Ämblikud söövad hiiglaslikus koguses putukaid ({{commentsTotal}})

Huntämbliklane.
Huntämbliklane. Autor/allikas: Ziva & Amir/Creative Commons

Ämblikud on loomad, keda kardavad paljud inimesed, aga veelgi rohkem peaksid ämblikke kartma putukad. Šveitsi ja rootsi teadlaste äsja valminud uurimistööst ilmneb, kui hirmsad tegelased ämblikud putukate seisukohalt tõepoolest on.

Martin Nyffeler Baseli ülikoolist ja Klaus Birkhofer Lundi ülikoolist arvutasid mitut eri mudelit kasutades välja, et kogu maailma ämblikud söövad igal aastal ära 400 kuni 800 miljonit tonni toitu. Suurema osa, üle 90 protsendi sellest toidust moodustavad putukad ja putukate lähisugulased loomariigis, hooghännalised.

Võrdluseks võib tuua, et Maailma Toiduorganisatsiooni andmetel söövad kogu maailma inimesed aasta jooksul liha ja kala kokku ka umbes 400 miljonit tonni ehk sama palju kui on Nyffeleri ja Birkhoferi arvutatud maailma ämblikkonna aastase toidukoguse alampiir. Ämblikke võib sel alal vabalt võrrelda isegi vaaladega, kes teiste teadusuuringute järgi tarbivad aastas umbes 280 kuni 500 miljonit tonni toitu.

Arvata võib, et ajakirjas The Science of Nature avaldatud uurimistöö jaoks õigeid arvutusviise leida oli üsna raske, sest ämblikke elab maailmas enam kui 45 000 liiki, väga mitmesugustes paikades, ja nad harrastavad tihtilugu öist või varjulist eluviisi. Kuid nüüd on autoritel täielik õigus selles ajakirjas kokkuvõtlikult kirjutada, et ämblike globaalne ökoloogiline roll putukate arvukuse kontrolli all hoidjana on väga suur.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Martin Kuusk.Martin Kuusk.
Haiguse lugu: elu eluaegse närvihaigusega

Väikesest peale rongide vastu huvi tundnud ning huvist endale ka ameti teinud Martin Kuusk põeb haigust nimega sclerosis multiplex. Sportlikust, elurõõmsast ja pidevalt naljatlevast mehest on võimatu peale vaadates aru saada, et teda tabanud tõbi kuulub tegelikult tõsiste krooniliste haiguste hulka.

Mesilane tunneb nulli

Mõnikord öeldakse, et null ei ole number, aga tegelikult on see ikka nii number kui ka arv, ja seda teab ausalt öelda iga mesilanegi. Nii võib vähemalt väita Austraalia teadlaste uuringu põhjal, millest kõneles selle juht Scarlett Howard Kuninglikust Melbourne'i Tehnikainstituudist Lissabonis toimunud loomapsühholoogide konverentsil.

Vaid 3 protsenti suurem ligipääs kõrgharidusele oleks muutnud Brexiti hääletuse tulemust.Vaid 3 protsenti suurem ligipääs kõrgharidusele oleks muutnud Brexiti hääletuse tulemust.
Uuring: parem ligipääs kõrgharidusele võinuks ära hoida Brexiti

Kui kõrgharidus oleks olnud praegusest vaid kolmele protsendile enam kättesaadav, poleks möödunud suvel Brexiti hääletus läbi läinud, selgub Leicesteri ülikooli matemaatikute uuringust.

Rinnapiim mõjub lapse arengule soosivaltRinnapiim mõjub lapse arengule soosivalt
Teadus rinnapiimast: tugeva tervise garantiid asendab üha enam kunsttoit

Augusti alguses tähistatakse rahvusvahelist rinnaga toitmise nädalat. ERR Novaator otsis selle puhul andmebaasidest välja hulga erinevaid rinnapiima ja imetamisega seotud artikleid. Vahendame nende uuringute leide, mis on teadusringkondades enimtsiteeritud või pakuvad üha enam kõneainet.

Käsnas elab miljardeid baktereid.Käsnas elab miljardeid baktereid.
Pesukäsnad kubisevad bakteritest, steriliseerimisest pole kasu

Köögis kraani kõrval lebav pesukäsn on bakteripesa. Nüüd tuleb välja, et svammis ei ela mitte ainult sadu tuhandeid kordi rohkem baktereid kui WC-poti kaanel, vaid ka katsetest seda steriliseerida pole erilist kasu. See kasvatab ainult potentsiaalselt haigusi tekitavate bakterite osakaalu.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.