Maailmameri soojeneb arvatust kiiremini ({{commentsTotal}})

Ookean.
Ookean. Autor/allikas: NASA

Maailmameri hoiab endas seniarvatust 13 protsenti rohkem soojusenergiat, selgub rahvusvahelise teadlasrühma ajakirjas Science Advances avaldatud uuringust.

Lijing Cheng Hiina Teaduste Akadeemiast ja ta kolleegid analüüsisid uuesti läbi, kuidas on muutunud ookeanivee temperatuur on alates 1960. aastatest.

Mudelid näitavad, et suurem osa lisasoojusest, mis kasvuhoonegaaside atmosfääri paiskamise tõttu maakerale jääb, koguneb ookeanidesse. Kuid kui palju on ookeanides sisalduv soojushulk tegelikult muutunud, on olnud keeruline selgitada, sest mõõtmisi on tehtud möödunud aastakümnetel suhteliselt vähe.

Alles 2005. aastast on mõõtmised saavutanud peaaegu globaalses ulatuses piisava pidevuse. Cheng ja kolleegid püüdsid nüüd varasemaid mõõtmislünki täita uue arvutimudeli ja kavalate statistikavõtetega. Nad väidavad, et nende meetod võimaldab ühe temperatuurimõõtmise põhjal enamasti öelda, millised olid sel ajal olud mõõtmispunktist kuni 2000 kilomeetri kaugusel.

Meetodit teadaolevatele andmetele rakendades said nad tulemuseks, et ajavahemikus 1960 – 2005 kasvas soojushulk maailmameres 337 zetadžauli võrra. Selgus ka, et kuni 1980. aastani oli kasv aeglane, aga on sellest ajast peale kiirenenud.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Mida uskuda, mida mitte?Mida uskuda, mida mitte?
See ei ole tõde enne, kui Sergei Lavrov seda eitab ehk infosõda 2.0

Sellise märkusega võeti kokku neljapäevane infosõja-teemaline paneelarutelu rahvusvahelises kaitseuuringute keskuses. Infosõda ei ole iseenesest meile võõras mõiste – sarnaseid strateegilisi püüdeid elanikkonna teadvust mõjutada on dokumenteeritud juba ammu. Sisuliselt ei tehta praegusel ajal midagi teistmoodi, ainult vahendid on teised. Võitluses propagandistliku sisuga on võtmetähtsus eelkõige meediaharitusel, aga ka heal huumorimeelel, selgus arutelu käigus.

Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.
Vilo: riigist sõltub, kas IT-firmadele jagub tehisintellekti arendajaid

Kui veel viie aasta eest soovisid IT-ettevõtted peamiselt programmeerijaid ning tehisintellekti spetsialistide vastu oli huvi leige, siis nüüd otsivad needsamad firmad tikutulega just tehisintellekti arendajaid. Tartu ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo ültes teadussaates „Labor“, et praegu on riigi valik, kui palju neid tippspetsialiste suudavad ülikoolid koolitada.

Rakvere Tark MajaRakvere Tark Maja
Arhitekt Ülar Mark: tulevikumaja tunneb elanikku ja on säästlik

Mai-Juuni Horisondile antud intervjuus räägib uuendusliku väikemaja Koda arhitekt Ülar Mark tarkadest majadest.

Ükssarvvaalad aitavad jää sulamist mõõta

Põhja-Jäämeres elutsevad ükssarvvaalad ehk narvalid tulevad teadlastele kliimamuutuse uurimisel appi.

WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.
Küberekspert lunavararünnakust: tarvis läheks palju suuremat vapustust

Maailmas kümneid tuhandeid arvuteid tabanud WannaCry rünnakut oleks viga seostada vaid ühe organisatsiooni või rühmitusega, leiab küberjulgeoleku ekspert James Scott. Inimeste valvsuse tõstmiseks ja küberhügieeni parandamiseks läheb tarvis aga märksa suuremat vapustust.