TTÜ teadlased kasutavad liinilaeva abi reostuse tuvastamiseks ({{commentsTotal}})

Kui naftareostus tekib, siis suurema tõenäosusega laevateedel ning just talvistes oludes. Suuri naftalaike seiratakse praegu satelliitidelt ja lennukitelt, kuid kuna need andmed jõuavad kohale pika ajalõtkuga, ei pruugi naftareostust piisavalt kiiresti avastada. Lisaks pole jääaluseid või väiksemaid reostusi nõnda üldse näha.

Kuid just väikesi reostusi on meres oluliselt sagedamini kui me teame. Seetõttu ongi teadlased rahvusvahelisest GRACE projektist ette võtnud naftareostuse seire uurimise. Projektis osalevad ka Tallinna tehnikaülikooli (TTÜ) teadlased, kes on Tallinna-Stockholmi liinilaevale Baltic Queen paigaldanud mõõtesüsteemi, mis kannab nime FerryBox.

Õlikomponentide automaatseire süsteem FerryBox kogub laeva sõidu ajal andmeid mere pinnakihist iga 100 kuni 150 meetri järelt, analüüsib neid ning saadab andmed automaatselt reaalajas internetis asuvale kaardile.

Tehnikaülikooli meresüsteemide instituudi vanemteadur Tarmo Kõuts kinnitab, et õliühendite nii ajas kui ruumis kõrglahutusega seire on hädavajalik selleks, et senisest täpsemalt hinnata merre sattunud õlikoguseid.

Õliühendite sisaldust mere pinnakihis määravad teadlased polütsükliliste aromaatsete süsivesinike kontsentratsioonina UV (ultraviolett) fluoressentsi abil.

„Me mõõdame praegu väga väikesi kontsentratsioone ja need on siiani olnud alla igasugust reageerimisvajadust. Aga see ei tähenda, et me ei peaks sellist süsteemi arendama,“ selgitab Kõuts.

Pidev seire annab lisaandmeid analüüsiks ja võimaldab kiiresti reageerida, kui kuskil tõesti reostus peaks tekkima.

Kuidas seire käib ja milline näeb FerryBox välja, näeb järgnevast videost:

Video autorid on Kaimo Vahter, Siim Pärt ja Tarmo Kõuts.

GRACE projekti, milles TTÜ osaleb, raha tuleb Euroopa Liidu Horizon 2020 vahenditest. Projektis osaleb kuus erinevat töörühma maailma eri riikidest ning eesmärk on uurida ja arendada arktilistes oludes õlireostuste kõrvaldamise meetodeid. Samuti hinnatakse naftareostuse mõju keskkonnale.

Näiteks pole seni veel hästi teada, kuidas mõjuvad mereelustikule nafta koristamiseks kasutatavad dispergendid.

Reostuse koristamiseks kasutatakse ka nafta põlema panemist, kuid pole teada, kuidas mõjutavad põlemisel tekkivad jäägid merekeskkonda.

Soovitame lugeda-vaadata ka lugu uudsest materjalist, millega saab naftareostust veest kokku koguda.



Kuula, mis häält teevad lohukivid

Mis on lohukivid? Kuidas lohukivid seostuvad loodusmaastiku, üksteise ja muististega? Millist häält lohukivid teevad? Millist tüüpi kividega on kõige tõhusam lohke kivi sisse toksida? Kui kaua ühe lohu tegemine üldse aega võtab?

Paastupäevik | kirjutab Allan: patuga pooleks paastudes

Novaatori paastueksperiment on jõudnud 22. päevani. Selles paastupäeviku sissekandes jagab katsealune Allan oma viimase kahe nädala paastukogemust, mis tema hinnangul on olnud äärmiselt valgustav ning kogemuste rohke.

Ka emased tihased laulavad

Talvise pööripäeva järel päevade pikenedes hakkavad linnud üha aktiivsemalt laulma. Kui mitte varem, siis hiljemalt jaanuari lõpu päikselistel päevadel võib rasva- ja sinitihaseid laulmas kuulda.