Esimesed taimed võisid tekkida arvatust miljoneid aastaid varem ({{commentsTotal}})

Sünkrotroni all koostatud vetika rekonstruktsioon.
Sünkrotroni all koostatud vetika rekonstruktsioon. Autor/allikas: Stefan Bengtson et al

Hulkrakne elu võis kinnitada Maal kanda juba 1,6 miljardi aasta eest, seniarvatust kümneid miljoneid aastaid varem, viitavad Indiast leitud punavetikate fossiilid.

"Kui meie järeldused paika peavad, tekkis hulkrakne elu taimede näol arvatust vähemalt 400 miljonit aastat varem," sõnas fossiilid avastanud Theresa Sallstedt ERR Novaatorile antud intervjuus. Tunnustatud teooria kohaselt pidi vabalt elav bakter neelama selleks alla fotosünteesiva sinivetika. Teise organismi lagundamise asemel hakkasid tegema kaks eluvormi koostööd. Pikapeale arenesid neist hulkraksed, mis hangivad energiat fotosünteesi läbi.

Varasema arusaama kohaselt võis see juhtuda millalgi 1500 – 600 miljonit aastat tagasi. "Eelnevalt on peetud seda paljude silmis nn igavaks miljardiks, mille vältel ei juhtunud midagi iseäralikku. Evolutsioonitempo aeglustus. Värske leid lisab kindlust, et see polnud tingitud keerukamate organismide nappusest. Pigem näis elu ootavat edasiseks mitmekesistumiseks midagi erilist, näiteks sobilikke keskkonnatingimusi," lisas Rootsi loodusloomuuseumis erakorralise teadurina töötav Sallsted.

India keskosast päevavalgele tulnud kivististes võib eristada kolme erinevat tüüpi elusorganismide säilmeid. Liigid kannavad töörühma soovitusel nimesid Denaricion mendax, Rafatazmia chitrakootensis ja Ramathallus lobatus. Neist esimese näol on tõenäoliselt tegu kolooniaid moodustavate bakteritega. Ülejäänud kaks liiki meenutavad väliselt väikestest kambrikestest koosnevaid ketikesi. Tegu on vetikatega.

India keskosast on leitud varem teisigi hulkrakseid meenutavaid fossiile. Seni polnud suutnud aga keegi kinnitada, et neil on hulkrakseid iseloomustav sisestruktuur. "Antud juhul sarnaneb esiteks mõnede fossiilide väliskuju ligilähedaselt tänapäeva punavetikatele. Samuti leidsime jälgi rakusisestest struktuuridest – kloroplastidest," selgitas teadur.

Sellele vaatamata oletas Sallsted, et töö lisab kütust kogukonnas juba aastakümneid lõõmanud debatile. Geoloogilised protsessid jõuavad sedavõrd vanu fossiile märkimisväärselt mõjutada. Nõnda pole piir bioloogia ja geoloogia vahel alati väga hästi eristatav. "Kuid loodame leida kogutud kivimitest täiendavaid säilmeid, mis võiks pakkuda meie järeldustele täiendavat tuge," lisas teadur. Täie kindlusega ei saa nii vanade fossiilide puhul midagi kunagi väita.

"Igal juhul näitlikustab töö, et analüüsimeetodite paranemisel võivad asjad, millesse aastakümneid uskunud oleme, osutuda vääraks või neid tuleb tõlgendada teisel viisil. Selliste teemade puhul tuleb pilk avar hoida," mõtiskles Sallsted. Mis puutub teadurisse endasse, oli ta fossiilide leidmise järel sedavõrd elevil, et pidi enne sellest juhendajale teada andmist rahunemiseks kolm korda ümber õppehoone jalutama.

Uurimus ilmus ajakirjas PLOS Biology.



Ookean.Ookean.
Kalad tulid maismaale arvatust kiiremini

Kalade areng vee-elukatest maismaaloomadeks võis käia seniarvatust palju kiiremini. Nii väidavad kanada ja rootsi teadlased, kes on tänapäevaste võtetega uuesti põhjalikult läbi uurinud ühe enam kui 300 aastat tagasi Šotimaalt leitud loomafossiili.

Osama bin Laden.Osama bin Laden.
Doktoritöö analüüsis Usāma ibn Lādini sõnumeid uudse meetodiga

Tallinna ülikooli doktorant Helen Geršman uuris Saudi Araabiast pärit Usāma ibn Lādini kirjalikke ja suulisi sõnumeid retoorilisest vaatenurgast, mida pole sarnaselt varem analüüsitud.

Valguskiir andis teada valge kääbuse massi

Taevatähtede massi pole niisama lihtne mõõta. Neid ei saa ju lihtsalt kaalule asetada, aga õnneks on olemas Einsteini üldrelatiivsusteooria, mille abiga on nüüd esimest korda otseselt üle mõõdetud ühe valge kääbustähe mass.

Geenivaramule on geeniproovi andnud 52 000 inimest

Ligi viis protsenti Eesti täisealisest elanikkonnast ehk umbes 52 000 inimest on Eesti geenivaramule andnud oma geeniproovi. Tulevast sügisest hakkab geenivaramu kõigile neile, kel on geenitest tehtud, jagama tervise kohta personaalset tagasisidet. Ühtlasi loodab geenivaramu hakata lähiaastatel koguma uusi geeniproove, millest saaks infot enda geeniandmete kohta suisa ligi 500 tuhat inimest.