Eesti kunstiakadeemia valmistab ette innovatsiooni puidutööstuses ({{commentsTotal}})

Eesti kunstiakadeemia õppejõu Sille Pihlaku eestvedamisel on loomisel digitaalne keskkond, mis võimaldaks panna ühe objekti kavandamisel korraga tööle nii arhitektid ja disainerid, ehitusinsenerid kui ka puidutöösturid. Tulemuseks võiks olla soodne pinnas kohaliku toorainega uuendusliku ja omanäolise Eesti puitarhitektuuri loomiseks.

 

Eesti üks suurima majandusliku heaolu allikas on mets ja puit. Samas eksporditakse Pihlaku sõnul liiga palju sellest varandusest vaid toorainena, selmet anda sellele suuremat lisandväärtust kohapeal.

"Mulle on silma hakanud, et me toodame sageli puitmaju, mis on valminud ilma arhitekti või disaineri visioonita. Tegemist on võibolla 500 aasta taguse lahendusega, mille puhul said kunagi kirvega tapid taotud. Praegu oleme saanud endale suured ja vägevad masinad, mis teevad paraku suuresti ikka veel seda sajanditetagust kirvetööd," rääkis EKA arhitektuuriosakonna õppejõud Sille Pihlak Vikerraadio rubriigis "Nutikas".

"Eestis on olemas digilembus, masinapargid, millel on suutlikkus, aga me tegeleme ikka väärindamata materjali ekspordiga. Siinkohal peaks töösturid, insenerid ja arhitektid panema pead kokku ja otsima alternatiivseid lahendusi selle tendentsi kadumiseks," lisas Pihlak.

Puidu väärindamiseks on mitmeid võimalusi
Eesti metsa- ja puidutööstuse liidu esimees Henrik Välja tõdes, et Eestis läheb jätkuvalt tõesti palju ümarpuitu ekspordiks, kuid samas on aasta-aastalt omandanud suurema osakaalu siiski kõrgema lisandväärtusega tooted nagu näiteks puitmajad, mööbel ja ehitusdetailid.

"Põhjus, miks ikka veel nii palju ümarpuitu välja rändab, on kohalike sobivate tootmisvõimsuste ja tootmisüksuste puudumine. Meil täna sellist tööstust, kes seda kohapeal väärindaks, ei ole," sõnas Välja. Samas lisas ta, et toormaterjali näol on ennekõike tegu paberipuuga. Eestisse on plaan rajada tselluloositööstus, mis vähendaks oluliselt ka ümarpuidueksporti, väärindaks materjali ja viiks välja kõrgema lisandväärtusega.

Sille Pihlaku uurimisprojekti "Algoritmilised protsessid puitarhitektuuris ja –disainis" eesmärk on tuua ühele platvormile kokku insenerid, töösturid ja arhitektid, et teadmised kaduma ei läheks.

Kui on tööstur, kel on teadmised nii olemasoleva masinapargi kui materjalide kohta, on arhitektid, kel on visioon, kuidas seda materjali töödelda ja insenerid, kes ütleks, kas see tõesti koos püsib ja kestab, siis see võiks aidata arendada meil ka uut vormi puitarhitektuurile. "Kunstiakadeemias püüame praegu igal semestril võtta ühe materjali, seda uurida ja koos tootjatega leida alternatiivseid viise, kuidas seda disainida/kasutada," rääkis Pihlak.

Välja sõnul haagib EKA projekt väga hästi Tööstus 4.0 põhimõtetega, mille eesmärk on kogu väärtusahel kokku tuua ning luua targemaid tooteid. "Masstootmise efektiivsust kasutades saaksime nende lahenduste abil luua unikaalseid tooteid sama kuluga, mis täna läheb masstoodangule," rääkis Välja.

