Kujuteldav dialoog aitab paremini veenda ({{commentsTotal}})

Kuue erakonna peaministrikandidaatide valimisdebatt.
Kuue erakonna peaministrikandidaatide valimisdebatt. Autor/allikas: Martin Dremljuga/ERR

Varasemad uuringud on näidanud, et kahe inimene vaheline väitlemine aitab üheülbalist argumentatsiooni vältida. Äsja ilmunud uuringust nähtub, et vajadusel saame sama ka enda peas teha – kujutleda vastanduvate poolte vahel dialoogi ja sel moel paremini kriitiliselt mõelda.

Sageli kiputakse arvamusartikleid ja esseid kirjutades või ka suuliselt, näiteks valimistel seisukohta kaitstes vaid oma tõekspidamisele rõhuma. See võib aga takistada vastaspoole veenmist, vaja on veenatavale näidata, et kaalutakse ka tema väiteid ning lükatakse need ümber või pakutakse alternatiive. Siin võib abi olla eelnevalt dialoogi kujutlemises ning probleemikesksemas mõtlemises.

Ameerika Ühendriikides, Columbia ülikoolis paluti 60 bakalaureusetudengil osaleda tunnises kirjutamisharjutuses. Katses osalejatel lasti koostada dialoog kahe telekommentaatori vahel, arutleda kahe linnapeakandidaadi üle. Osalejad said loetelu linnas valitsevatest probleemidest ning nimekirja lahendustest, mida kumbki kandidaat nendele probleemidele pakub.

Teises grupis olnud tudengid said sama informatsiooni linna ja kandidaatide kohta, kuid neil tuli dialoogi asemel kirjutada veenev essee, mis rõhutaks kandidaatide tugevaid külgi. Seejärel lasti kummagi rühma liikmetel kirjutada kaheminutise telereklaami stsenaarium, millega enda eelistatud kandidaati toetada.

Katse esimese järgu kirjatükke võrreldes leidsid teadlased, et dialoogi loonud osalejad kasutasid vaoshoitumaid väiteid. Samuti ilmnes, et esseedega võrreldes sisaldasid kahekõned enam kaht kandidaati võrdlevaid arvamusi, mis olid samas rohkem seotud linnaprobleemide ja kandidaatide pakutud lahendustega.

Ka järgnevas telereklaamis viitasid dialoogi kirjutanud tudengid rohkem linnaprobleemidele ja nende lahendustele, seostasid probleemi tegevuskavaga, võrdlesid rohkem kandidaate, olid kandidaatide seisukohtade suhtes kriitilisemad.

Niisamuti kippusid dialoogirühma kuulunud telestsenaariumis vähem tõepõhjata väiteid pakkuma. Ainult 20% dialoogirühma tudengitest esitas põhjendamatuid väiteid, samal ajal kui esseerühmas oli selliseid 60%.

See näitab, et dialoogiharjutus aitab sügavuti ja laiahaardelisemalt seisukohti vaagida, poolt- ja vastuargumente kaaluda. Dialoogi konstrueerimine aitas tudengitel paremini mõelda.

Lisaülesande tegemisel ilmnes, et dialoogirühmas osalenutel oli nüansirikkam arusaam teadmistest. Kui esseerühmas paistsid mõned teadmist tõlgendavat absoluutsest vaatenurgast, mille kohaselt teadmised on kogum kindlatest tõsiasjadest, mis on hinnangutest täiesti lahus, siis mitte ükski dialoogirühma liige nii ei arvanud. Seega dialoogiharjutus, mis kestis vaevalt tunni, avaldas tugevat mõju tudengite epistemoloogilisele mõtlemisele.

 

Toimetaja: Virgo Siil



Mida uskuda, mida mitte?Mida uskuda, mida mitte?
See ei ole tõde enne, kui Sergei Lavrov seda eitab ehk infosõda 2.0

Sellise märkusega võeti kokku neljapäevane infosõja-teemaline paneelarutelu rahvusvahelises kaitseuuringute keskuses. Infosõda ei ole iseenesest meile võõras mõiste – sarnaseid strateegilisi püüdeid elanikkonna teadvust mõjutada on dokumenteeritud juba ammu. Sisuliselt ei tehta praegusel ajal midagi teistmoodi, ainult vahendid on teised. Võitluses propagandistliku sisuga on võtmetähtsus eelkõige meediaharitusel, aga ka heal huumorimeelel, selgus arutelu käigus.

Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.
Vilo: riigist sõltub, kas IT-firmadele jagub tehisintellekti arendajaid

Kui veel viie aasta eest soovisid IT-ettevõtted peamiselt programmeerijaid ning tehisintellekti spetsialistide vastu oli huvi leige, siis nüüd otsivad needsamad firmad tikutulega just tehisintellekti arendajaid. Tartu ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo ültes teadussaates „Labor“, et praegu on riigi valik, kui palju neid tippspetsialiste suudavad ülikoolid koolitada.

Rakvere Tark MajaRakvere Tark Maja
Arhitekt Ülar Mark: tulevikumaja tunneb elanikku ja on säästlik

Mai-Juuni Horisondile antud intervjuus räägib uuendusliku väikemaja Koda arhitekt Ülar Mark tarkadest majadest.

Ükssarvvaalad aitavad jää sulamist mõõta

Põhja-Jäämeres elutsevad ükssarvvaalad ehk narvalid tulevad teadlastele kliimamuutuse uurimisel appi.

WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.
Küberekspert lunavararünnakust: tarvis läheks palju suuremat vapustust

Maailmas kümneid tuhandeid arvuteid tabanud WannaCry rünnakut oleks viga seostada vaid ühe organisatsiooni või rühmitusega, leiab küberjulgeoleku ekspert James Scott. Inimeste valvsuse tõstmiseks ja küberhügieeni parandamiseks läheb tarvis aga märksa suuremat vapustust.