Ämblikud söövad hiiglaslikus koguses putukaid ({{commentsTotal}})

Huntämbliklane.
Huntämbliklane. Autor/allikas: Ziva & Amir/Creative Commons

Ämblikud on loomad, keda kardavad paljud inimesed, aga veelgi rohkem peaksid ämblikke kartma putukad. Šveitsi ja rootsi teadlaste äsja valminud uurimistööst ilmneb, kui hirmsad tegelased ämblikud putukate seisukohalt tõepoolest on.

Martin Nyffeler Baseli ülikoolist ja Klaus Birkhofer Lundi ülikoolist arvutasid mitut eri mudelit kasutades välja, et kogu maailma ämblikud söövad igal aastal ära 400 kuni 800 miljonit tonni toitu. Suurema osa, üle 90 protsendi sellest toidust moodustavad putukad ja putukate lähisugulased loomariigis, hooghännalised.

Võrdluseks võib tuua, et Maailma Toiduorganisatsiooni andmetel söövad kogu maailma inimesed aasta jooksul liha ja kala kokku ka umbes 400 miljonit tonni ehk sama palju kui on Nyffeleri ja Birkhoferi arvutatud maailma ämblikkonna aastase toidukoguse alampiir. Ämblikke võib sel alal vabalt võrrelda isegi vaaladega, kes teiste teadusuuringute järgi tarbivad aastas umbes 280 kuni 500 miljonit tonni toitu.

Arvata võib, et ajakirjas The Science of Nature avaldatud uurimistöö jaoks õigeid arvutusviise leida oli üsna raske, sest ämblikke elab maailmas enam kui 45 000 liiki, väga mitmesugustes paikades, ja nad harrastavad tihtilugu öist või varjulist eluviisi. Kuid nüüd on autoritel täielik õigus selles ajakirjas kokkuvõtlikult kirjutada, et ämblike globaalne ökoloogiline roll putukate arvukuse kontrolli all hoidjana on väga suur.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Eestlased Ispras: Eesti noored teadlased ja Maive Rute (vasakult viies) JRC külaliskeskuse ees.

Maive Rute: teadus pole vürts, mida poliitikasse lisada, vaid selle põhiosa

Edukas teaduspõhine poliitika peab olema kahesuunaline. Teadlased saavad poliitikutele uuringutulemuste põhjal nõu anda, poliitikud aga teadlastele selgitada, kuidas tulemusi paremini esitada ning mida päevakajalist uurida, leiab Euroopa Komisjoni teadusuuringute ühiskeskuse (JRC) peadirektori asetäitjana töötanud eestlanna Maive Rute.

TTÜ on rebinud end TÜ-st nii tudengite kui rahvusvahelisuse poolest ette.

Graafikud: Tartu ülikool jõudis Ida-Euroopa ülikoolide hulgas 3. kohale

QS ülikoolide edetabel reastas Tartu ülikooli arenevate Euroopa ja Kesk-Aasia ülikoolide edetabelis 3. kohale. Saja parima ülikooli hulka mahtus selles kategoorias ka Tallinna ülikool ning Tallinna tehnikaülikool. Graafikutelt peegeldub aga nii mõnigi mõtlema panev fakt Eesti ülikoolide kohta. 

Õhtuse päevarütmiga inimesed tunnevad end raamidesse surutult, kui nad peavad töötama kella 9 kuni 17ni.

Tööl käimine on kahjulik ja pole tarvilikki

Töö iseloom on tundmatuseni muutunud ning on aeg üle saada hirmust ja teadmatusest ajale jalgu jäänud töökorralduspõhimõtete ülevaatamisel leiab Tallinna tehnikaülikooli institutsionaalse ökonoomika professor Aaro Hazak.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: