Taaskasutatav käsn hõlbustab naftareostuste likvideerimist ({{commentsTotal}})

Tavalisest diivanipadjast leitav vaht võib pärast naftalembese ainega katmist imada endasse selle enda massist kuni 90 korda rohkem naftat. Sama käsna saab kasutada sadu kordi, mis võiks muuta naftareostuste tõrjumist senisest odavamaks ja lihtsamaks.

"Töötasime meile teadaolevalt välja esimese materjali, millega ei saa tõrjuda vaid kõigile nähtavat merepinda katvat reostust, vaid koguda kokku ka merepinna all hõljuvad naftatilgakeste pilved," tutvustas ERR Novaatorile uut leiutist Argonne`i riikliku laboratooriumi materjaliteadlane Seth Darling. Sõltuvalt parasjagu kasutatava vahu poorsusest tõmbab materjal endasse selle massist 30 – 90 korda rohkem naftat või diislit.

Saavutus toetub Argonne`is seitsme aasta eest väljatöötatud astmelise infiltratsiooni sünteesina (SIS) tuntud meetodile. Lahendust kasutades saab katta poorse materjali sisepinna õhukese teisest materjalist koosneva kihiga. Pindadele anda seega täpselt sellised omadused nagu parasjagu vaja. Näiteks panna see enda külge tõmbama nafta, kuid mitte vee molekule. Antud juhul kasutati selleks ränist ja vesinikust koosnevat silaani.

Darling tõi välja, et pinnakeemia muutmisega on üritatud luua erinevaid naftakäsni varemgi. Seni kasutatud meetoditega on hakanud pinnakiht lagunema aga juba õige pea. "SIS-iga pole me veel piirini jõudnud. Käsn töötab sama hästi nii esimesel kui ka sajandal kasutuskorral. Me ei jõudnud seda lihtsalt käsitsi rohkem välja väänata," lisas materjaliteadlane.

Töörühma tehtud katsed näitasid lisaks, et selle imamisvõime ei vähene ka merevees ja arktilistes vetes. Praegu laialt kasutatavaid käsnu ja absorbente saab kasutada tavaliselt vaid korra.

Materjaliteadlane nentis, et üle aastate on tutvustatud mitmeid analoogseid sarnaselt fantastiliselt töötavaid lahendusi. Enamasti on jäänud need aga prototüübi tasemele. "Esitleme teadlastena tihti ideesid, mis on meie enda arvates väga kasulikud, kuid mitmetel praktilistel põhjustel ei leia need pärismaailmas kasutust. Ka ma ise olen olnud terve rea selliste autor," möönis Darling.

Antud juhul on töörühm pannud materjali juba proovile ka pärismaailmale sarnanevates tingimustes. Selle laialdasem kasutuselevõtt seisab pigem äripartnerite leidmise taga, kes oleksid valmis panustama ka materjali tööstuslikul skaalal tootmiseks protsessi lihvimisele. Samuti tuleb teha seda kulutõhusal viisil.

Kaugemas tulevikus võiks olla töörühma nägemuse kohaselt naftakäsnal põhinevad reostuse tõrjumise vahendid olemas igas suuremas sadamas.

Silaani asemel teistsuguste pinnakatete kasutamisega saaks sarnaseid materjale rakendada ka teiste veekogudesse sattunud reoainete kokku kogumiseks. "Saame praegust tehnikat veelgi lihvida, et pinnakate reageeriks molekulide veelgi selektiivsemalt. Kuid teisi pinnakatteid kasutades saame panna selle püüdma teisigi molekule," laiendas materjaliteadlane.

Darling rõhutas, et töö kasvas välja puhtast alusteadusest. "Me ei osanud seitsme aasta eest SIS-i väljatöötamisel mõelda, et seda saab kasutada millekski praktiliseks, saati siis naftareostuse tõrjumiseks. Nii on see hea näide sellest, milleni teadusliku uudishimu rahuldamine viia võib," mõtiskles ta.

Naftakäsna kirjeldati ajakirjas Journal of Materials Chemistry A.



Õpilaste teadusajakirjas Akadeemiake on teadlaste range eelretsenseerimise läbinud kaheksa värsket õpilasteuurimust. Akadeemiakese toimetus tegi koos ERR Novaatoriga kolmest tööst kokkuvõtted.
Taimetarkus
Karulauk.Karulauk.
Laansoo: inimeste taimeteadlikkus võiks olla kõrgem

Botaanik Urmas Laansoo sõnul on viimastel aastatel kasvanud ravim- ja metsataimede populaarsus, kuid inimeste teadlikkus pole menukusele järele jõudnud. Sestap leiab Laansoo, et korilusentusiastid peaksid tegema rohkem kodutööd enne kui metsast tundmatu leht või õis koju tuuakse. 

Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.

Etnobotaanik: rahvas on ikka leidnud taimedele nutikaid kasutusviise

Etnobotaanik Raivo Kalle nendib, et meie eelkäijad on olnud taimeriigiga rohkem ühenduses ja leidnud kõigile metsasaadustele rakendust. Samas on teadlase hinnangul viimastel aastatel taimeteadlikkus kasvanud, mistõttu on ka linnainimesed taastamas sidet loodusega. 

Igal kevadel ja sügisel lisatakse katsealale umbes 25 ämbritäit (250 kg) suhkrut.Igal kevadel ja sügisel lisatakse katsealale umbes 25 ämbritäit (250 kg) suhkrut.
Taimede dieedil hoidmiseks kulub igal aastal 500 kilogrammi suhkrut

Tartu ülikooli botaanika osakonnas on kaks päeva aastas – üks mais ja teine septembris – suhkrupäevad. Juba 15 aastat järjest suunduvad teadurid ja tudengid nendel päevadel Põlvamaale Ahja jõe äärsele niidule, kaasas umbes 250 kilogrammi suhkrut. 

Valge-toonekure pesas kasvab lennuvõimeliseks enamasti kaks või kolm poega.Valge-toonekure pesas kasvab lennuvõimeliseks enamasti kaks või kolm poega.
Valge-toonekure õvede sõbralikkus seab pesakonna kärpimise vanemate õlule

Miks linnud oma poegi tapavad, selgitas hiljuti ERR Novaatoris ja Zooloogid 2.0 ajaveebis Tartu ülikooli zooloog, Arizona ülikoolis järeldoktorantuuris resideeruv Tuul Sepp. See pani tema Eesti kolleegi, Marko Mägi, küsima, kuidas see asi toonekurgedel käib. 

Vaktsineerimine.Vaktsineerimine.
Õiguskantslerile teeb muret Eesti laste vaktsineerituse tase

Vaktsineeritusega hõlmatus väheneb Eestis aasta-aastalt, mistõttu võiks riigikogu õiguskantsleri hinnangul kaaluda meetmeid, kuidas saavutada kõrgemat vaktsineerimisega hõlmatuse taset.

Mesilane.Mesilane.
Tööstuse rahastatud suuruuring seob mesilaste huku tuntud putukamürkidega

Maailmas laialdaselt taimekahjurite tõrjumiseks kasutatavad putukamürgid kasvatavad mesilaste suremust ja vähendavad nende paljunemisedukust, kinnitavad kaks suuruuringut. Ühendite keelustamist pidurdab alternatiivide nappus, mõju mitmetahulisus ja keemiaettevõtete lobitöö.