Vaataja küsib: miks eakamatel inimestel uni varem ära läheb? ({{commentsTotal}})

Novaatori teleuudiste vaatajat huvitas, miks on nii, et eakamad inimesed kipuvad hommikuti varem ärkama. Uurisime seda ajuteadlaselt Jaan Arult, kes selgitas, et lihtsalt öeldes ei ole meie aju mõeldud nii vanaks elama ja seetõttu on tal raskusi une hoidmisega.

Une pikkus muutub inimese elu jooksul tõesti palju, tõdes Aru. Näiteks vastsündinud magavad suure osa päevast; väikelastest kuni eakateni välja lüheneb une aeg ning pikeneb see aeg, kui oleme ärkvel. Väikese erandina tuleb ära mainida teismelised, kes tahaksid magada jällegi veidi enam.

Kuid üldiselt: mida vanemaks me saame, seda vähem me magame.

Teadlased ei ole aga ühele arvamusele jõudnud, miks see seaduspära kehtib. On siiski teooria, mida eelistatakse enim: meie ajule ei ole ette nähtud nii kaua elada.

"Kui inimene saab vanemaks, toimuvad tema ajus mitmed muutused. Üks on see, et teatud aju piirkonnas teatud neuronid kahjuks lihtsalt surevad ära. See on loomulik," rääkis Aru.

Seesama aju piirkond, mis on hüpotalamuse lähedal, tegeleb une stabiilsuse hoidmisega. Seega, kui sealsed neuronid surevad, muutub une hoidmine järjest viletsamaks. Seega läheb uni ära, sest vanal ajul ei ole enam piisavalt neuroneid, mis aitaks und hoida.

Toimetaja: Greete Palmiste



Ookean.Ookean.
Kalad tulid maismaale arvatust kiiremini

Kalade areng vee-elukatest maismaaloomadeks võis käia seniarvatust palju kiiremini. Nii väidavad kanada ja rootsi teadlased, kes on tänapäevaste võtetega uuesti põhjalikult läbi uurinud ühe enam kui 300 aastat tagasi Šotimaalt leitud loomafossiili.

Osama bin Laden.Osama bin Laden.
Doktoritöö analüüsis Usāma ibn Lādini sõnumeid uudse meetodiga

Tallinna ülikooli doktorant Helen Geršman uuris Saudi Araabiast pärit Usāma ibn Lādini kirjalikke ja suulisi sõnumeid retoorilisest vaatenurgast, mida pole sarnaselt varem analüüsitud.

Valguskiir andis teada valge kääbuse massi

Taevatähtede massi pole niisama lihtne mõõta. Neid ei saa ju lihtsalt kaalule asetada, aga õnneks on olemas Einsteini üldrelatiivsusteooria, mille abiga on nüüd esimest korda otseselt üle mõõdetud ühe valge kääbustähe mass.

Geenivaramule on geeniproovi andnud 52 000 inimest

Ligi viis protsenti Eesti täisealisest elanikkonnast ehk umbes 52 000 inimest on Eesti geenivaramule andnud oma geeniproovi. Tulevast sügisest hakkab geenivaramu kõigile neile, kel on geenitest tehtud, jagama tervise kohta personaalset tagasisidet. Ühtlasi loodab geenivaramu hakata lähiaastatel koguma uusi geeniproove, millest saaks infot enda geeniandmete kohta suisa ligi 500 tuhat inimest.