Eksoplaneetidest kubiseva süsteemi elusõbralikkus jätab soovida ({{commentsTotal}})

TRAPPIST-1 planeedisüsteem kunstniku nägemuses.
TRAPPIST-1 planeedisüsteem kunstniku nägemuses. Autor/allikas: ESO/M. Kornmesser/spaceengine.org

Kivistest eksoplaneetidest kubisev planeedisüsteem TRAPPIST-1 võib olla ühtaegu nii eluvaenulik kui ka pakkuda kord tekkinud bakteriaalsele elule planeedilt planeedile levimiseks soodsaid võimalusi.

Veebruari lõpus teatas rahvusvaheline töörühm, et Maast kosmilises mõttes vaid kiviviske kaugusel asuvas süsteemis tiirleb seitse kivist planeeti. Neist kolmel, kindlate eeltingimuste korral kuuel võib leiduda vedelas olekus vett.

Eelmisel aastal avaldatud analüüs näitas aga, et mõned süsteemis asuvatest planeetidest võivad olla kaotanud oma eluea jooksul kuni 15 korda rohkem vett, kui leidub Maa ookeanides. Tähekiirguse tõttu toimuva potentsiaalse veekao täpne ulatus sõltus planeedisüsteemi vanusest.

Šveitsi asuva Genfi ülikooli observatooriumi teadlased uurisid nüüd süsteemist lähtuvalt valgust üksikasjalikumalt. TRAPPIST-1 keskse tähe kiiratavate röntgenkiirte ja ultraviolettvalguse osakaal põhjal, et täht on "suhteliselt noor". Varasemate hinnangute kohaselt ületab selle vanus 500 miljonit aastat.TRAPPIST-1 süsteem kunstniku nägemuses. Autor: ESO/M. Kornmesser/spaceengine.org

Samale viitab tähe varem mõõdetud pöörlemiskiirus. TRAPPIST-1`l kulub ümber oma telje tiiru tegemiseks vaid 1,5 päeva. Astronoomid ei ole aga veel päris kindlad, kui kiiresti sedavõrd väikeste tähtede pöörlemiskiirus kahaneb. Teisisõnu ei saa selle põhjal üheseid järeldusi tähe vanuse kohta veel teha. Samal ajal liigub täht läbi ruumi samas suunas kui Linnutee vanem tähepopulatsioon. Kuid taas ei teata, kas tegu on vaid statistilise anomaaliaga või on tegu tõesti vana tähega.

Analüüsi kohaselt kuluks tähele kõige lähemal asuvalt kahelt planeedilt Maa-sarnase atmosfääri kadumiseks 1 – 3 miljardit aastat. Ülejäänud planeetidelt võib atmosfääri kadumine võtta 5 – 22 miljardit aastat. Intensiivne ultraviolettkiirgus lõhuks vee molelikud planeetide ülaatmosfääris vesinikuks ja hapnikuks. Neist esimene põgeneks seepeale ilmaruumi. Genfi ülikooli töörühma järeldus, et tegu on pigem noorema tähega, lisab seeläbi lootust, et vähemalt mõnedel planeetidel pole jõudnud vesi veel kaduda.

Planeedilt planeedile
Teine hiljuti ilmunud analüüs näitas, et kord tekkinuna oleks elul ühelt planeedilt teisele levimiseks võrdlemisi head väljavaated. Ühte või teist planeeti tabavad asteroidid paiskavad aeg-ajalt orbiidile planeedi pinnalt pärinevat materjali, milles võivad elutseda mikroobid. See omakorda võib tabada mõnda teist planeeti. Soodsate asjaolude kokkulangemisel ja äärmuslikke keskkonnatingimusi trotsivate bakterite korral jõuaksid mikroorganismid seeläbi elusalt ühelt planeedilt teisele.

Harvardi ülikooli astrobioloogide Manasvi Lingam ja Avi Loeb järeldasid elu saartelt saarele levimist kirjeldavate mudelite põhjal, et TRAPPIST-1 süsteemis on tõenäosus mikroobide ühelt planeedilt teisele levimiseks tuhatkond korda suurem kui Marsi ja Maa vahel. Samas pole aga keegi panspermia võimalikkust eksperimentaalselt kinnitanud.

Esimene foto
Vahepeal on Ameerika Ühendriikide kosmoseagentuur NASA avaldanud esimese TRAPPIST-1 süsteemi kujutava animeeritud klipi. Sõltuvalt tähe ümber tiirlevate planeetide asukohast muutuvad täht ja seda kujutavad pikslid heledamaks ja tumedamaks. Varem on laiem avalikkus näinud planeete kunstniku nägemuses ja nende olemasolule viitavaid valguskõveraid.TRAPPIST-1. Autor: NASA

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Tartu Ülikooli kliinikumi geneetikakeskuse Tallinna filiaali juhataja Riina Žordania ja õde Svetlana Kašnikova 2011. aastal.

Inimgeneetika Eestisse tooja pälvis elutööpreemia

“Minu elus on palju salme, aga refrään on ikka meditsiinigeneetika,” parafraseerib Riina Žordania Eesti filmiklassikat, kui võtab Rakveres Eesti inimesegeneetika ühingu aastakonverentsil vastu elutööpreemia.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: