Piltuudis: teadlased püüdsid pildile mikrokiibi sisemuse ({{commentsTotal}})

Intel® mikrokiibi sisestruktuur. Kitsaimate joonekeste läbimõõt on 45 nanomeetrit.
Intel® mikrokiibi sisestruktuur. Kitsaimate joonekeste läbimõõt on 45 nanomeetrit. Autor/allikas: Mirko Holler

Šveitsi teadlaste uus kuvatehnika võimaldab saada ettekujutuse ka kõige väiksemate tänapäeval kasutatavate transistoride ehitusest.

"On päris hämmastav, et meil on sajakonna tootmisetapi järel ilusad ja suhteliselt töökindlad seadmed, kuid me ei tea alati päris hästi, kuidas need tegelikult välja näevad," leidis Paul Scherreri instituudi füüsik Mirko Holler ERR Novaatorile.

Tänapäeval seeriatootmises olevatelt kiipidelt leiab miljardeid transistore. Neist kõige tillukesemate läbimõõt on pelgalt 14 nanomeetrit. Seega on transistorid umbes 5000 korda väiksemad kui inimeste punased verelibled. Seadmete väiksus tähendab, et neid on äärmiselt kerge pöördumatult kahjustada. Tavaliselt sedavõrd kõrge lahutusvõime saavutamiseks kasutatav energeetiline valgus selleks ei sobi.Intel® mikrokiibi sisestruktuur. Kitsaimate joonekeste läbimõõt on 45 nanomeetrit. Autor: Mirko Holler

Holler näitas aga uues töös kolleegidega, et selleks saab kasutada siiski ka röntgenkiiri. Sarnaselt levinud kompuutertomograafiale pommitatakse kiipi esmalt lühilainelise valgusega ja uuritakse seejärel, kuidas see sealt hajub. Paljude seda kujutavate kahemõõtmeliste piltide kombineerimisel saab koostada reaalsele maailmale vastava kolmemõõtmelise mudeli.

"Arvestades, et meie tehnika on praegu kasutuses olevatest palju kiirem, võiks see need pikemas plaanis asendada. Kuna kiibi pildistamisel ei saa see ka kahjustada, saame selle pildile püüda ka selle töötamise ajal," märkis Holler. Kvaliteedikontrolli teostamine on seega potentsiaalselt senisest hõlpsam.

Näitkatsetes ulatus parim meetodiga saavutatud lahutusvõime 14,6 nanomeetrini. Töörühm on sama tehnikat kasutades teinud kõrge lahutusvõimega pilte ka hiirte ajust

Tehnikat kirjeldati ajakirjas Nature.



Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Taimetarkus
Karulauk.Karulauk.
Laansoo: inimeste taimeteadlikkus võiks olla kõrgem

Botaanik Urmas Laansoo sõnul on viimastel aastatel kasvanud ravim- ja metsataimede populaarsus, kuid inimeste teadlikkus pole menukusele järele jõudnud. Sestap leiab Laansoo, et korilusentusiastid peaksid tegema rohkem kodutööd enne kui metsast tundmatu leht või õis koju tuuakse. 

Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.

Etnobotaanik: rahvas on ikka leidnud taimedele nutikaid kasutusviise

Etnobotaanik Raivo Kalle nendib, et meie eelkäijad on olnud taimeriigiga rohkem ühenduses ja leidnud kõigile metsasaadustele rakendust. Samas on teadlase hinnangul viimastel aastatel taimeteadlikkus kasvanud, mistõttu on ka linnainimesed taastamas sidet loodusega. 

Eesti Noorte Teaduste Akadeemia asutajaliikmed.Eesti Noorte Teaduste Akadeemia asutajaliikmed.
Noorteadlased karjäärist: tarvis on reaalselt toimuvaid konkursse

Eesti Noorte Teaduste Akadeemia liikmed kirjutavad Sirbis lahti Eesti teaduse karjäärimudeli kitsaskohad ning toovad konkreetsed soovitused muutusteks. Muu hulgas tuleks üle vaadata akadeemiliste ametikohtade konkursid, mis praegu on väga ebaühtlaste nõudmistega, pole sageli rahvusvahelised ning kuhu kandideerib 1–2 inimest.

Marss.Marss.
Marsi pinnas on arvatust eluvaenulikum

Marsi pinnas võib olla bakteritele ja teistele mikroorganismidele arvatust veelgi eluvaenulikum. Juhul kui planeedil tõesti elu leidus või leidub, peaks otsima selle jälgi paari meetri sügavuselt, leiavad briti teadlased.

Ausus aitab tööd saada

Omaaegses menufilmis "Saatan kannab Pradat" oli stseen, kus moeajakirjas ajakirjanikutööd sooviva naise kohta selgub tööintervjuul, et teda üleüldse ei huvitagi mood ega riietus. Seepeale võetakse ta otsekohe tööle. Tuleb välja, et ka päriselus pole oma puuduste sõnaselge tunnistamine sugugi nii rumal tegu, kui arvata võiks.

Mitmes kõrgkoolis lõpeb sisseastumisavalduste esitamine

Neljapäeval lõpeb mitmesse Eesti kõrgkooli sisseastumisavalduste esitamine.