Video: kahest põnevast populaarteaduslikust raamatust ({{commentsTotal}})

Mida tähendab uni meie aju jaoks? Kuidas on loomade ajud kohandunud evolutsiooni käigus maailmaga toime tulema? Kuidas aju kõige tõhusamalt ära kasutada? Sellest tehti juttu eile kahe põneva populaarteadusliku raamatu esitlusel.

Eile esitleti Viru Keskuse Rahva Raamatus noorte neuroteadlaste Andres Laane ja Jaan Aru raamatuid „Tehisintellekt. Loomadest ja masinatest“ ning „Ajust ja arust. Unest, teadvusest, tehisintellektist ja muust“. Vestlust modereeris teadusajakirjanik Arko Olesk.

Jaan Aru raamat „Ajust ja arust“ toob lugeja ette mitmeid aju lahendatud, kuid veel rohkem lahendamata saladusi. Autor keskendub aju mõistatustele, mis temas endas vahel ahastust tekitavad.

„Võimalik, et ma ei saa seda kunagi teada, võimalik, et need küsimused jäävad alatiseks vastuseta, märgib Jaan Aru. Kuidas aju tööst tekib teadvus? Mis teeb inimese võrreldes teiste loomaliikidega eriliseks? Kas tehismõistus suudab inimlikku mõistust jäljendada ja isegi ületada? Miks me magame? Kuidas kasutada aju nii, et töö saaks tehtud ja elu oleks nauditav? Just sellistele küsimustele otsitakse raamatus vastust.

Raamat on kirjutatud kõigile, keda võiks huvitada aju ning käsitletavad teemad on vahetult seotud autori uurimistööga inimese aju, taju ja une kohta. Viimane peatükk sisaldab mitmeid praktilisi soovitusi, kuidas oma aju paremini kasutada ja mitte rikkuda tervislikku und. 

Andres Laane raamat „Tehisintellekt. Loomadest ja masinatest“ näitab, et isegi näiliselt lihtsate loomade ajud on leidnud evolutsiooni käigus algoritmid, kuidas maailmas toime tulla.

Tehisintellekti uurijad taasavastavad neid algoritme, et luua tarku masinaid. Imiteerides loomade ajus toimuvaid arvutusi, on tehisintellekt tunginud tehnikaleiutistesse, nutitelefonide häältuvastusseadmetest isejuhtivate autodeni. Et mõista nende intelligentsete süsteemide tööd, vaatab autor tehislike ja bioloogiliste ajude sisemusse ja käsitleb printsiipe, millel põhineb nende pealtnäha väga erinevate süsteemide toimimine.

Toimetaja: Marju Himma



Martin Kuusk.Martin Kuusk.
Haiguse lugu: elu eluaegse närvihaigusega

Väikesest peale rongide vastu huvi tundnud ning huvist endale ka ameti teinud Martin Kuusk põeb haigust nimega sclerosis multiplex. Sportlikust, elurõõmsast ja pidevalt naljatlevast mehest on võimatu peale vaadates aru saada, et teda tabanud tõbi kuulub tegelikult tõsiste krooniliste haiguste hulka.

Mesilane tunneb nulli

Mõnikord öeldakse, et null ei ole number, aga tegelikult on see ikka nii number kui ka arv, ja seda teab ausalt öelda iga mesilanegi. Nii võib vähemalt väita Austraalia teadlaste uuringu põhjal, millest kõneles selle juht Scarlett Howard Kuninglikust Melbourne'i Tehnikainstituudist Lissabonis toimunud loomapsühholoogide konverentsil.

Vaid 3 protsenti suurem ligipääs kõrgharidusele oleks muutnud Brexiti hääletuse tulemust.Vaid 3 protsenti suurem ligipääs kõrgharidusele oleks muutnud Brexiti hääletuse tulemust.
Uuring: parem ligipääs kõrgharidusele võinuks ära hoida Brexiti

Kui kõrgharidus oleks olnud praegusest vaid kolmele protsendile enam kättesaadav, poleks möödunud suvel Brexiti hääletus läbi läinud, selgub Leicesteri ülikooli matemaatikute uuringust.

Rinnapiim mõjub lapse arengule soosivaltRinnapiim mõjub lapse arengule soosivalt
Teadus rinnapiimast: tugeva tervise garantiid asendab üha enam kunsttoit

Augusti alguses tähistatakse rahvusvahelist rinnaga toitmise nädalat. ERR Novaator otsis selle puhul andmebaasidest välja hulga erinevaid rinnapiima ja imetamisega seotud artikleid. Vahendame nende uuringute leide, mis on teadusringkondades enimtsiteeritud või pakuvad üha enam kõneainet.

Käsnas elab miljardeid baktereid.Käsnas elab miljardeid baktereid.
Pesukäsnad kubisevad bakteritest, steriliseerimisest pole kasu

Köögis kraani kõrval lebav pesukäsn on bakteripesa. Nüüd tuleb välja, et svammis ei ela mitte ainult sadu tuhandeid kordi rohkem baktereid kui WC-poti kaanel, vaid ka katsetest seda steriliseerida pole erilist kasu. See kasvatab ainult potentsiaalselt haigusi tekitavate bakterite osakaalu.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.