Maailma soojenedes mõned imetajad pisenevad ({{commentsTotal}})

Üleilmne soojenemine on kauges minevikus kahandanud mõnede loomaliikide kehakasvu ja ameerika teadlased kahtlustavad, et nii võib minna ka tulevikus.

Abigail D’Ambrosia New-Hampshire`i ülikoolist ja ta kolleegid kirjutavad ajakirjas Science Advances, et umbes 54 miljonit aastat tagasi, kui meie planeet äkitselt soojenes, kahanes vähemalt kolme loomaliigi kogukus.

Üks neist oli väike hobuslane, kes muutus soojemas kliimas veelgi väiksemaks, keskmiselt 7,7 kilogrammilt keskmiselt umbes 6,6 kilogrammile ehk ta kahanes massilt umbes 14 protsenti.

Teine liik, kes sooja käes kahanes ja kellest D’Ambrosia ja kaasautorid kirjutavad, oli primaat. Leemuri sarnane loomake, kelle kehamass läks keskmiselt väiksemaks küll ainult neli protsenti. See on suhteliselt väike, kuid ikkagi tähenduslik kaalulangus, kui arvestada, et miljonite aastate pikkuses evolutsioonis selle loomaliigi kogukus enamasti kasvas.

Samasuguseid soojenemisega seonduvaid kahanemisi on välja tulnud mõnedegi teiste imetajaliikide kohta ka mõnest varasemast teadusuuringust.

D’Ambrosia juhitud uuringu andmed on saadud ühest Wyomingi leiukohast pärit fossiilidelt, kuid võib arvata, et avastatud nähtust esines samadel liikidel ka muid paigus.

Nähtuse põhjus on ilmselt selles, et väiksem kasv võimaldab ülemäärasest kehasoojusest paremini vabaneda, sest ühe kehamassi ühiku tuleb väiksema kasvu juures rohkem kehapinda, mille kaudu saab soojus siis higi koosseisus lahkuda.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Arvuti.Arvuti.
Töö, mis reedab inimese

Kusagil kultuuriruumis liigutab sõnumituuleke tarkusetera, et kui tahad näha inimese tegelikku iseloomu anna talle alkoholi. Alaealistele ja karsklastele peaks sobima versioon, milles peab inimese une pealt üles ajama. Ka siis pidavat avanema võimalus näha ärkvel oldud ajal tähelepaneliku valve all enda teada hoitud ehtsamat palet.

Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.
Vilo: riigist sõltub, kas IT-firmadele jagub tehisintellekti arendajaid

Kui veel viie aasta eest soovisid IT-ettevõtted peamiselt programmeerijaid ning tehisintellekti spetsialistide vastu oli huvi leige, siis nüüd otsivad needsamad firmad tikutulega just tehisintellekti arendajaid. Tartu ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo ültes teadussaates „Labor“, et praegu on riigi valik, kui palju neid tippspetsialiste suudavad ülikoolid koolitada.

Kahte tüüpi mitteväikerakk-kopsuvähk metaboliseerib glükoosi erinevalt. Glükoositransporter GLUT1 (pildil roheline) on kopsu lamerakk-kartsinoomi rakkudes (paremal) palju enam levinud kui kopsu adenokartsinoomi rakkudes (vasakul).Kahte tüüpi mitteväikerakk-kopsuvähk metaboliseerib glükoosi erinevalt. Glükoositransporter GLUT1 (pildil roheline) on kopsu lamerakk-kartsinoomi rakkudes (paremal) palju enam levinud kui kopsu adenokartsinoomi rakkudes (vasakul).
Suhe suhkru ja vähi vahel võib olla arvatust magusam

Texase ülikooli teadlased Dallases leidsid, et teatud tüüpi vähk on suhkrust sõltuvam kui teised. See võib tähendada uut suunda tulevastes ravivõimalustes, kus toitumisalaste muutustega võiks ehk olla võimalik vähi progresseerumist aeglustada.

Arukask (Betula pendula) Soomes.
Maaülikooli teadlased andsid panuse arukase genoomi järjestamisse

Helsingi ülikooli professorite Jarkko Salojärvi ja Jaakko Kangasjärvi teadusrühm, kuhu kuulusid ka Eesti maaülikooli teadlased, avaldas arukase genoomiuuringu tulemused. Kaskede loodusliku kohanemismehhanismi mõistmine lisab uusi teadmisi geenitehnoloogiasse ning metsade biotehnoloogiasse.

WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.
Küberekspert lunavararünnakust: tarvis läheks palju suuremat vapustust

Maailmas kümneid tuhandeid arvuteid tabanud WannaCry rünnakut oleks viga seostada vaid ühe organisatsiooni või rühmitusega, leiab küberjulgeoleku ekspert James Scott. Inimeste valvsuse tõstmiseks ja küberhügieeni parandamiseks läheb tarvis aga märksa suuremat vapustust.