüüsil ei leitud sellest aga mingit jälge. Põhja-Carolina ülikooli teadlased eesotsas Thomas Boothby lasi värske töö tarbeks taluda loimuritel esmalt äärmuslikke keskkonnatingimusi, külma ja dehüdratsiooni. Seejärel uuris töörühm, kuidas muutis karm kohtlemine nende geenide avaldumist. Sõelale jäid pärilikkusainelõigud, mis vastutavad loimuritele ainuomaste valkude tootmise eest. Erinevatelt paljudest laiemalt levinud valkudest puudub neil kindel kuju.

Mida rohkem nende tootmise eest vastutavaid geene loomade genoomis leidus, seda kiiremini reageerisid nad veepuudusele. Loimurirakkude tsütoplasmas moodustus klaasjas struktuur. See omakorda kaitses läbikuivamise mõjude suhtes juba tundlikumaid rakuosi, ensüüme ja teisi eluks tarvilikke rakusiseseid masinavärke.

Pärmi genoomi samade valkude sünteesi eest vastutavate geenidega täiendamine kaitses ka seeni. Seevastu loimurite vastavate geenide rivist välja löömine sai loomadele veevaestes oludes saatuslikuks.

Töörühm loodab, et samade valkude ja geenide abil võiks säilitada tulevikus tõhusamalt näiteks toitu ja arstimeid, sh vaktsiine. Näiteks on traditsiooniliste vaktsiinide sihtpunkti toimetamine kehvema taristuga Aafrika riikides tõsiseks väljakutseks. Vaktsiine tuleb säilitada püsivalt madalal temperatuuril. Välistatud pole ka loimurigeenide siirdamine teistesse organismidesse. Näiteks võiks seeläbi luua põuakindlamaid põllukultuure.

Maailmas elab enam kui tuhat liiki loimureid. Ekstremofiilidest loomi võib leida sisuliselt kõikjalt, alates ookeanisügavustest ja troopilistest vihmametsadest lõpetades Antarktika jääväljade ning kõrgmäestikega.

Uurimus ilmus ajakirjas Molecular Cell.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Haigushüvitiste muudatuse kord muutis märkimisväärselt töötajate haiguskäitumist.Haigushüvitiste muudatuse kord muutis märkimisväärselt töötajate haiguskäitumist.
Haiguspäevade reform oli edukas, kuid kaotajaks on jälle madalapalgalised

Kaheksa aastat tagasi kehtima hakanud uus haiguspäevade hüvitamise kord on vähendanud haiguse tõttu töölt puudumisi kolmandiku võrra.

Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.
Vilo: riigist sõltub, kas IT-firmadele jagub tehisintellekti arendajaid

Kui veel viie aasta eest soovisid IT-ettevõtted peamiselt programmeerijaid ning tehisintellekti spetsialistide vastu oli huvi leige, siis nüüd otsivad needsamad firmad tikutulega just tehisintellekti arendajaid. Tartu ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo ültes teadussaates „Labor“, et praegu on riigi valik, kui palju neid tippspetsialiste suudavad ülikoolid koolitada.

Mida uskuda, mida mitte?Mida uskuda, mida mitte?
See ei ole tõde enne, kui Sergei Lavrov seda eitab ehk infosõda 2.0

Sellise märkusega võeti kokku neljapäevane infosõja-teemaline paneelarutelu rahvusvahelises kaitseuuringute keskuses. Infosõda ei ole iseenesest meile võõras mõiste – sarnaseid strateegilisi püüdeid elanikkonna teadvust mõjutada on dokumenteeritud juba ammu. Sisuliselt ei tehta praegusel ajal midagi teistmoodi, ainult vahendid on teised. Võitluses propagandistliku sisuga on võtmetähtsus eelkõige meediaharitusel, aga ka heal huumorimeelel, selgus arutelu käigus.

Arukask (Betula pendula) Soomes.
Maaülikooli teadlased andsid panuse arukase genoomi järjestamisse

Helsingi ülikooli professorite Jarkko Salojärvi ja Jaakko Kangasjärvi teadusrühm, kuhu kuulusid ka Eesti maaülikooli teadlased, avaldas arukase genoomiuuringu tulemused. Kaskede loodusliku kohanemismehhanismi mõistmine lisab uusi teadmisi geenitehnoloogiasse ning metsade biotehnoloogiasse.

WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.
Küberekspert lunavararünnakust: tarvis läheks palju suuremat vapustust

Maailmas kümneid tuhandeid arvuteid tabanud WannaCry rünnakut oleks viga seostada vaid ühe organisatsiooni või rühmitusega, leiab küberjulgeoleku ekspert James Scott. Inimeste valvsuse tõstmiseks ja küberhügieeni parandamiseks läheb tarvis aga märksa suuremat vapustust.