Palo: Eesti plaanib ühineda Euroopa Tuumauuringute Organisatsiooniga ({{commentsTotal}})

CERNi füüsikud leidsid Higgsi bosoni
CERNi füüsikud leidsid Higgsi bosoni Autor/allikas: AFP/Scanpix

Eesti kavatseb astuda Euroopa Tuumauuringute Organisatsiooni (CERN) liikmeks, ütles ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Urve Palo.

"Selleks, et meie ettevõtjatel oleks suurem võimalus CERN-i hangetes osaleda, on Eestil vaja asuda organisatsiooni liikmeks," ütles Palo kolmapäeval BNS-ile.

Ministri sõnul tähendab liikmestaatus umbes 1,4 miljoni eurost kulu igal aastal, kusjuures erinevalt Euroopa Kosmoseagentuurist, kus liikmesriikidele tagatakse teatud mahus hankeid, puudub CERN-is kindel tagastus ehk hanked on suunatud kõigile liikmesmaade ettevõtjatele.

Eesti on Euroopa Tuumauuringute Organisatsiooniga olnud seotud olnud juba 1996. aastast. Peamiselt on CERN-i eksperimentides ja uuringutes osalenud meie teadlased ja insenerid, aga on ka ettevõtjaid kes on kaasa löönud, ütles Palo.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium küsitles veebruaris 41 ettevõttet, kellest 38 märkisid, et nad oleks CERN-i hangetel osalemisest huvitatud. Peamiselt olid huvitatud IT ja elektroonika ettevõtted, märkis Palo.

"Sellest ajendatult oleme teinud CERN-iga liitumiseks eelarve taotluse rahandusministeeriumile. Lisaks arutab liitumist tuleval nädalal ka Teadus- ja Arendusnõukogu (TAN)," ütles minister.

Kommenteerides CERN-ist saadud küllakutset, märkis Palo, et visiit oleks mõtekas teha alles aasta pärast, et see korralikult ette valmistada.

"Arvan, et kui eelarveläbirääkimised on peetud ja TAN-ist otsus käes, võiks ette võtta ka CERN-i külastuse. Seda aga juba koos meie ettevõtjatega ning ilmselt tuleva aasta algul, kuna selle aasta visiitide graafik on juba väga tihe seoses nii ettevõtjatega plaanitud visiitide kui ka Euroopa Liidu eesistumisega. Kui minna koos äridelegatsiooniga CERN-iga tutvuma, siis vajavad ka ettevõtjad selleks ettevalmistusaega," ütles ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister.

Kolmapäeval räägib Palo Eesti liikmelisusest Euroopa Tuumauuringute Organisatsioonis ka riigikogu infotunnis.

Euroopa Tuumauuringute Organisatsioonis (teise nimega Euroopa Tuumauuringute Keskus) on rahvusvaheline organisatsioon, mis haldab maailma suurimat osakestefüüsika laborit. CERN asutati 1954, see paikneb Genfi lähedal Šveitsi-Prantsuse piiril. Organisatsioonil on 22 liikmesriiki.

CERN-i rahvusvaheliste suhete osakonna delegatsioon külastas eelmise aasta mais Eestit, et tutvuda Eesti tööstuse, teaduse ja otsustajate ringiga ning luua otsekontaktid võimalikeks liitumisläbirääkimisteks.

Allikas: BNS



Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.
Vilo: riigist sõltub, kas IT-firmadele jagub tehisintellekti arendajaid

Kui veel viie aasta eest soovisid IT-ettevõtted peamiselt programmeerijaid ning tehisintellekti spetsialistide vastu oli huvi leige, siis nüüd otsivad needsamad firmad tikutulega just tehisintellekti arendajaid. Tartu ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo ültes teadussaates „Labor“, et praegu on riigi valik, kui palju neid tippspetsialiste suudavad ülikoolid koolitada.

Teadlased: suurem liigirikkus lõunas tähendab suuremat ohtu kiskluse läbi hukkuda

Bioloogidele on seni olnud üldteada, et ekvaatori poole liikudes eluslooduse liigiline mitmekesisus suureneb. Sel nädalal maailma ühes mainekamas teadusajakirjas Science ilmunud artiklis näitasid 40 teadlast 21 riigist liblikaröövikute näitel aga seda, et suurem liigirikkus ekvaatoril tähendab ka suuremat tõenäosust kiskluse kaudu hukka saada.

Kopratamm hoiab jõevee jaheda

Kui kobras ehitab jõe peale tammi, langeb jõevee maksimumtemperatuur, hoides seega ära soojatundlike kalade kahjustusi.

WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.
Küberekspert lunavararünnakust: tarvis läheks palju suuremat vapustust

Maailmas kümneid tuhandeid arvuteid tabanud WannaCry rünnakut oleks viga seostada vaid ühe organisatsiooni või rühmitusega, leiab küberjulgeoleku ekspert James Scott. Inimeste valvsuse tõstmiseks ja küberhügieeni parandamiseks läheb tarvis aga märksa suuremat vapustust.