Eksoplaneetidest kubiseva süsteemi elusõbralikkus jätab soovida ({{commentsTotal}})

TRAPPIST-1 planeedisüsteem kunstniku nägemuses.
TRAPPIST-1 planeedisüsteem kunstniku nägemuses. Autor/allikas: ESO/M. Kornmesser/spaceengine.org

Kivistest eksoplaneetidest kubisev planeedisüsteem TRAPPIST-1 võib olla ühtaegu nii eluvaenulik kui ka pakkuda kord tekkinud bakteriaalsele elule planeedilt planeedile levimiseks soodsaid võimalusi.

Veebruari lõpus teatas rahvusvaheline töörühm, et Maast kosmilises mõttes vaid kiviviske kaugusel asuvas süsteemis tiirleb seitse kivist planeeti. Neist kolmel, kindlate eeltingimuste korral kuuel võib leiduda vedelas olekus vett.

Eelmisel aastal avaldatud analüüs näitas aga, et mõned süsteemis asuvatest planeetidest võivad olla kaotanud oma eluea jooksul kuni 15 korda rohkem vett, kui leidub Maa ookeanides. Tähekiirguse tõttu toimuva potentsiaalse veekao täpne ulatus sõltus planeedisüsteemi vanusest.

Šveitsi asuva Genfi ülikooli observatooriumi teadlased uurisid nüüd süsteemist lähtuvalt valgust üksikasjalikumalt. TRAPPIST-1 keskse tähe kiiratavate röntgenkiirte ja ultraviolettvalguse osakaal põhjal, et täht on "suhteliselt noor". Varasemate hinnangute kohaselt ületab selle vanus 500 miljonit aastat.TRAPPIST-1 süsteem kunstniku nägemuses. Autor: ESO/M. Kornmesser/spaceengine.org

Samale viitab tähe varem mõõdetud pöörlemiskiirus. TRAPPIST-1`l kulub ümber oma telje tiiru tegemiseks vaid 1,5 päeva. Astronoomid ei ole aga veel päris kindlad, kui kiiresti sedavõrd väikeste tähtede pöörlemiskiirus kahaneb. Teisisõnu ei saa selle põhjal üheseid järeldusi tähe vanuse kohta veel teha. Samal ajal liigub täht läbi ruumi samas suunas kui Linnutee vanem tähepopulatsioon. Kuid taas ei teata, kas tegu on vaid statistilise anomaaliaga või on tegu tõesti vana tähega.

Analüüsi kohaselt kuluks tähele kõige lähemal asuvalt kahelt planeedilt Maa-sarnase atmosfääri kadumiseks 1 – 3 miljardit aastat. Ülejäänud planeetidelt võib atmosfääri kadumine võtta 5 – 22 miljardit aastat. Intensiivne ultraviolettkiirgus lõhuks vee molelikud planeetide ülaatmosfääris vesinikuks ja hapnikuks. Neist esimene põgeneks seepeale ilmaruumi. Genfi ülikooli töörühma järeldus, et tegu on pigem noorema tähega, lisab seeläbi lootust, et vähemalt mõnedel planeetidel pole jõudnud vesi veel kaduda.

Planeedilt planeedile
Teine hiljuti ilmunud analüüs näitas, et kord tekkinuna oleks elul ühelt planeedilt teisele levimiseks võrdlemisi head väljavaated. Ühte või teist planeeti tabavad asteroidid paiskavad aeg-ajalt orbiidile planeedi pinnalt pärinevat materjali, milles võivad elutseda mikroobid. See omakorda võib tabada mõnda teist planeeti. Soodsate asjaolude kokkulangemisel ja äärmuslikke keskkonnatingimusi trotsivate bakterite korral jõuaksid mikroorganismid seeläbi elusalt ühelt planeedilt teisele.

Harvardi ülikooli astrobioloogide Manasvi Lingam ja Avi Loeb järeldasid elu saartelt saarele levimist kirjeldavate mudelite põhjal, et TRAPPIST-1 süsteemis on tõenäosus mikroobide ühelt planeedilt teisele levimiseks tuhatkond korda suurem kui Marsi ja Maa vahel. Samas pole aga keegi panspermia võimalikkust eksperimentaalselt kinnitanud.

Esimene foto
Vahepeal on Ameerika Ühendriikide kosmoseagentuur NASA avaldanud esimese TRAPPIST-1 süsteemi kujutava animeeritud klipi. Sõltuvalt tähe ümber tiirlevate planeetide asukohast muutuvad täht ja seda kujutavad pikslid heledamaks ja tumedamaks. Varem on laiem avalikkus näinud planeete kunstniku nägemuses ja nende olemasolule viitavaid valguskõveraid.TRAPPIST-1. Autor: NASA

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Mida uskuda, mida mitte?Mida uskuda, mida mitte?
See ei ole tõde enne, kui Sergei Lavrov seda eitab ehk infosõda 2.0

Sellise märkusega võeti kokku neljapäevane infosõja-teemaline paneelarutelu rahvusvahelises kaitseuuringute keskuses. Infosõda ei ole iseenesest meile võõras mõiste – sarnaseid strateegilisi püüdeid elanikkonna teadvust mõjutada on dokumenteeritud juba ammu. Sisuliselt ei tehta praegusel ajal midagi teistmoodi, ainult vahendid on teised. Võitluses propagandistliku sisuga on võtmetähtsus eelkõige meediaharitusel, aga ka heal huumorimeelel, selgus arutelu käigus.

Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.
Vilo: riigist sõltub, kas IT-firmadele jagub tehisintellekti arendajaid

Kui veel viie aasta eest soovisid IT-ettevõtted peamiselt programmeerijaid ning tehisintellekti spetsialistide vastu oli huvi leige, siis nüüd otsivad needsamad firmad tikutulega just tehisintellekti arendajaid. Tartu ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo ültes teadussaates „Labor“, et praegu on riigi valik, kui palju neid tippspetsialiste suudavad ülikoolid koolitada.

Rakvere Tark MajaRakvere Tark Maja
Arhitekt Ülar Mark: tulevikumaja tunneb elanikku ja on säästlik

Mai-Juuni Horisondile antud intervjuus räägib uuendusliku väikemaja Koda arhitekt Ülar Mark tarkadest majadest.

Ükssarvvaalad aitavad jää sulamist mõõta

Põhja-Jäämeres elutsevad ükssarvvaalad ehk narvalid tulevad teadlastele kliimamuutuse uurimisel appi.

WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.
Küberekspert lunavararünnakust: tarvis läheks palju suuremat vapustust

Maailmas kümneid tuhandeid arvuteid tabanud WannaCry rünnakut oleks viga seostada vaid ühe organisatsiooni või rühmitusega, leiab küberjulgeoleku ekspert James Scott. Inimeste valvsuse tõstmiseks ja küberhügieeni parandamiseks läheb tarvis aga märksa suuremat vapustust.