TTÜ teadlased kasutavad liinilaeva abi reostuse tuvastamiseks ({{commentsTotal}})

Kui naftareostus tekib, siis suurema tõenäosusega laevateedel ning just talvistes oludes. Suuri naftalaike seiratakse praegu satelliitidelt ja lennukitelt, kuid kuna need andmed jõuavad kohale pika ajalõtkuga, ei pruugi naftareostust piisavalt kiiresti avastada. Lisaks pole jääaluseid või väiksemaid reostusi nõnda üldse näha.

Kuid just väikesi reostusi on meres oluliselt sagedamini kui me teame. Seetõttu ongi teadlased rahvusvahelisest GRACE projektist ette võtnud naftareostuse seire uurimise. Projektis osalevad ka Tallinna tehnikaülikooli (TTÜ) teadlased, kes on Tallinna-Stockholmi liinilaevale Baltic Queen paigaldanud mõõtesüsteemi, mis kannab nime FerryBox.

Õlikomponentide automaatseire süsteem FerryBox kogub laeva sõidu ajal andmeid mere pinnakihist iga 100 kuni 150 meetri järelt, analüüsib neid ning saadab andmed automaatselt reaalajas internetis asuvale kaardile.

Tehnikaülikooli meresüsteemide instituudi vanemteadur Tarmo Kõuts kinnitab, et õliühendite nii ajas kui ruumis kõrglahutusega seire on hädavajalik selleks, et senisest täpsemalt hinnata merre sattunud õlikoguseid.

Õliühendite sisaldust mere pinnakihis määravad teadlased polütsükliliste aromaatsete süsivesinike kontsentratsioonina UV (ultraviolett) fluoressentsi abil.

„Me mõõdame praegu väga väikesi kontsentratsioone ja need on siiani olnud alla igasugust reageerimisvajadust. Aga see ei tähenda, et me ei peaks sellist süsteemi arendama,“ selgitab Kõuts.

Pidev seire annab lisaandmeid analüüsiks ja võimaldab kiiresti reageerida, kui kuskil tõesti reostus peaks tekkima.

Kuidas seire käib ja milline näeb FerryBox välja, näeb järgnevast videost:

Video autorid on Kaimo Vahter, Siim Pärt ja Tarmo Kõuts.

GRACE projekti, milles TTÜ osaleb, raha tuleb Euroopa Liidu Horizon 2020 vahenditest. Projektis osaleb kuus erinevat töörühma maailma eri riikidest ning eesmärk on uurida ja arendada arktilistes oludes õlireostuste kõrvaldamise meetodeid. Samuti hinnatakse naftareostuse mõju keskkonnale.

Näiteks pole seni veel hästi teada, kuidas mõjuvad mereelustikule nafta koristamiseks kasutatavad dispergendid.

Reostuse koristamiseks kasutatakse ka nafta põlema panemist, kuid pole teada, kuidas mõjutavad põlemisel tekkivad jäägid merekeskkonda.

Soovitame lugeda-vaadata ka lugu uudsest materjalist, millega saab naftareostust veest kokku koguda.



Martin Kuusk.Martin Kuusk.
Haiguse lugu: elu eluaegse närvihaigusega

Väikesest peale rongide vastu huvi tundnud ning huvist endale ka ameti teinud Martin Kuusk põeb haigust nimega sclerosis multiplex. Sportlikust, elurõõmsast ja pidevalt naljatlevast mehest on võimatu peale vaadates aru saada, et teda tabanud tõbi kuulub tegelikult tõsiste krooniliste haiguste hulka.

Mesilane tunneb nulli

Mõnikord öeldakse, et null ei ole number, aga tegelikult on see ikka nii number kui ka arv, ja seda teab ausalt öelda iga mesilanegi. Nii võib vähemalt väita Austraalia teadlaste uuringu põhjal, millest kõneles selle juht Scarlett Howard Kuninglikust Melbourne'i Tehnikainstituudist Lissabonis toimunud loomapsühholoogide konverentsil.

Vaid 3 protsenti suurem ligipääs kõrgharidusele oleks muutnud Brexiti hääletuse tulemust.Vaid 3 protsenti suurem ligipääs kõrgharidusele oleks muutnud Brexiti hääletuse tulemust.
Uuring: parem ligipääs kõrgharidusele võinuks ära hoida Brexiti

Kui kõrgharidus oleks olnud praegusest vaid kolmele protsendile enam kättesaadav, poleks möödunud suvel Brexiti hääletus läbi läinud, selgub Leicesteri ülikooli matemaatikute uuringust.

Rinnapiim mõjub lapse arengule soosivaltRinnapiim mõjub lapse arengule soosivalt
Teadus rinnapiimast: tugeva tervise garantiid asendab üha enam kunsttoit

Augusti alguses tähistatakse rahvusvahelist rinnaga toitmise nädalat. ERR Novaator otsis selle puhul andmebaasidest välja hulga erinevaid rinnapiima ja imetamisega seotud artikleid. Vahendame nende uuringute leide, mis on teadusringkondades enimtsiteeritud või pakuvad üha enam kõneainet.

Käsnas elab miljardeid baktereid.Käsnas elab miljardeid baktereid.
Pesukäsnad kubisevad bakteritest, steriliseerimisest pole kasu

Köögis kraani kõrval lebav pesukäsn on bakteripesa. Nüüd tuleb välja, et svammis ei ela mitte ainult sadu tuhandeid kordi rohkem baktereid kui WC-poti kaanel, vaid ka katsetest seda steriliseerida pole erilist kasu. See kasvatab ainult potentsiaalselt haigusi tekitavate bakterite osakaalu.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.