Esimesed taimed võisid tekkida arvatust miljoneid aastaid varem ({{commentsTotal}})

Sünkrotroni all koostatud vetika rekonstruktsioon.
Sünkrotroni all koostatud vetika rekonstruktsioon. Autor/allikas: Stefan Bengtson et al

Hulkrakne elu võis kinnitada Maal kanda juba 1,6 miljardi aasta eest, seniarvatust kümneid miljoneid aastaid varem, viitavad Indiast leitud punavetikate fossiilid.

"Kui meie järeldused paika peavad, tekkis hulkrakne elu taimede näol arvatust vähemalt 400 miljonit aastat varem," sõnas fossiilid avastanud Theresa Sallstedt ERR Novaatorile antud intervjuus. Tunnustatud teooria kohaselt pidi vabalt elav bakter neelama selleks alla fotosünteesiva sinivetika. Teise organismi lagundamise asemel hakkasid tegema kaks eluvormi koostööd. Pikapeale arenesid neist hulkraksed, mis hangivad energiat fotosünteesi läbi.

Varasema arusaama kohaselt võis see juhtuda millalgi 1500 – 600 miljonit aastat tagasi. "Eelnevalt on peetud seda paljude silmis nn igavaks miljardiks, mille vältel ei juhtunud midagi iseäralikku. Evolutsioonitempo aeglustus. Värske leid lisab kindlust, et see polnud tingitud keerukamate organismide nappusest. Pigem näis elu ootavat edasiseks mitmekesistumiseks midagi erilist, näiteks sobilikke keskkonnatingimusi," lisas Rootsi loodusloomuuseumis erakorralise teadurina töötav Sallsted.

India keskosast päevavalgele tulnud kivististes võib eristada kolme erinevat tüüpi elusorganismide säilmeid. Liigid kannavad töörühma soovitusel nimesid Denaricion mendax, Rafatazmia chitrakootensis ja Ramathallus lobatus. Neist esimese näol on tõenäoliselt tegu kolooniaid moodustavate bakteritega. Ülejäänud kaks liiki meenutavad väliselt väikestest kambrikestest koosnevaid ketikesi. Tegu on vetikatega.

India keskosast on leitud varem teisigi hulkrakseid meenutavaid fossiile. Seni polnud suutnud aga keegi kinnitada, et neil on hulkrakseid iseloomustav sisestruktuur. "Antud juhul sarnaneb esiteks mõnede fossiilide väliskuju ligilähedaselt tänapäeva punavetikatele. Samuti leidsime jälgi rakusisestest struktuuridest – kloroplastidest," selgitas teadur.

Sellele vaatamata oletas Sallsted, et töö lisab kütust kogukonnas juba aastakümneid lõõmanud debatile. Geoloogilised protsessid jõuavad sedavõrd vanu fossiile märkimisväärselt mõjutada. Nõnda pole piir bioloogia ja geoloogia vahel alati väga hästi eristatav. "Kuid loodame leida kogutud kivimitest täiendavaid säilmeid, mis võiks pakkuda meie järeldustele täiendavat tuge," lisas teadur. Täie kindlusega ei saa nii vanade fossiilide puhul midagi kunagi väita.

"Igal juhul näitlikustab töö, et analüüsimeetodite paranemisel võivad asjad, millesse aastakümneid uskunud oleme, osutuda vääraks või neid tuleb tõlgendada teisel viisil. Selliste teemade puhul tuleb pilk avar hoida," mõtiskles Sallsted. Mis puutub teadurisse endasse, oli ta fossiilide leidmise järel sedavõrd elevil, et pidi enne sellest juhendajale teada andmist rahunemiseks kolm korda ümber õppehoone jalutama.

Uurimus ilmus ajakirjas PLOS Biology.



Martin Kuusk.Martin Kuusk.
Haiguse lugu: elu eluaegse närvihaigusega

Väikesest peale rongide vastu huvi tundnud ning huvist endale ka ameti teinud Martin Kuusk põeb haigust nimega sclerosis multiplex. Sportlikust, elurõõmsast ja pidevalt naljatlevast mehest on võimatu peale vaadates aru saada, et teda tabanud tõbi kuulub tegelikult tõsiste krooniliste haiguste hulka.

Mesilane tunneb nulli

Mõnikord öeldakse, et null ei ole number, aga tegelikult on see ikka nii number kui ka arv, ja seda teab ausalt öelda iga mesilanegi. Nii võib vähemalt väita Austraalia teadlaste uuringu põhjal, millest kõneles selle juht Scarlett Howard Kuninglikust Melbourne'i Tehnikainstituudist Lissabonis toimunud loomapsühholoogide konverentsil.

Vaid 3 protsenti suurem ligipääs kõrgharidusele oleks muutnud Brexiti hääletuse tulemust.Vaid 3 protsenti suurem ligipääs kõrgharidusele oleks muutnud Brexiti hääletuse tulemust.
Uuring: parem ligipääs kõrgharidusele võinuks ära hoida Brexiti

Kui kõrgharidus oleks olnud praegusest vaid kolmele protsendile enam kättesaadav, poleks möödunud suvel Brexiti hääletus läbi läinud, selgub Leicesteri ülikooli matemaatikute uuringust.

Rinnapiim mõjub lapse arengule soosivaltRinnapiim mõjub lapse arengule soosivalt
Teadus rinnapiimast: tugeva tervise garantiid asendab üha enam kunsttoit

Augusti alguses tähistatakse rahvusvahelist rinnaga toitmise nädalat. ERR Novaator otsis selle puhul andmebaasidest välja hulga erinevaid rinnapiima ja imetamisega seotud artikleid. Vahendame nende uuringute leide, mis on teadusringkondades enimtsiteeritud või pakuvad üha enam kõneainet.

Käsnas elab miljardeid baktereid.Käsnas elab miljardeid baktereid.
Pesukäsnad kubisevad bakteritest, steriliseerimisest pole kasu

Köögis kraani kõrval lebav pesukäsn on bakteripesa. Nüüd tuleb välja, et svammis ei ela mitte ainult sadu tuhandeid kordi rohkem baktereid kui WC-poti kaanel, vaid ka katsetest seda steriliseerida pole erilist kasu. See kasvatab ainult potentsiaalselt haigusi tekitavate bakterite osakaalu.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.