Loimurid muudavad end põua trotsimiseks klaasjaks ({{commentsTotal}})

Loimuri makett.
Loimuri makett. Autor/allikas: Eye of Science

Muu hulgas keetmist, külmutamist, äärmuslikku rõhku ja kiirgust taluvatel loimuritel aitavad põuatingimusi trotsida korrapäratud valgud, mis muudavad loomakeste rakud veepuudusel klaasjaks. Samad ühendid võiksid aidata toimetada näiteks vaktsiine tsivilisatsiooni hüvedest kaugel asuvatesse külakestesse.

Varasemad katsed on näidanud, et loimureid võib üdini läbi kuivatada. Loomade uuesti elule äratamiseks piisab isegi kümneid aastaid hiljem vaid nende niisutamisest. Pärast paari tundi on loimurid taas valmis sööma ja paljunema, nagu poleks midagi juhtunud. Aastaid arvati, et edu võtmeks on trehaloos. Suhkur aitab ebasoodsaid keskkonnatingimusi trotsida näiteks pärmil ja ümarussidel.

Biokeemilisel analüüsil ei leitud sellest aga mingit jälge. Põhja-Carolina ülikooli teadlased eesotsas Thomas Boothby lasi värske töö tarbeks taluda loimuritel esmalt äärmuslikke keskkonnatingimusi, külma ja dehüdratsiooni. Seejärel uuris töörühm, kuidas muutis karm kohtlemine nende geenide avaldumist. Sõelale jäid pärilikkusainelõigud, mis vastutavad loimuritele ainuomaste valkude tootmise eest. Erinevatelt paljudest laiemalt levinud valkudest puudub neil kindel kuju.

Mida rohkem nende tootmise eest vastutavaid geene loomade genoomis leidus, seda kiiremini reageerisid nad veepuudusele. Loimurirakkude tsütoplasmas moodustus klaasjas struktuur. See omakorda kaitses läbikuivamise mõjude suhtes juba tundlikumaid rakuosi, ensüüme ja teisi eluks tarvilikke rakusiseseid masinavärke.

Pärmi genoomi samade valkude sünteesi eest vastutavate geenidega täiendamine kaitses ka seeni. Seevastu loimurite vastavate geenide rivist välja löömine sai loomadele veevaestes oludes saatuslikuks.

Töörühm loodab, et samade valkude ja geenide abil võiks säilitada tulevikus tõhusamalt näiteks toitu ja arstimeid, sh vaktsiine. Näiteks on traditsiooniliste vaktsiinide sihtpunkti toimetamine kehvema taristuga Aafrika riikides tõsiseks väljakutseks. Vaktsiine tuleb säilitada püsivalt madalal temperatuuril. Välistatud pole ka loimurigeenide siirdamine teistesse organismidesse. Näiteks võiks seeläbi luua põuakindlamaid põllukultuure.

Maailmas elab enam kui tuhat liiki loimureid. Ekstremofiilidest loomi võib leida sisuliselt kõikjalt, alates ookeanisügavustest ja troopilistest vihmametsadest lõpetades Antarktika jääväljade ning kõrgmäestikega.

Uurimus ilmus ajakirjas Molecular Cell.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Antarktise rannikuvete bakterid peitsid viiruste eellaste saladust

Viirused on kummalised tegelased. Elusolendeiks neid enamasti ei peeta, ja kust nad pärit on, ei teata. Nüüd on Antarktise ranniku lähistelt väikestelt saartelt saadud arvatavasti üsna oluline viide viiruste võimalikule tekkeloole.

Lida Ajeri koobas.Lida Ajeri koobas.
Nüüdisinimesed jõudsid Kagu-Aasiasse arvatust tuhandeid aastaid varem

"Ta nimetas seda kohta Lida Ajeriks. Kõlab meeldejäävalt, eks pole? Kuid kohalikus keeles tähendab see "vesikeelt". Tead, kui paljusid koopaid nad seal niimoodi nimetavad?" küsis Macquarie ülikooli paleontoloog Kira Westaway retooriliselt. Mõnikord tähendab suurte loodusteadlaste jälgedes käimine sõna otseses mõttes päevade kaupa džunglites trampimist. Teisalt aitab see lahendada aeg-ajalt enam kui 120 aasta vanuseid mõistatusi.

Isegi ateistid peavad oma kaasmõtlejaid usklikest amoraalsemateks

Ateistid on ebamoraalsed ja neid ei saa usaldada. Nii arvavad 13 eriilmelises ühiskonnas tehtud uuringu põhjal isegi ateistid ise. Tulemused viitavad, et ateistide suhtes tuntavad eelarvamused on paljudes maailma riikides sügavalt ühiskonda juurdunud.

Lapsed vajavad uue keele omandamiseks emakeelega sarnast suhtluskogemust, kinnitavad spetsialistid. Mida varem alustada, seda paremad tulemused saavutatakse, kinnitavad nad.Lapsed vajavad uue keele omandamiseks emakeelega sarnast suhtluskogemust, kinnitavad spetsialistid. Mida varem alustada, seda paremad tulemused saavutatakse, kinnitavad nad.
Uued soovitused: laste ekraaniaja piiramisest enam ei piisa

Sõpradega suhtlemine algab hommikul veel enne kui voodist tõustud ning lõppeb viimase asjana kui nutitelefon pannakse öökapile või padja alla. Nende kahe hetke vahele jääb terve hulk väga mitmekülgseid suhtlemise, aga ka üksiolemise viise internetis. Nii võiks võtta kokku laste meediauurija Sonia Livingstone'i ja tema kolleegi Alicia Blum-Rossi viimase uuringu tulemused ja soovitused.

600 eesti eaka veri aitab arendada vananemist pidurdavat ravimit

Meie veres on biomarkerid, mis annavad viis või isegi kümme aastat varem märku organismi vananemisest, n-ö suremisprotsessi algusest. Mis oleks, kui suudaksime seda protsessi edasi lükata ehk pidurdada vananemist? Me ei tea, mis siis täpselt oleks, küll aga on USA idufirma liikunud Eesti Geenivaramu teadlaste abiga sammu sellele lähemale.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.