TTÜ teadlased kasutavad liinilaeva abi reostuse tuvastamiseks ({{commentsTotal}})

Kui naftareostus tekib, siis suurema tõenäosusega laevateedel ning just talvistes oludes. Suuri naftalaike seiratakse praegu satelliitidelt ja lennukitelt, kuid kuna need andmed jõuavad kohale pika ajalõtkuga, ei pruugi naftareostust piisavalt kiiresti avastada. Lisaks pole jääaluseid või väiksemaid reostusi nõnda üldse näha.

Kuid just väikesi reostusi on meres oluliselt sagedamini kui me teame. Seetõttu ongi teadlased rahvusvahelisest GRACE projektist ette võtnud naftareostuse seire uurimise. Projektis osalevad ka Tallinna tehnikaülikooli (TTÜ) teadlased, kes on Tallinna-Stockholmi liinilaevale Baltic Queen paigaldanud mõõtesüsteemi, mis kannab nime FerryBox.

Õlikomponentide automaatseire süsteem FerryBox kogub laeva sõidu ajal andmeid mere pinnakihist iga 100 kuni 150 meetri järelt, analüüsib neid ning saadab andmed automaatselt reaalajas internetis asuvale kaardile.

Tehnikaülikooli meresüsteemide instituudi vanemteadur Tarmo Kõuts kinnitab, et õliühendite nii ajas kui ruumis kõrglahutusega seire on hädavajalik selleks, et senisest täpsemalt hinnata merre sattunud õlikoguseid.

Õliühendite sisaldust mere pinnakihis määravad teadlased polütsükliliste aromaatsete süsivesinike kontsentratsioonina UV (ultraviolett) fluoressentsi abil.

„Me mõõdame praegu väga väikesi kontsentratsioone ja need on siiani olnud alla igasugust reageerimisvajadust. Aga see ei tähenda, et me ei peaks sellist süsteemi arendama,“ selgitab Kõuts.

Pidev seire annab lisaandmeid analüüsiks ja võimaldab kiiresti reageerida, kui kuskil tõesti reostus peaks tekkima.

Kuidas seire käib ja milline näeb FerryBox välja, näeb järgnevast videost:

Video autorid on Kaimo Vahter, Siim Pärt ja Tarmo Kõuts.

GRACE projekti, milles TTÜ osaleb, raha tuleb Euroopa Liidu Horizon 2020 vahenditest. Projektis osaleb kuus erinevat töörühma maailma eri riikidest ning eesmärk on uurida ja arendada arktilistes oludes õlireostuste kõrvaldamise meetodeid. Samuti hinnatakse naftareostuse mõju keskkonnale.

Näiteks pole seni veel hästi teada, kuidas mõjuvad mereelustikule nafta koristamiseks kasutatavad dispergendid.

Reostuse koristamiseks kasutatakse ka nafta põlema panemist, kuid pole teada, kuidas mõjutavad põlemisel tekkivad jäägid merekeskkonda.

Soovitame lugeda-vaadata ka lugu uudsest materjalist, millega saab naftareostust veest kokku koguda.



Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.
Vilo: riigist sõltub, kas IT-firmadele jagub tehisintellekti arendajaid

Kui veel viie aasta eest soovisid IT-ettevõtted peamiselt programmeerijaid ning tehisintellekti spetsialistide vastu oli huvi leige, siis nüüd otsivad needsamad firmad tikutulega just tehisintellekti arendajaid. Tartu ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo ültes teadussaates „Labor“, et praegu on riigi valik, kui palju neid tippspetsialiste suudavad ülikoolid koolitada.

Teadlased: suurem liigirikkus lõunas tähendab suuremat ohtu kiskluse läbi hukkuda

Bioloogidele on seni olnud üldteada, et ekvaatori poole liikudes eluslooduse liigiline mitmekesisus suureneb. Sel nädalal maailma ühes mainekamas teadusajakirjas Science ilmunud artiklis näitasid 40 teadlast 21 riigist liblikaröövikute näitel aga seda, et suurem liigirikkus ekvaatoril tähendab ka suuremat tõenäosust kiskluse kaudu hukka saada.

Kopratamm hoiab jõevee jaheda

Kui kobras ehitab jõe peale tammi, langeb jõevee maksimumtemperatuur, hoides seega ära soojatundlike kalade kahjustusi.

WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.
Küberekspert lunavararünnakust: tarvis läheks palju suuremat vapustust

Maailmas kümneid tuhandeid arvuteid tabanud WannaCry rünnakut oleks viga seostada vaid ühe organisatsiooni või rühmitusega, leiab küberjulgeoleku ekspert James Scott. Inimeste valvsuse tõstmiseks ja küberhügieeni parandamiseks läheb tarvis aga märksa suuremat vapustust.