Digitaliseerumine sunnib nutikamaks nii tarbija kui turundaja ({{commentsTotal}})

Info vabam liikumine on tarbijatele andnud suurema võimu, kuid teisalt aitab ka turundajatel ja tootjatel tarbijate eraellu tungida.

Tarbimine on lahutamatu osa kaasaegsest ühiskonnast ja mõjutab meid kõiki. Samas on mõju ka vastupidine, ühiskond ja selle tahud, elanikkonna vanus, kultuur ning kombed tingivad tarbimiskäitumise. Sellest kõigest ülevaate saamiseks koostati üle ilma autoreid ja artikleid koondav tarbimise käsiraamat, mille üks toimetajaid on Tartu ülikooli ühiskonnateaduste instituudi juhataja ning sotsiaalse kommunikatsiooni vanemteadur Margit Keller.

Kelleri sõnul iseloomustavad kaasaja tarbimist kõik online-meediaga seostuv ehk mediatiseerumine. Meedia tungib paljudesse eluvaldkondadesse, argiellu ning tööellu ja tarbija kohendab oma elu meedia reeglite järgi. „See ei ole siis ainult traditsiooniline või massimeedia, vaid ka sotsiaalmeedia,” täpsustas Keller.

Mis siis veel praegust tarbimisilma iseloomustab? „Teine suur ja uhke võõrsõna on digitaliseerumine laiemalt, kõikvõimalikud digividinad elus – asjade internet, asjade omavaheline suhtlemine,” rääkis ta. Lisaks on mujal arenenud maailmas hoogsamalt, Eestis vähemhoogsalt levinud jagamismajandus, näiteks Über. Kelleri sõnul võib siin küsimuse püstitada, et kas see on uue utoopia tulek ja uus õnnelik ühiskond või on see kapitalismi räige vorm.

Ühelt poolt on tarbijal nüüd küll rohkem võimu, tarbija saab otse tootjaga suhelda, kuid teisalt pannakse tarbija rohkem ka tootja ja brändija heaks tööle. Digitaalse tarbimise uurijad räägivad lausa tarbija ekspluateerimisest – silmas on peetud seda, kuidas tarbija loob sotsiaalmeedias sisu tootja heaks. „Need nii-öelda brändisaadikud, on nad siis noored Eesti youtuber'id või lihtsalt tavalised inimesed, kes oma lugusid brändi lehekülgedele postitavad, ega neile ju keegi selle eest maksa, kuigi nad loovad sisu,” sõnas Keller. Valdavalt on see ärakasutamine vabatahtlik ja naudinguline, aga olukorra olemust see ei muuda, tarbija teeb brändija heaks tasuta tööd.

Turundaja on siinjuures mõneti sundolukorras, kuna traditsioonilise telereklaamiga enam eriti noorteni ei jõua. „See seab tarbijale, noore tarbija vanemale ja igasuguse tarbijapoliitika edendajatele päris suured väljakutsed, kuidas tõsta kriitilisust, mõtlemisvõimet, eristamisvõimet selles väga kirjus meediamaailmas,” ütles Keller. Sellega käivad kaasas praegu aktuaalne valeuudiste probleemi ning privaatsuse teemad, mis on seni halvasti reguleeritud.

Tulevikusuundadest rääkides jõuame kõikvõimalike digitaliseerumise vormideni ning ka killustumiseni – väiketootjad vastandavad end suurtele brändidele. Ehkki väiketootjad tegutsevad sarnastel kapitalistlikel alustel, on nad vähemalt turundamisel missiooniks võtnud autentse loo jutustamise. Püütakse inimesi siiralt kõnetada, toimub otsesuhtlus, kus tootja on valmis oma vigu tunnistama.

Samuti on oluline teema rohelisus, ökoloogilisus ja mahetootmine. „Kogu see rohelisus ei ole nüüd enam tuliuus teema, vaid juba paarkümmend aastat vana, aga ütleme 50 aastat tagasi me tarbimisest selles võtmes ei rääkinud,” sõnas Keller. Raamatu autorite hinnangul ongi lisaks eelmainitule arvestatavad tarbimist mõjutavad teemad keskkonna- ehk kliimamuutused, toidupuudus. Samuti teravnev ebavõrdsus, rahvastiku vananemine ja rasvumine, vaesus. Vaadeldakse ka tarbimispoliitikat ja tarbimise mõjutamise võimalusi.



Haigushüvitiste muudatuse kord muutis märkimisväärselt töötajate haiguskäitumist.Haigushüvitiste muudatuse kord muutis märkimisväärselt töötajate haiguskäitumist.
Haiguspäevade reform oli edukas, kuid kaotajaks on jälle madalapalgalised

Kaheksa aastat tagasi kehtima hakanud uus haiguspäevade hüvitamise kord on vähendanud haiguse tõttu töölt puudumisi kolmandiku võrra.

Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.
Vilo: riigist sõltub, kas IT-firmadele jagub tehisintellekti arendajaid

Kui veel viie aasta eest soovisid IT-ettevõtted peamiselt programmeerijaid ning tehisintellekti spetsialistide vastu oli huvi leige, siis nüüd otsivad needsamad firmad tikutulega just tehisintellekti arendajaid. Tartu ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo ültes teadussaates „Labor“, et praegu on riigi valik, kui palju neid tippspetsialiste suudavad ülikoolid koolitada.

Mida uskuda, mida mitte?Mida uskuda, mida mitte?
See ei ole tõde enne, kui Sergei Lavrov seda eitab ehk infosõda 2.0

Sellise märkusega võeti kokku neljapäevane infosõja-teemaline paneelarutelu rahvusvahelises kaitseuuringute keskuses. Infosõda ei ole iseenesest meile võõras mõiste – sarnaseid strateegilisi püüdeid elanikkonna teadvust mõjutada on dokumenteeritud juba ammu. Sisuliselt ei tehta praegusel ajal midagi teistmoodi, ainult vahendid on teised. Võitluses propagandistliku sisuga on võtmetähtsus eelkõige meediaharitusel, aga ka heal huumorimeelel, selgus arutelu käigus.

Arukask (Betula pendula) Soomes.
Maaülikooli teadlased andsid panuse arukase genoomi järjestamisse

Helsingi ülikooli professorite Jarkko Salojärvi ja Jaakko Kangasjärvi teadusrühm, kuhu kuulusid ka Eesti maaülikooli teadlased, avaldas arukase genoomiuuringu tulemused. Kaskede loodusliku kohanemismehhanismi mõistmine lisab uusi teadmisi geenitehnoloogiasse ning metsade biotehnoloogiasse.

WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.
Küberekspert lunavararünnakust: tarvis läheks palju suuremat vapustust

Maailmas kümneid tuhandeid arvuteid tabanud WannaCry rünnakut oleks viga seostada vaid ühe organisatsiooni või rühmitusega, leiab küberjulgeoleku ekspert James Scott. Inimeste valvsuse tõstmiseks ja küberhügieeni parandamiseks läheb tarvis aga märksa suuremat vapustust.