"Pealtnägija": platseebo parandab sporditulemusi ja tervist ({{commentsTotal}})

Idee valuvaigistamiseks suhkrutableti neelamisest pole uus. Arstide ja teadlaste hoole all tehtud katsed näitavad nüüd, et platseebo parandab muu hulgas ka sporditulemusi ja leevendab Parkinsoni tõve sümptomeid.

Looduslik doping?

Esimene näide platseebo mõjust pärineb Hollandist. Katses osalevatele noortele andekatele ratturitele öeldi, et Leideni ülikooli haigla platseeboekspertide antavad tabletid hakkavad toimima umbes 20 minutit pärast manustamist. Nende mõju kestab 2 – 3 tundi. Kaheksast noorest viis püstitasid näitkatsetes peale tableti saamist isikliku rekordi. Mõnel juhul paranes ratturite tulemus enam kui sekundi võrra, vahendab ''Pealtnägija''.

"Aju toodab teatud kemikaale. Näiteks valu tundes toodab aju looduslikke valuvaigisteid. Kuid aju toodab kemikaale ka tasuna, näiteks dopamiini. Keha annab meile tasu ja see aitab spordis rohkem saavutada," selgitas Leideni ülikooli platseeboekspert Andrea Evers.

Parkinsoni tõbi

Viimase 30 aasta jooksul on uuritud platseeboefekti üha rohkem. Näiteks on leitud, et platseebo mõju sõltub tugevalt kontekstist. Mida usutavam see on, seda paremini see toimib.

Päris ravimeid platseeboga ei asenda, kuid nende kasutamist saab vähendada. Seda isegi juhul, kui patsiendid teavad, et imerohtusid pole olemas ja neil antav tablett ei pruugi toimida. Efekti üheks näiteks on Kanadas elav mõõduka raskusega Parkinsoni tõve põdev Paul Pattison.

Katseks võeti Paul ravimitelt maha ja sümptomid tulid tagasi. Mees muutus kiiresti pea liikumisvõimetuks. Samal ajal uurisid teadlased tema ajuaktiivsust. Seejärel anti Paulile rohtu, mis nägi välja täpselt nagu tavaline arstim. Mehe jaoks võis olla tegu nii päris ravimi kui ka platseeboga. Kuigi see ei sisaldanudki tegelikult toimeainet, reageeris Pauli aju sellele nagu õigele arstimile.

"See tähendab, et isegi Parkinsoni tõbe põdeva inimese aju, kus on dopamiin otsakorral, suudab seda toota reaktsioonina ootusele, et seisund paraneb," sõnas Parkinsoni tõve spetsialist John Stoessl. Tänu sugestioonile, kus Paul ei tea täpselt, milliseid doose ta saab, võtab mees vähem ravimit. Paul tunneb end olukorda arvestades paremini kui kunagi varem.

Uued horisondid

Hollandis on platseeboefekti ravis kasutamise uurimisel mindud veel kaugemale. Näiteks selgroolüli vigastanud 82-aastane proua Mahieu ei tänaseni, kas talle tehti tema olukorra parandamiseks päris operatsioon või mitte.

Tilburgi Püha Eliisabeti haiglas parandatakse vertebroplastikana tuntud protseduuri käigus poolte patsientide selgroogu tsemendiga, teistel juhtudel seda aga vaid matkitakse.

"Me loosime välja, milline protseduur tuleb. Valmistame ikkagi tsemendi ette. Patsient kuuleb masinat ja tunneb tsemendi lõhna. Täidame injektori tsemendiga ja ühendame selle nõelaga. Teeskleme, et viime tsementi sisse, aga tegelikult ei tee midagi," selgitas Püha Eliisabeti haigla arst Paul Lohle.

Senised katsed on näidanud, et mõlemal juhul paraneb püsivalt umbes kahe kolmandiku patsientide seisund. "On hämmastav, mida platseeboefekt suudab ja kuidas see võib protseduuri tulemusele kaasa aidata," lisas Lohle.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa

Allikas: Pealtnägija



Mida uskuda, mida mitte?Mida uskuda, mida mitte?
See ei ole tõde enne, kui Sergei Lavrov seda eitab ehk infosõda 2.0

Sellise märkusega võeti kokku neljapäevane infosõja-teemaline paneelarutelu rahvusvahelises kaitseuuringute keskuses. Infosõda ei ole iseenesest meile võõras mõiste – sarnaseid strateegilisi püüdeid elanikkonna teadvust mõjutada on dokumenteeritud juba ammu. Sisuliselt ei tehta praegusel ajal midagi teistmoodi, ainult vahendid on teised. Võitluses propagandistliku sisuga on võtmetähtsus eelkõige meediaharitusel, aga ka heal huumorimeelel, selgus arutelu käigus.

Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.
Vilo: riigist sõltub, kas IT-firmadele jagub tehisintellekti arendajaid

Kui veel viie aasta eest soovisid IT-ettevõtted peamiselt programmeerijaid ning tehisintellekti spetsialistide vastu oli huvi leige, siis nüüd otsivad needsamad firmad tikutulega just tehisintellekti arendajaid. Tartu ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo ültes teadussaates „Labor“, et praegu on riigi valik, kui palju neid tippspetsialiste suudavad ülikoolid koolitada.

Rakvere Tark MajaRakvere Tark Maja
Arhitekt Ülar Mark: tulevikumaja tunneb elanikku ja on säästlik

Mai-Juuni Horisondile antud intervjuus räägib uuendusliku väikemaja Koda arhitekt Ülar Mark tarkadest majadest.

Ükssarvvaalad aitavad jää sulamist mõõta

Põhja-Jäämeres elutsevad ükssarvvaalad ehk narvalid tulevad teadlastele kliimamuutuse uurimisel appi.

WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.
Küberekspert lunavararünnakust: tarvis läheks palju suuremat vapustust

Maailmas kümneid tuhandeid arvuteid tabanud WannaCry rünnakut oleks viga seostada vaid ühe organisatsiooni või rühmitusega, leiab küberjulgeoleku ekspert James Scott. Inimeste valvsuse tõstmiseks ja küberhügieeni parandamiseks läheb tarvis aga märksa suuremat vapustust.