Vaataja küsib: miks eakamatel inimestel uni varem ära läheb? ({{commentsTotal}})

Novaatori teleuudiste vaatajat huvitas, miks on nii, et eakamad inimesed kipuvad hommikuti varem ärkama. Uurisime seda ajuteadlaselt Jaan Arult, kes selgitas, et lihtsalt öeldes ei ole meie aju mõeldud nii vanaks elama ja seetõttu on tal raskusi une hoidmisega.

Une pikkus muutub inimese elu jooksul tõesti palju, tõdes Aru. Näiteks vastsündinud magavad suure osa päevast; väikelastest kuni eakateni välja lüheneb une aeg ning pikeneb see aeg, kui oleme ärkvel. Väikese erandina tuleb ära mainida teismelised, kes tahaksid magada jällegi veidi enam.

Kuid üldiselt: mida vanemaks me saame, seda vähem me magame.

Teadlased ei ole aga ühele arvamusele jõudnud, miks see seaduspära kehtib. On siiski teooria, mida eelistatakse enim: meie ajule ei ole ette nähtud nii kaua elada.

"Kui inimene saab vanemaks, toimuvad tema ajus mitmed muutused. Üks on see, et teatud aju piirkonnas teatud neuronid kahjuks lihtsalt surevad ära. See on loomulik," rääkis Aru.

Seesama aju piirkond, mis on hüpotalamuse lähedal, tegeleb une stabiilsuse hoidmisega. Seega, kui sealsed neuronid surevad, muutub une hoidmine järjest viletsamaks. Seega läheb uni ära, sest vanal ajul ei ole enam piisavalt neuroneid, mis aitaks und hoida.

Toimetaja: Greete Palmiste



Maailmas laienid löönud uuring, mis väitis, et kõrgeid kontsi kandvad naised on seksikamad, ei vasta tõele.

Kõrgeid kontsi kandvad naised on seksikamad - puhas vale

Meedias laia kõlapinda leidnud prantsuse psühholoogi tööd põhinevad küsitaval statistikal ning kompavad meetodite poolest kohati hea maitse ja eetikapiire. Pahateadusele jälile saanud teadlaste hinnangul pole tegu üksikjuhtumiga.

teadustöö õigeusu koolide ajaloost
pinged akadeemilise vabaduse ümber
Tööstusdoktorantuur on doktoriõppe erivorm, kus doktorant teeb teadustööd ettevõttele.

Väljavõtted tippülikoolide nõuetest, kuidas teadlased ühiskonda panustavad

Viimaste päevade tulised sõnavõtud teemal kui palju võib ülikool ette kirjutada, keelata või lubada teadlastel teaduspõhist arvamust või ka uuringid väljaspool ülikooli. Sirp tegi ülevaate erinevate maailma tippülikoolide reeglitest, mis ütlevad, millistel alustel võib teadlane oma tööd ühiskonnale anda. Siit on ehk Eesti ülikoolidelgi palju õppida.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: