Digitaliseerumine sunnib nutikamaks nii tarbija kui turundaja ({{commentsTotal}})

Info vabam liikumine on tarbijatele andnud suurema võimu, kuid teisalt aitab ka turundajatel ja tootjatel tarbijate eraellu tungida.

Tarbimine on lahutamatu osa kaasaegsest ühiskonnast ja mõjutab meid kõiki. Samas on mõju ka vastupidine, ühiskond ja selle tahud, elanikkonna vanus, kultuur ning kombed tingivad tarbimiskäitumise. Sellest kõigest ülevaate saamiseks koostati üle ilma autoreid ja artikleid koondav tarbimise käsiraamat, mille üks toimetajaid on Tartu ülikooli ühiskonnateaduste instituudi juhataja ning sotsiaalse kommunikatsiooni vanemteadur Margit Keller.

Kelleri sõnul iseloomustavad kaasaja tarbimist kõik online-meediaga seostuv ehk mediatiseerumine. Meedia tungib paljudesse eluvaldkondadesse, argiellu ning tööellu ja tarbija kohendab oma elu meedia reeglite järgi. „See ei ole siis ainult traditsiooniline või massimeedia, vaid ka sotsiaalmeedia,” täpsustas Keller.

Mis siis veel praegust tarbimisilma iseloomustab? „Teine suur ja uhke võõrsõna on digitaliseerumine laiemalt, kõikvõimalikud digividinad elus – asjade internet, asjade omavaheline suhtlemine,” rääkis ta. Lisaks on mujal arenenud maailmas hoogsamalt, Eestis vähemhoogsalt levinud jagamismajandus, näiteks Über. Kelleri sõnul võib siin küsimuse püstitada, et kas see on uue utoopia tulek ja uus õnnelik ühiskond või on see kapitalismi räige vorm.

Ühelt poolt on tarbijal nüüd küll rohkem võimu, tarbija saab otse tootjaga suhelda, kuid teisalt pannakse tarbija rohkem ka tootja ja brändija heaks tööle. Digitaalse tarbimise uurijad räägivad lausa tarbija ekspluateerimisest – silmas on peetud seda, kuidas tarbija loob sotsiaalmeedias sisu tootja heaks. „Need nii-öelda brändisaadikud, on nad siis noored Eesti youtuber'id või lihtsalt tavalised inimesed, kes oma lugusid brändi lehekülgedele postitavad, ega neile ju keegi selle eest maksa, kuigi nad loovad sisu,” sõnas Keller. Valdavalt on see ärakasutamine vabatahtlik ja naudinguline, aga olukorra olemust see ei muuda, tarbija teeb brändija heaks tasuta tööd.

Turundaja on siinjuures mõneti sundolukorras, kuna traditsioonilise telereklaamiga enam eriti noorteni ei jõua. „See seab tarbijale, noore tarbija vanemale ja igasuguse tarbijapoliitika edendajatele päris suured väljakutsed, kuidas tõsta kriitilisust, mõtlemisvõimet, eristamisvõimet selles väga kirjus meediamaailmas,” ütles Keller. Sellega käivad kaasas praegu aktuaalne valeuudiste probleemi ning privaatsuse teemad, mis on seni halvasti reguleeritud.

Tulevikusuundadest rääkides jõuame kõikvõimalike digitaliseerumise vormideni ning ka killustumiseni – väiketootjad vastandavad end suurtele brändidele. Ehkki väiketootjad tegutsevad sarnastel kapitalistlikel alustel, on nad vähemalt turundamisel missiooniks võtnud autentse loo jutustamise. Püütakse inimesi siiralt kõnetada, toimub otsesuhtlus, kus tootja on valmis oma vigu tunnistama.

Samuti on oluline teema rohelisus, ökoloogilisus ja mahetootmine. „Kogu see rohelisus ei ole nüüd enam tuliuus teema, vaid juba paarkümmend aastat vana, aga ütleme 50 aastat tagasi me tarbimisest selles võtmes ei rääkinud,” sõnas Keller. Raamatu autorite hinnangul ongi lisaks eelmainitule arvestatavad tarbimist mõjutavad teemad keskkonna- ehk kliimamuutused, toidupuudus. Samuti teravnev ebavõrdsus, rahvastiku vananemine ja rasvumine, vaesus. Vaadeldakse ka tarbimispoliitikat ja tarbimise mõjutamise võimalusi.



Elevant.Elevant.
Plastplaneet: inimeste valmistatud plastmass kaalub miljard elevanti

Plast on populaarne. Selles pole mingit kahtlust. Materjali masstootmise algusest saati on valmistatud plasti niivõrd palju, et kaaluda üles enam kui miljard elevanti. Taaskasutusse on jõudnud sellest aga vaid napid üheksa protsenti, näitavad värsked arvutused.

Lisatud graafikud.

Õpilaste teadusajakirjas Akadeemiake on teadlaste range eelretsenseerimise läbinud kaheksa värsket õpilasteuurimust. Akadeemiakese toimetus tegi koos ERR Novaatoriga kolmest tööst kokkuvõtted.
Taimetarkus
Karulauk.Karulauk.
Laansoo: inimeste taimeteadlikkus võiks olla kõrgem

Botaanik Urmas Laansoo sõnul on viimastel aastatel kasvanud ravim- ja metsataimede populaarsus, kuid inimeste teadlikkus pole menukusele järele jõudnud. Sestap leiab Laansoo, et korilusentusiastid peaksid tegema rohkem kodutööd enne kui metsast tundmatu leht või õis koju tuuakse. 

Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.

Etnobotaanik: rahvas on ikka leidnud taimedele nutikaid kasutusviise

Etnobotaanik Raivo Kalle nendib, et meie eelkäijad on olnud taimeriigiga rohkem ühenduses ja leidnud kõigile metsasaadustele rakendust. Samas on teadlase hinnangul viimastel aastatel taimeteadlikkus kasvanud, mistõttu on ka linnainimesed taastamas sidet loodusega. 

Emase humala-eistekedriku tiivad on kollased ja nende siruulatus on umbes 48 millimeetrit.Emase humala-eistekedriku tiivad on kollased ja nende siruulatus on umbes 48 millimeetrit.
Video: nähtamatu kummituse ehk tantsulise ööliblika varjatud elukäik

Tartu ülikooli putukateadlane Sille Holm jälgis kodutalu hoovis Euroopa ühe tantsulisema ööliblika humala-eistekedriku varjatud elu nukust eduka paaritumiseni ja avaldas sellest Instagramis lõbusa video. Skandinaavia ja germaani mütoloogias tuntakse humala-eistekedrikut "nähtamatu kummitusena". 

TõstmineTõstmine
Vaid spordijook ei pane lihast kasvama

Hargnenud ahelaga aminohapped leutsiin, valiin ja isoleutsiin kannavad spordijookides koos lühendit BCAA. Leutsiin, valiin ja isoleutsiin moodustavad üle kolmandiku meie lihaskiust. Kuid lihaskasvu täiemahuliseks stimuleerimiseks vaid neist ei piisa.

Geko jalg.Geko jalg.
Gekojalast inspireeritud robot aitab päästa maailma kosmoseprügist

Kus on käinud inimesed, sealt leiab ka rämpsu. Alates esimestest kosmose vallutamise plaanidest saadik on suutnud inimkond tekitada maakera ümber enam kui poolest miljonist rusutükist koosneva pilve. Segaduse klaarimise võti võib peituda maailma peaaegu kõige osavamates ronijates – gekodes – ja neist inspireeritud robotites.

Kaheksas raseduskuu.Kaheksas raseduskuu.
Doktoritöö: kes vastutab, kui Eestis sünnib laps, keda vanemad ei soovinud?

Kas tervishoiuteenuse osutaja peaks hüvitama lapse ülalpidamiskulud, kui isikud on soovinud lapse saamist vältida, kuid arsti eksimuse tõttu naine siiski rasestub ja sünnitab igas mõttes terve lapse? Aga kui sündiv laps on raske puudega?

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.