Eksoplaneetidest kubiseva süsteemi elusõbralikkus jätab soovida ({{commentsTotal}})

TRAPPIST-1 planeedisüsteem kunstniku nägemuses.
TRAPPIST-1 planeedisüsteem kunstniku nägemuses. Autor/allikas: ESO/M. Kornmesser/spaceengine.org

Kivistest eksoplaneetidest kubisev planeedisüsteem TRAPPIST-1 võib olla ühtaegu nii eluvaenulik kui ka pakkuda kord tekkinud bakteriaalsele elule planeedilt planeedile levimiseks soodsaid võimalusi.

Veebruari lõpus teatas rahvusvaheline töörühm, et Maast kosmilises mõttes vaid kiviviske kaugusel asuvas süsteemis tiirleb seitse kivist planeeti. Neist kolmel, kindlate eeltingimuste korral kuuel võib leiduda vedelas olekus vett.

Eelmisel aastal avaldatud analüüs näitas aga, et mõned süsteemis asuvatest planeetidest võivad olla kaotanud oma eluea jooksul kuni 15 korda rohkem vett, kui leidub Maa ookeanides. Tähekiirguse tõttu toimuva potentsiaalse veekao täpne ulatus sõltus planeedisüsteemi vanusest.

Šveitsi asuva Genfi ülikooli observatooriumi teadlased uurisid nüüd süsteemist lähtuvalt valgust üksikasjalikumalt. TRAPPIST-1 keskse tähe kiiratavate röntgenkiirte ja ultraviolettvalguse osakaal põhjal, et täht on "suhteliselt noor". Varasemate hinnangute kohaselt ületab selle vanus 500 miljonit aastat.TRAPPIST-1 süsteem kunstniku nägemuses. Autor: ESO/M. Kornmesser/spaceengine.org

Samale viitab tähe varem mõõdetud pöörlemiskiirus. TRAPPIST-1`l kulub ümber oma telje tiiru tegemiseks vaid 1,5 päeva. Astronoomid ei ole aga veel päris kindlad, kui kiiresti sedavõrd väikeste tähtede pöörlemiskiirus kahaneb. Teisisõnu ei saa selle põhjal üheseid järeldusi tähe vanuse kohta veel teha. Samal ajal liigub täht läbi ruumi samas suunas kui Linnutee vanem tähepopulatsioon. Kuid taas ei teata, kas tegu on vaid statistilise anomaaliaga või on tegu tõesti vana tähega.

Analüüsi kohaselt kuluks tähele kõige lähemal asuvalt kahelt planeedilt Maa-sarnase atmosfääri kadumiseks 1 – 3 miljardit aastat. Ülejäänud planeetidelt võib atmosfääri kadumine võtta 5 – 22 miljardit aastat. Intensiivne ultraviolettkiirgus lõhuks vee molelikud planeetide ülaatmosfääris vesinikuks ja hapnikuks. Neist esimene põgeneks seepeale ilmaruumi. Genfi ülikooli töörühma järeldus, et tegu on pigem noorema tähega, lisab seeläbi lootust, et vähemalt mõnedel planeetidel pole jõudnud vesi veel kaduda.

Planeedilt planeedile
Teine hiljuti ilmunud analüüs näitas, et kord tekkinuna oleks elul ühelt planeedilt teisele levimiseks võrdlemisi head väljavaated. Ühte või teist planeeti tabavad asteroidid paiskavad aeg-ajalt orbiidile planeedi pinnalt pärinevat materjali, milles võivad elutseda mikroobid. See omakorda võib tabada mõnda teist planeeti. Soodsate asjaolude kokkulangemisel ja äärmuslikke keskkonnatingimusi trotsivate bakterite korral jõuaksid mikroorganismid seeläbi elusalt ühelt planeedilt teisele.

Harvardi ülikooli astrobioloogide Manasvi Lingam ja Avi Loeb järeldasid elu saartelt saarele levimist kirjeldavate mudelite põhjal, et TRAPPIST-1 süsteemis on tõenäosus mikroobide ühelt planeedilt teisele levimiseks tuhatkond korda suurem kui Marsi ja Maa vahel. Samas pole aga keegi panspermia võimalikkust eksperimentaalselt kinnitanud.

