Vaataja küsib: miks eakamatel inimestel uni varem ära läheb? ({{commentsTotal}})

Novaatori teleuudiste vaatajat huvitas, miks on nii, et eakamad inimesed kipuvad hommikuti varem ärkama. Uurisime seda ajuteadlaselt Jaan Arult, kes selgitas, et lihtsalt öeldes ei ole meie aju mõeldud nii vanaks elama ja seetõttu on tal raskusi une hoidmisega.

Une pikkus muutub inimese elu jooksul tõesti palju, tõdes Aru. Näiteks vastsündinud magavad suure osa päevast; väikelastest kuni eakateni välja lüheneb une aeg ning pikeneb see aeg, kui oleme ärkvel. Väikese erandina tuleb ära mainida teismelised, kes tahaksid magada jällegi veidi enam.

Kuid üldiselt: mida vanemaks me saame, seda vähem me magame.

Teadlased ei ole aga ühele arvamusele jõudnud, miks see seaduspära kehtib. On siiski teooria, mida eelistatakse enim: meie ajule ei ole ette nähtud nii kaua elada.

"Kui inimene saab vanemaks, toimuvad tema ajus mitmed muutused. Üks on see, et teatud aju piirkonnas teatud neuronid kahjuks lihtsalt surevad ära. See on loomulik," rääkis Aru.

Seesama aju piirkond, mis on hüpotalamuse lähedal, tegeleb une stabiilsuse hoidmisega. Seega, kui sealsed neuronid surevad, muutub une hoidmine järjest viletsamaks. Seega läheb uni ära, sest vanal ajul ei ole enam piisavalt neuroneid, mis aitaks und hoida.

Toimetaja: Greete Palmiste



Euroopa teadusruumi lõimumispoliitikatel võib olla teatavaid puudusi.Euroopa teadusruumi lõimumispoliitikatel võib olla teatavaid puudusi.
EL-i laienemine võis vähendada ida- ja lääneriikide vahelist teaduskoostööd

Kuigi Euroopa Liidu ühine teadusruum peaks soosima piiriülest koostööd, oleks see kasvanud ida- ja lääneriikide vahel liidu laienemiseta kiiremini, vihjab uus analüüs. Teadusruumi lõimumispoliitikate puudustele vaatamata võib hakata nägema aga ka märke, et ajude väljavoolust on saamas viimaks ajude ringlus.

Maailmaruumi kiviplaneetide seas valdavad veekerad

Kes eksoplaneete uurima sõidab, võtku igaks juhuks kindlasti sukeldusvarustus kaasa, sest üks teadlane on nüüd statistikamudeliga välja rehkendanud, et suuremal osal universumi kivise pinnaga planeetidest katab sellest pinnast enamat kui 90 protsenti meri.

Uus eestikeelne tõlkeprogramm annab teksti edasi sujuvamalt ja autentsemalt

Tartu Ülikooli keeletehnoloogide töögrupp tegi valmis masintõlke programmi, mis põhineb uudsel meetodil ehk tehisnärvivõrkude süsteemil. Tõlkeprogrammi demoversiooni saavad kõik huvilised internetikeskkonnas järele proovida.