Video: kahest põnevast populaarteaduslikust raamatust ({{commentsTotal}})

Mida tähendab uni meie aju jaoks? Kuidas on loomade ajud kohandunud evolutsiooni käigus maailmaga toime tulema? Kuidas aju kõige tõhusamalt ära kasutada? Sellest tehti juttu eile kahe põneva populaarteadusliku raamatu esitlusel.

Eile esitleti Viru Keskuse Rahva Raamatus noorte neuroteadlaste Andres Laane ja Jaan Aru raamatuid „Tehisintellekt. Loomadest ja masinatest“ ning „Ajust ja arust. Unest, teadvusest, tehisintellektist ja muust“. Vestlust modereeris teadusajakirjanik Arko Olesk.

Jaan Aru raamat „Ajust ja arust“ toob lugeja ette mitmeid aju lahendatud, kuid veel rohkem lahendamata saladusi. Autor keskendub aju mõistatustele, mis temas endas vahel ahastust tekitavad.

„Võimalik, et ma ei saa seda kunagi teada, võimalik, et need küsimused jäävad alatiseks vastuseta, märgib Jaan Aru. Kuidas aju tööst tekib teadvus? Mis teeb inimese võrreldes teiste loomaliikidega eriliseks? Kas tehismõistus suudab inimlikku mõistust jäljendada ja isegi ületada? Miks me magame? Kuidas kasutada aju nii, et töö saaks tehtud ja elu oleks nauditav? Just sellistele küsimustele otsitakse raamatus vastust.

Raamat on kirjutatud kõigile, keda võiks huvitada aju ning käsitletavad teemad on vahetult seotud autori uurimistööga inimese aju, taju ja une kohta. Viimane peatükk sisaldab mitmeid praktilisi soovitusi, kuidas oma aju paremini kasutada ja mitte rikkuda tervislikku und. 

Andres Laane raamat „Tehisintellekt. Loomadest ja masinatest“ näitab, et isegi näiliselt lihtsate loomade ajud on leidnud evolutsiooni käigus algoritmid, kuidas maailmas toime tulla.

Tehisintellekti uurijad taasavastavad neid algoritme, et luua tarku masinaid. Imiteerides loomade ajus toimuvaid arvutusi, on tehisintellekt tunginud tehnikaleiutistesse, nutitelefonide häältuvastusseadmetest isejuhtivate autodeni. Et mõista nende intelligentsete süsteemide tööd, vaatab autor tehislike ja bioloogiliste ajude sisemusse ja käsitleb printsiipe, millel põhineb nende pealtnäha väga erinevate süsteemide toimimine.

Toimetaja: Marju Himma



Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.
Vilo: riigist sõltub, kas IT-firmadele jagub tehisintellekti arendajaid

Kui veel viie aasta eest soovisid IT-ettevõtted peamiselt programmeerijaid ning tehisintellekti spetsialistide vastu oli huvi leige, siis nüüd otsivad needsamad firmad tikutulega just tehisintellekti arendajaid. Tartu ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo ültes teadussaates „Labor“, et praegu on riigi valik, kui palju neid tippspetsialiste suudavad ülikoolid koolitada.

Teadlased: suurem liigirikkus lõunas tähendab suuremat ohtu kiskluse läbi hukkuda

Bioloogidele on seni olnud üldteada, et ekvaatori poole liikudes eluslooduse liigiline mitmekesisus suureneb. Sel nädalal maailma ühes mainekamas teadusajakirjas Science ilmunud artiklis näitasid 40 teadlast 21 riigist liblikaröövikute näitel aga seda, et suurem liigirikkus ekvaatoril tähendab ka suuremat tõenäosust kiskluse kaudu hukka saada.

Kopratamm hoiab jõevee jaheda

Kui kobras ehitab jõe peale tammi, langeb jõevee maksimumtemperatuur, hoides seega ära soojatundlike kalade kahjustusi.

WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.
Küberekspert lunavararünnakust: tarvis läheks palju suuremat vapustust

Maailmas kümneid tuhandeid arvuteid tabanud WannaCry rünnakut oleks viga seostada vaid ühe organisatsiooni või rühmitusega, leiab küberjulgeoleku ekspert James Scott. Inimeste valvsuse tõstmiseks ja küberhügieeni parandamiseks läheb tarvis aga märksa suuremat vapustust.