Ämblikud söövad hiiglaslikus koguses putukaid ({{commentsTotal}})

Huntämbliklane.
Huntämbliklane. Autor/allikas: Ziva & Amir/Creative Commons

Ämblikud on loomad, keda kardavad paljud inimesed, aga veelgi rohkem peaksid ämblikke kartma putukad. Šveitsi ja rootsi teadlaste äsja valminud uurimistööst ilmneb, kui hirmsad tegelased ämblikud putukate seisukohalt tõepoolest on.

Martin Nyffeler Baseli ülikoolist ja Klaus Birkhofer Lundi ülikoolist arvutasid mitut eri mudelit kasutades välja, et kogu maailma ämblikud söövad igal aastal ära 400 kuni 800 miljonit tonni toitu. Suurema osa, üle 90 protsendi sellest toidust moodustavad putukad ja putukate lähisugulased loomariigis, hooghännalised.

Võrdluseks võib tuua, et Maailma Toiduorganisatsiooni andmetel söövad kogu maailma inimesed aasta jooksul liha ja kala kokku ka umbes 400 miljonit tonni ehk sama palju kui on Nyffeleri ja Birkhoferi arvutatud maailma ämblikkonna aastase toidukoguse alampiir. Ämblikke võib sel alal vabalt võrrelda isegi vaaladega, kes teiste teadusuuringute järgi tarbivad aastas umbes 280 kuni 500 miljonit tonni toitu.

Arvata võib, et ajakirjas The Science of Nature avaldatud uurimistöö jaoks õigeid arvutusviise leida oli üsna raske, sest ämblikke elab maailmas enam kui 45 000 liiki, väga mitmesugustes paikades, ja nad harrastavad tihtilugu öist või varjulist eluviisi. Kuid nüüd on autoritel täielik õigus selles ajakirjas kokkuvõtlikult kirjutada, et ämblike globaalne ökoloogiline roll putukate arvukuse kontrolli all hoidjana on väga suur.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Maailmas laienid löönud uuring, mis väitis, et kõrgeid kontsi kandvad naised on seksikamad, ei vasta tõele.

Kõrgeid kontsi kandvad naised on seksikamad - puhas vale

Meedias laia kõlapinda leidnud prantsuse psühholoogi tööd põhinevad küsitaval statistikal ning kompavad meetodite poolest kohati hea maitse ja eetikapiire. Pahateadusele jälile saanud teadlaste hinnangul pole tegu üksikjuhtumiga.

teadustöö õigeusu koolide ajaloost
pinged akadeemilise vabaduse ümber
Tööstusdoktorantuur on doktoriõppe erivorm, kus doktorant teeb teadustööd ettevõttele.

Väljavõtted tippülikoolide nõuetest, kuidas teadlased ühiskonda panustavad

Viimaste päevade tulised sõnavõtud teemal kui palju võib ülikool ette kirjutada, keelata või lubada teadlastel teaduspõhist arvamust või ka uuringid väljaspool ülikooli. Sirp tegi ülevaate erinevate maailma tippülikoolide reeglitest, mis ütlevad, millistel alustel võib teadlane oma tööd ühiskonnale anda. Siit on ehk Eesti ülikoolidelgi palju õppida.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: