Video: kahest põnevast populaarteaduslikust raamatust ({{commentsTotal}})

Mida tähendab uni meie aju jaoks? Kuidas on loomade ajud kohandunud evolutsiooni käigus maailmaga toime tulema? Kuidas aju kõige tõhusamalt ära kasutada? Sellest tehti juttu eile kahe põneva populaarteadusliku raamatu esitlusel.

Eile esitleti Viru Keskuse Rahva Raamatus noorte neuroteadlaste Andres Laane ja Jaan Aru raamatuid „Tehisintellekt. Loomadest ja masinatest“ ning „Ajust ja arust. Unest, teadvusest, tehisintellektist ja muust“. Vestlust modereeris teadusajakirjanik Arko Olesk.

Jaan Aru raamat „Ajust ja arust“ toob lugeja ette mitmeid aju lahendatud, kuid veel rohkem lahendamata saladusi. Autor keskendub aju mõistatustele, mis temas endas vahel ahastust tekitavad.

„Võimalik, et ma ei saa seda kunagi teada, võimalik, et need küsimused jäävad alatiseks vastuseta, märgib Jaan Aru. Kuidas aju tööst tekib teadvus? Mis teeb inimese võrreldes teiste loomaliikidega eriliseks? Kas tehismõistus suudab inimlikku mõistust jäljendada ja isegi ületada? Miks me magame? Kuidas kasutada aju nii, et töö saaks tehtud ja elu oleks nauditav? Just sellistele küsimustele otsitakse raamatus vastust.

Raamat on kirjutatud kõigile, keda võiks huvitada aju ning käsitletavad teemad on vahetult seotud autori uurimistööga inimese aju, taju ja une kohta. Viimane peatükk sisaldab mitmeid praktilisi soovitusi, kuidas oma aju paremini kasutada ja mitte rikkuda tervislikku und. 

Andres Laane raamat „Tehisintellekt. Loomadest ja masinatest“ näitab, et isegi näiliselt lihtsate loomade ajud on leidnud evolutsiooni käigus algoritmid, kuidas maailmas toime tulla.

Tehisintellekti uurijad taasavastavad neid algoritme, et luua tarku masinaid. Imiteerides loomade ajus toimuvaid arvutusi, on tehisintellekt tunginud tehnikaleiutistesse, nutitelefonide häältuvastusseadmetest isejuhtivate autodeni. Et mõista nende intelligentsete süsteemide tööd, vaatab autor tehislike ja bioloogiliste ajude sisemusse ja käsitleb printsiipe, millel põhineb nende pealtnäha väga erinevate süsteemide toimimine.

Toimetaja: Marju Himma



Euroopa teadusruumi lõimumispoliitikatel võib olla teatavaid puudusi.Euroopa teadusruumi lõimumispoliitikatel võib olla teatavaid puudusi.
EL-i laienemine võis vähendada ida- ja lääneriikide vahelist teaduskoostööd

Kuigi Euroopa Liidu ühine teadusruum peaks soosima piiriülest koostööd, oleks see kasvanud ida- ja lääneriikide vahel liidu laienemiseta kiiremini, vihjab uus analüüs. Teadusruumi lõimumispoliitikate puudustele vaatamata võib hakata nägema aga ka märke, et ajude väljavoolust on saamas viimaks ajude ringlus.

Maailmaruumi kiviplaneetide seas valdavad veekerad

Kes eksoplaneete uurima sõidab, võtku igaks juhuks kindlasti sukeldusvarustus kaasa, sest üks teadlane on nüüd statistikamudeliga välja rehkendanud, et suuremal osal universumi kivise pinnaga planeetidest katab sellest pinnast enamat kui 90 protsenti meri.

Uus eestikeelne tõlkeprogramm annab teksti edasi sujuvamalt ja autentsemalt

Tartu Ülikooli keeletehnoloogide töögrupp tegi valmis masintõlke programmi, mis põhineb uudsel meetodil ehk tehisnärvivõrkude süsteemil. Tõlkeprogrammi demoversiooni saavad kõik huvilised internetikeskkonnas järele proovida.