Esimene foto
Vahepeal on Ameerika Ühendriikide kosmoseagentuur NASA avaldanud esimese TRAPPIST-1 süsteemi kujutava animeeritud klipi. Sõltuvalt tähe ümber tiirlevate planeetide asukohast muutuvad täht ja seda kujutavad pikslid heledamaks ja tumedamaks. Varem on laiem avalikkus näinud planeete kunstniku nägemuses ja nende olemasolule viitavaid valguskõveraid.TRAPPIST-1. Autor: NASA

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Liigne suhkur ei tee tervisele head.Liigne suhkur ei tee tervisele head.

Uuring: liigne suhkur kasvatab meeste depressiooniriski

Kas depressioon tekitab magusaisu või on suhkur hoopis probleemi põhjuseks? Briti teadlaste uuring vihjab, et iga päev näiteks 1,5 topsi magusa jogurti söömine kasvatab võrreldes magustatud toodetega piiri pidamisega meeste riski haigestuda järgnevatel aastatel depressiooni või kannatada teiste levinud vaimsete probleemide all pea neljandiku võrra.

Õpilaste teadusajakirjas Akadeemiake on teadlaste range eelretsenseerimise läbinud kaheksa värsket õpilasteuurimust. Akadeemiakese toimetus tegi koos ERR Novaatoriga kolmest tööst kokkuvõtted.
Taimetarkus
Karulauk.Karulauk.
Laansoo: inimeste taimeteadlikkus võiks olla kõrgem

Botaanik Urmas Laansoo sõnul on viimastel aastatel kasvanud ravim- ja metsataimede populaarsus, kuid inimeste teadlikkus pole menukusele järele jõudnud. Sestap leiab Laansoo, et korilusentusiastid peaksid tegema rohkem kodutööd enne kui metsast tundmatu leht või õis koju tuuakse. 

Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.

Etnobotaanik: rahvas on ikka leidnud taimedele nutikaid kasutusviise

Etnobotaanik Raivo Kalle nendib, et meie eelkäijad on olnud taimeriigiga rohkem ühenduses ja leidnud kõigile metsasaadustele rakendust. Samas on teadlase hinnangul viimastel aastatel taimeteadlikkus kasvanud, mistõttu on ka linnainimesed taastamas sidet loodusega. 

Reportaaž ja videoreis: sukeldumine 600 miljoni aasta tagusesse ürgmerre

Virtuaalreaalsuse prillid ette ja kõrvaklapid pähe. Olen valmis sukelduma 600 miljoni aasta tagusesse ürgmerre, et ujuda koos ürgsete elukate, merikiskjate ja dinosaurustega.

Sõnapilv dokumendist Sõnapilv dokumendist
11 soovitust teaduse tervise parandamiseks

Euroopa Komisjon tellis juhtivatelt teadlastelt ja ekspertidelt raporti, milles on 11 soovitust edasiseks tegutsemiseks. See raport annab aluse teemadele, mida hakatakse arutama Eesti EL-i Nõukogu eesistumise ajal. Haridus- ja teadusministeeriumi asekantsler Indrek Reimand kirjutas samal teemal viimases Sirbis. ERR Novaator sünteesis raportit ja Reimandi analüüsi suuremas plaanis.

Tartu teadlased näitasid, et haiguste geneetilise riski hindamisel mängib olulist rolli inimese päritolu.Tartu teadlased näitasid, et haiguste geneetilise riski hindamisel mängib olulist rolli inimese päritolu.
Tartu teadlased: haiguste geneetiline risk sõltub inimese päritolust

Kui konkreetse inimese geneetilist päritolu mitte arvesse võtta, võib tema DNA põhjal saadud haiguse riski hinnang olla tegelikkusele vastupidine, näitasid Tartu teadlased ajakirjas PLOS ONE ilmunud artiklis.

Tartu ülikooli on tänavu esitanud avalduse rohkem kui 12 100 inimest.Tartu ülikooli on tänavu esitanud avalduse rohkem kui 12 100 inimest.
Graafik | Tartu ülikooli vastuvõtt: arstiteaduse ja IT jätkuv võidukäik

Tartu ülikoolis lõppes neljapäeval sisseastumisdokumentide vastuvõtmine enamikele eestikeelsetele bakalaureuse- ja magistriõppekavadele. Sel aastal esitati Tartu ülikooli ligi tuhat avaldust rohkem kui eelmisel aastal. Kokku on eesti- ja ingliskeelsetele õppekavadele kõigis õppeastmetes esitatud üle 12 100 avalduse. Jätkuvalt on kõige populaarsemad arstiteadus ja IT-erialad. Seejuures esitati rohkem avaldusi mitteinformaatikutele mõeldud infotehnoloogia magistrikavale kui nn tavalisele informaatika magistrikavale.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.