Esimesed taimed võisid tekkida arvatust miljoneid aastaid varem ({{commentsTotal}})

Sünkrotroni all koostatud vetika rekonstruktsioon.
Sünkrotroni all koostatud vetika rekonstruktsioon. Autor/allikas: Stefan Bengtson et al

Hulkrakne elu võis kinnitada Maal kanda juba 1,6 miljardi aasta eest, seniarvatust kümneid miljoneid aastaid varem, viitavad Indiast leitud punavetikate fossiilid.

"Kui meie järeldused paika peavad, tekkis hulkrakne elu taimede näol arvatust vähemalt 400 miljonit aastat varem," sõnas fossiilid avastanud Theresa Sallstedt ERR Novaatorile antud intervjuus. Tunnustatud teooria kohaselt pidi vabalt elav bakter neelama selleks alla fotosünteesiva sinivetika. Teise organismi lagundamise asemel hakkasid tegema kaks eluvormi koostööd. Pikapeale arenesid neist hulkraksed, mis hangivad energiat fotosünteesi läbi.

Varasema arusaama kohaselt võis see juhtuda millalgi 1500 – 600 miljonit aastat tagasi. "Eelnevalt on peetud seda paljude silmis nn igavaks miljardiks, mille vältel ei juhtunud midagi iseäralikku. Evolutsioonitempo aeglustus. Värske leid lisab kindlust, et see polnud tingitud keerukamate organismide nappusest. Pigem näis elu ootavat edasiseks mitmekesistumiseks midagi erilist, näiteks sobilikke keskkonnatingimusi," lisas Rootsi loodusloomuuseumis erakorralise teadurina töötav Sallsted.

India keskosast päevavalgele tulnud kivististes võib eristada kolme erinevat tüüpi elusorganismide säilmeid. Liigid kannavad töörühma soovitusel nimesid Denaricion mendax, Rafatazmia chitrakootensis ja Ramathallus lobatus. Neist esimese näol on tõenäoliselt tegu kolooniaid moodustavate bakteritega. Ülejäänud kaks liiki meenutavad väliselt väikestest kambrikestest koosnevaid ketikesi. Tegu on vetikatega.

India keskosast on leitud varem teisigi hulkrakseid meenutavaid fossiile. Seni polnud suutnud aga keegi kinnitada, et neil on hulkrakseid iseloomustav sisestruktuur. "Antud juhul sarnaneb esiteks mõnede fossiilide väliskuju ligilähedaselt tänapäeva punavetikatele. Samuti leidsime jälgi rakusisestest struktuuridest – kloroplastidest," selgitas teadur.

Sellele vaatamata oletas Sallsted, et töö lisab kütust kogukonnas juba aastakümneid lõõmanud debatile. Geoloogilised protsessid jõuavad sedavõrd vanu fossiile märkimisväärselt mõjutada. Nõnda pole piir bioloogia ja geoloogia vahel alati väga hästi eristatav. "Kuid loodame leida kogutud kivimitest täiendavaid säilmeid, mis võiks pakkuda meie järeldustele täiendavat tuge," lisas teadur. Täie kindlusega ei saa nii vanade fossiilide puhul midagi kunagi väita.

"Igal juhul näitlikustab töö, et analüüsimeetodite paranemisel võivad asjad, millesse aastakümneid uskunud oleme, osutuda vääraks või neid tuleb tõlgendada teisel viisil. Selliste teemade puhul tuleb pilk avar hoida," mõtiskles Sallsted. Mis puutub teadurisse endasse, oli ta fossiilide leidmise järel sedavõrd elevil, et pidi enne sellest juhendajale teada andmist rahunemiseks kolm korda ümber õppehoone jalutama.

Uurimus ilmus ajakirjas PLOS Biology.



Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.
Vilo: riigist sõltub, kas IT-firmadele jagub tehisintellekti arendajaid

Kui veel viie aasta eest soovisid IT-ettevõtted peamiselt programmeerijaid ning tehisintellekti spetsialistide vastu oli huvi leige, siis nüüd otsivad needsamad firmad tikutulega just tehisintellekti arendajaid. Tartu ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo ültes teadussaates „Labor“, et praegu on riigi valik, kui palju neid tippspetsialiste suudavad ülikoolid koolitada.

Teadlased: suurem liigirikkus lõunas tähendab suuremat ohtu kiskluse läbi hukkuda

Bioloogidele on seni olnud üldteada, et ekvaatori poole liikudes eluslooduse liigiline mitmekesisus suureneb. Sel nädalal maailma ühes mainekamas teadusajakirjas Science ilmunud artiklis näitasid 40 teadlast 21 riigist liblikaröövikute näitel aga seda, et suurem liigirikkus ekvaatoril tähendab ka suuremat tõenäosust kiskluse kaudu hukka saada.

Kopratamm hoiab jõevee jaheda

Kui kobras ehitab jõe peale tammi, langeb jõevee maksimumtemperatuur, hoides seega ära soojatundlike kalade kahjustusi.

WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.
Küberekspert lunavararünnakust: tarvis läheks palju suuremat vapustust

Maailmas kümneid tuhandeid arvuteid tabanud WannaCry rünnakut oleks viga seostada vaid ühe organisatsiooni või rühmitusega, leiab küberjulgeoleku ekspert James Scott. Inimeste valvsuse tõstmiseks ja küberhügieeni parandamiseks läheb tarvis aga märksa suuremat vapustust.