Vaata lisaks: Sirp, 03.03, „Digiühiskonna keha ehitus

Toimetaja: Piret Ehrenpreis, Jaan-Juhan Oidermaa



Emase humala-eistekedriku tiivad on kollased ja nende siruulatus on umbes 48 millimeetrit.Emase humala-eistekedriku tiivad on kollased ja nende siruulatus on umbes 48 millimeetrit.
Video: nähtamatu kummituse ehk tantsulise ööliblika varjatud elukäik

Tartu ülikooli putukateadlane Sille Holm jälgis kodutalu hoovis Euroopa ühe tantsulisema ööliblika humala-eistekedriku varjatud elu nukust eduka paaritumiseni ja avaldas sellest Instagramis lõbusa video. Skandinaavia ja germaani mütoloogias tuntakse humala-eistekedrikut "nähtamatu kummitusena". 

Õpilaste teadusajakirjas Akadeemiake on teadlaste range eelretsenseerimise läbinud kaheksa värsket õpilasteuurimust. Akadeemiakese toimetus tegi koos ERR Novaatoriga kolmest tööst kokkuvõtted.
Taimetarkus
Karulauk.Karulauk.
Laansoo: inimeste taimeteadlikkus võiks olla kõrgem

Botaanik Urmas Laansoo sõnul on viimastel aastatel kasvanud ravim- ja metsataimede populaarsus, kuid inimeste teadlikkus pole menukusele järele jõudnud. Sestap leiab Laansoo, et korilusentusiastid peaksid tegema rohkem kodutööd enne kui metsast tundmatu leht või õis koju tuuakse. 

Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.

Etnobotaanik: rahvas on ikka leidnud taimedele nutikaid kasutusviise

Etnobotaanik Raivo Kalle nendib, et meie eelkäijad on olnud taimeriigiga rohkem ühenduses ja leidnud kõigile metsasaadustele rakendust. Samas on teadlase hinnangul viimastel aastatel taimeteadlikkus kasvanud, mistõttu on ka linnainimesed taastamas sidet loodusega. 

TõstmineTõstmine
Vaid spordijook ei pane lihast kasvama

Hargnenud ahelaga aminohapped leutsiin, valiin ja isoleutsiin kannavad spordijookides koos lühendit BCAA. Leutsiin, valiin ja isoleutsiin moodustavad üle kolmandiku meie lihaskiust. Kuid lihaskasvu täiemahuliseks stimuleerimiseks vaid neist ei piisa.

Denisovlase piimahammas.Denisovlase piimahammas.
100 000 aasta vanune piimahammas heitis valgust salapärasele inimrühmale

Enam kui 100 000 aasta eest kaotas 10–12 aasta vanune laps kaugel Siberi sügavustes ühe oma võimsatest piimahammastest. Tegu polnud tänapäeva mõistes päris tavalise tüdrukuga. Teadlased järeldavad hambast eraldatud DNA põhjal, et denislastena tuntud ürginimesed kasutasid Altai mägedes asuvat Denisi koopast peatuspaigana seniteatust kümneid tuhandeid aastaid varem.

Vanem, kes pahandust teinud või halva hinde saanud last tutistab, annab talle laksu või rihma, soovib oma sõnul õpetada niiviisi lapsele õiget käitumist. Tegelikult näitab selline tegu vanemakohust täitva täiskasvanu toimetulematust oma ärevuse ja stressiVanem, kes pahandust teinud või halva hinde saanud last tutistab, annab talle laksu või rihma, soovib oma sõnul õpetada niiviisi lapsele õiget käitumist. Tegelikult näitab selline tegu vanemakohust täitva täiskasvanu toimetulematust oma ärevuse ja stressi
Laste kehaline karistamine jäägu minevikku

Füüsiline karistamine õpetab pigem vägivalla heakskiitmist kui vastutustundlikku ja teistega arvestavat käitumist ning läbirääkimistel põhinevat probleemide lahendamist, kirjutab Kadri Soo kultuurilehes Sirp. Kadri Soo on Tartu ülikooli ühiskonna­teaduste instituudi sotsiaalpoliitika assistent.

Lennukiirus määrab linnumuna kuju

Üllatavalt paljudel linnuliikidel ei ole munad üldse eriti munakujulised, nii nagu me seda munakuju enamasti ju peamiselt kanamunade põhjal ette kujutame. Kakumunad on peaaegu täiesti ümarad, koolibrimunad on küll piklikud, kuid mõlemast otsast ühesugused, kurvitsalistel aga jälle on munad peaaegu veetilga kujulised. Mis siis linnumuna kuju määrab?