TTÜ teadlased kasutavad liinilaeva abi reostuse tuvastamiseks ({{commentsTotal}})

Kui naftareostus tekib, siis suurema tõenäosusega laevateedel ning just talvistes oludes. Suuri naftalaike seiratakse praegu satelliitidelt ja lennukitelt, kuid kuna need andmed jõuavad kohale pika ajalõtkuga, ei pruugi naftareostust piisavalt kiiresti avastada. Lisaks pole jääaluseid või väiksemaid reostusi nõnda üldse näha.

Kuid just väikesi reostusi on meres oluliselt sagedamini kui me teame. Seetõttu ongi teadlased rahvusvahelisest GRACE projektist ette võtnud naftareostuse seire uurimise. Projektis osalevad ka Tallinna tehnikaülikooli (TTÜ) teadlased, kes on Tallinna-Stockholmi liinilaevale Baltic Queen paigaldanud mõõtesüsteemi, mis kannab nime FerryBox.

Õlikomponentide automaatseire süsteem FerryBox kogub laeva sõidu ajal andmeid mere pinnakihist iga 100 kuni 150 meetri järelt, analüüsib neid ning saadab andmed automaatselt reaalajas internetis asuvale kaardile.

Tehnikaülikooli meresüsteemide instituudi vanemteadur Tarmo Kõuts kinnitab, et õliühendite nii ajas kui ruumis kõrglahutusega seire on hädavajalik selleks, et senisest täpsemalt hinnata merre sattunud õlikoguseid.

Õliühendite sisaldust mere pinnakihis määravad teadlased polütsükliliste aromaatsete süsivesinike kontsentratsioonina UV (ultraviolett) fluoressentsi abil.

„Me mõõdame praegu väga väikesi kontsentratsioone ja need on siiani olnud alla igasugust reageerimisvajadust. Aga see ei tähenda, et me ei peaks sellist süsteemi arendama,“ selgitab Kõuts.

Pidev seire annab lisaandmeid analüüsiks ja võimaldab kiiresti reageerida, kui kuskil tõesti reostus peaks tekkima.

Kuidas seire käib ja milline näeb FerryBox välja, näeb järgnevast videost:

Video autorid on Kaimo Vahter, Siim Pärt ja Tarmo Kõuts.

GRACE projekti, milles TTÜ osaleb, raha tuleb Euroopa Liidu Horizon 2020 vahenditest. Projektis osaleb kuus erinevat töörühma maailma eri riikidest ning eesmärk on uurida ja arendada arktilistes oludes õlireostuste kõrvaldamise meetodeid. Samuti hinnatakse naftareostuse mõju keskkonnale.

Näiteks pole seni veel hästi teada, kuidas mõjuvad mereelustikule nafta koristamiseks kasutatavad dispergendid.

Reostuse koristamiseks kasutatakse ka nafta põlema panemist, kuid pole teada, kuidas mõjutavad põlemisel tekkivad jäägid merekeskkonda.

Soovitame lugeda-vaadata ka lugu uudsest materjalist, millega saab naftareostust veest kokku koguda.



Ookean.Ookean.
Kalad tulid maismaale arvatust kiiremini

Kalade areng vee-elukatest maismaaloomadeks võis käia seniarvatust palju kiiremini. Nii väidavad kanada ja rootsi teadlased, kes on tänapäevaste võtetega uuesti põhjalikult läbi uurinud ühe enam kui 300 aastat tagasi Šotimaalt leitud loomafossiili.

Osama bin Laden.Osama bin Laden.
Doktoritöö analüüsis Usāma ibn Lādini sõnumeid uudse meetodiga

Tallinna ülikooli doktorant Helen Geršman uuris Saudi Araabiast pärit Usāma ibn Lādini kirjalikke ja suulisi sõnumeid retoorilisest vaatenurgast, mida pole sarnaselt varem analüüsitud.

Valguskiir andis teada valge kääbuse massi

Taevatähtede massi pole niisama lihtne mõõta. Neid ei saa ju lihtsalt kaalule asetada, aga õnneks on olemas Einsteini üldrelatiivsusteooria, mille abiga on nüüd esimest korda otseselt üle mõõdetud ühe valge kääbustähe mass.

Geenivaramule on geeniproovi andnud 52 000 inimest

Ligi viis protsenti Eesti täisealisest elanikkonnast ehk umbes 52 000 inimest on Eesti geenivaramule andnud oma geeniproovi. Tulevast sügisest hakkab geenivaramu kõigile neile, kel on geenitest tehtud, jagama tervise kohta personaalset tagasisidet. Ühtlasi loodab geenivaramu hakata lähiaastatel koguma uusi geeniproove, millest saaks infot enda geeniandmete kohta suisa ligi 500 tuhat inimest.