Maailmameri soojeneb arvatust kiiremini ({{commentsTotal}})

Ookean.
Ookean. Autor/allikas: NASA

Maailmameri hoiab endas seniarvatust 13 protsenti rohkem soojusenergiat, selgub rahvusvahelise teadlasrühma ajakirjas Science Advances avaldatud uuringust.

Lijing Cheng Hiina Teaduste Akadeemiast ja ta kolleegid analüüsisid uuesti läbi, kuidas on muutunud ookeanivee temperatuur on alates 1960. aastatest.

Mudelid näitavad, et suurem osa lisasoojusest, mis kasvuhoonegaaside atmosfääri paiskamise tõttu maakerale jääb, koguneb ookeanidesse. Kuid kui palju on ookeanides sisalduv soojushulk tegelikult muutunud, on olnud keeruline selgitada, sest mõõtmisi on tehtud möödunud aastakümnetel suhteliselt vähe.

Alles 2005. aastast on mõõtmised saavutanud peaaegu globaalses ulatuses piisava pidevuse. Cheng ja kolleegid püüdsid nüüd varasemaid mõõtmislünki täita uue arvutimudeli ja kavalate statistikavõtetega. Nad väidavad, et nende meetod võimaldab ühe temperatuurimõõtmise põhjal enamasti öelda, millised olid sel ajal olud mõõtmispunktist kuni 2000 kilomeetri kaugusel.

Meetodit teadaolevatele andmetele rakendades said nad tulemuseks, et ajavahemikus 1960 – 2005 kasvas soojushulk maailmameres 337 zetadžauli võrra. Selgus ka, et kuni 1980. aastani oli kasv aeglane, aga on sellest ajast peale kiirenenud.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Lepapoidel on emased klassikaliselt isastest suuremad.

Oled sa isane või emane – suurus loeb

Mehed on suuremad kui naised – enamasti. Nii on see vähemalt inimestel ja suuremal hulgal imetajatel. Suudame ju igaüks ette kujutada võimsat hõbeselga või suurte sarvedega põdrapulli. Olukord on vastupidine juhul, kui sa oled putukas – näiteks äädikakärbsete puhul tasub suur olla just emastel.

Robootikavõistlus

Teadusajakirjanikud: huviringid on kõva teaduse poole kaldu

Millistes huviringides võiksid lapsed käia, et neil tekiks huvi ühe või teise teadusvaldkonna vastu? Robootikaring, väikesed loodushuvilised, füüsikaring, IT ring... Kas ja miks paistab huviharidus ühekülgne, kaldu loodus- ja täppisteaduste poole?

Tartu Ülikooli kliinikumi geneetikakeskuse Tallinna filiaali juhataja Riina Žordania ja õde Svetlana Kašnikova 2011. aastal.

Inimgeneetika Eestisse tooja pälvis elutööpreemia

“Minu elus on palju salme, aga refrään on ikka meditsiinigeneetika,” parafraseerib Riina Žordania Eesti filmiklassikat, kui võtab Rakveres Eesti inimesegeneetika ühingu aastakonverentsil vastu elutööpreemia.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: