Maailma soojenedes mõned imetajad pisenevad ({{commentsTotal}})

Üleilmne soojenemine on kauges minevikus kahandanud mõnede loomaliikide kehakasvu ja ameerika teadlased kahtlustavad, et nii võib minna ka tulevikus.

Abigail D’Ambrosia New-Hampshire`i ülikoolist ja ta kolleegid kirjutavad ajakirjas Science Advances, et umbes 54 miljonit aastat tagasi, kui meie planeet äkitselt soojenes, kahanes vähemalt kolme loomaliigi kogukus.

Üks neist oli väike hobuslane, kes muutus soojemas kliimas veelgi väiksemaks, keskmiselt 7,7 kilogrammilt keskmiselt umbes 6,6 kilogrammile ehk ta kahanes massilt umbes 14 protsenti.

Teine liik, kes sooja käes kahanes ja kellest D’Ambrosia ja kaasautorid kirjutavad, oli primaat. Leemuri sarnane loomake, kelle kehamass läks keskmiselt väiksemaks küll ainult neli protsenti. See on suhteliselt väike, kuid ikkagi tähenduslik kaalulangus, kui arvestada, et miljonite aastate pikkuses evolutsioonis selle loomaliigi kogukus enamasti kasvas.

Samasuguseid soojenemisega seonduvaid kahanemisi on välja tulnud mõnedegi teiste imetajaliikide kohta ka mõnest varasemast teadusuuringust.

D’Ambrosia juhitud uuringu andmed on saadud ühest Wyomingi leiukohast pärit fossiilidelt, kuid võib arvata, et avastatud nähtust esines samadel liikidel ka muid paigus.

Nähtuse põhjus on ilmselt selles, et väiksem kasv võimaldab ülemäärasest kehasoojusest paremini vabaneda, sest ühe kehamassi ühiku tuleb väiksema kasvu juures rohkem kehapinda, mille kaudu saab soojus siis higi koosseisus lahkuda.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Hiired on inimesi saatnud vähemalt 15 000 aastat

Koduhiired hakkasid inimestega külg-külje kõrval elama juba 15 000 aasta eest, tuhandeid aastaid enne põlluharimise leiutamist ning kasside ja koerte kodustamist.

Astronoomidel on sihikul Saturni ja Jupiteri jäised maailmad

Jupiteri ja Saturni jäiste kaaslaste uurimine võimaldab vastata küsimustele, kui äärmuslikes tingimustes võib (kasvõi algeline) elu kujuneda.

Merejääl sündivad hülgepojad on südikamad

Nii viiger- kui hallhülged eelistaksid järgmise põlvkonna ilmale tuua jää peal. Viigerhülge jaoks on pehme talv teravam probleem, hallhülged saavad poegida ka maismaal, kuid seal sirgunud isendid on merejääl kasvanud liigikaaslastest nõrgemad.