Piltuudis: teadlased püüdsid pildile mikrokiibi sisemuse ({{commentsTotal}})

Intel® mikrokiibi sisestruktuur. Kitsaimate joonekeste läbimõõt on 45 nanomeetrit.
Intel® mikrokiibi sisestruktuur. Kitsaimate joonekeste läbimõõt on 45 nanomeetrit. Autor/allikas: Mirko Holler

Šveitsi teadlaste uus kuvatehnika võimaldab saada ettekujutuse ka kõige väiksemate tänapäeval kasutatavate transistoride ehitusest.

"On päris hämmastav, et meil on sajakonna tootmisetapi järel ilusad ja suhteliselt töökindlad seadmed, kuid me ei tea alati päris hästi, kuidas need tegelikult välja näevad," leidis Paul Scherreri instituudi füüsik Mirko Holler ERR Novaatorile.

Tänapäeval seeriatootmises olevatelt kiipidelt leiab miljardeid transistore. Neist kõige tillukesemate läbimõõt on pelgalt 14 nanomeetrit. Seega on transistorid umbes 5000 korda väiksemad kui inimeste punased verelibled. Seadmete väiksus tähendab, et neid on äärmiselt kerge pöördumatult kahjustada. Tavaliselt sedavõrd kõrge lahutusvõime saavutamiseks kasutatav energeetiline valgus selleks ei sobi.Intel® mikrokiibi sisestruktuur. Kitsaimate joonekeste läbimõõt on 45 nanomeetrit. Autor: Mirko Holler

Holler näitas aga uues töös kolleegidega, et selleks saab kasutada siiski ka röntgenkiiri. Sarnaselt levinud kompuutertomograafiale pommitatakse kiipi esmalt lühilainelise valgusega ja uuritakse seejärel, kuidas see sealt hajub. Paljude seda kujutavate kahemõõtmeliste piltide kombineerimisel saab koostada reaalsele maailmale vastava kolmemõõtmelise mudeli.

"Arvestades, et meie tehnika on praegu kasutuses olevatest palju kiirem, võiks see need pikemas plaanis asendada. Kuna kiibi pildistamisel ei saa see ka kahjustada, saame selle pildile püüda ka selle töötamise ajal," märkis Holler. Kvaliteedikontrolli teostamine on seega potentsiaalselt senisest hõlpsam.

Näitkatsetes ulatus parim meetodiga saavutatud lahutusvõime 14,6 nanomeetrini. Töörühm on sama tehnikat kasutades teinud kõrge lahutusvõimega pilte ka hiirte ajust

Tehnikat kirjeldati ajakirjas Nature.



Mida uskuda, mida mitte?Mida uskuda, mida mitte?
See ei ole tõde enne, kui Sergei Lavrov seda eitab ehk infosõda 2.0

Sellise märkusega võeti kokku neljapäevane infosõja-teemaline paneelarutelu rahvusvahelises kaitseuuringute keskuses. Infosõda ei ole iseenesest meile võõras mõiste – sarnaseid strateegilisi püüdeid elanikkonna teadvust mõjutada on dokumenteeritud juba ammu. Sisuliselt ei tehta praegusel ajal midagi teistmoodi, ainult vahendid on teised. Võitluses propagandistliku sisuga on võtmetähtsus eelkõige meediaharitusel, aga ka heal huumorimeelel, selgus arutelu käigus.

Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.
Vilo: riigist sõltub, kas IT-firmadele jagub tehisintellekti arendajaid

Kui veel viie aasta eest soovisid IT-ettevõtted peamiselt programmeerijaid ning tehisintellekti spetsialistide vastu oli huvi leige, siis nüüd otsivad needsamad firmad tikutulega just tehisintellekti arendajaid. Tartu ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo ültes teadussaates „Labor“, et praegu on riigi valik, kui palju neid tippspetsialiste suudavad ülikoolid koolitada.

Rakvere Tark MajaRakvere Tark Maja
Arhitekt Ülar Mark: tulevikumaja tunneb elanikku ja on säästlik

Mai-Juuni Horisondile antud intervjuus räägib uuendusliku väikemaja Koda arhitekt Ülar Mark tarkadest majadest.

Ükssarvvaalad aitavad jää sulamist mõõta

Põhja-Jäämeres elutsevad ükssarvvaalad ehk narvalid tulevad teadlastele kliimamuutuse uurimisel appi.

WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.
Küberekspert lunavararünnakust: tarvis läheks palju suuremat vapustust

Maailmas kümneid tuhandeid arvuteid tabanud WannaCry rünnakut oleks viga seostada vaid ühe organisatsiooni või rühmitusega, leiab küberjulgeoleku ekspert James Scott. Inimeste valvsuse tõstmiseks ja küberhügieeni parandamiseks läheb tarvis aga märksa suuremat vapustust.