Video: kahest põnevast populaarteaduslikust raamatust ({{commentsTotal}})

Mida tähendab uni meie aju jaoks? Kuidas on loomade ajud kohandunud evolutsiooni käigus maailmaga toime tulema? Kuidas aju kõige tõhusamalt ära kasutada? Sellest tehti juttu eile kahe põneva populaarteadusliku raamatu esitlusel.

Eile esitleti Viru Keskuse Rahva Raamatus noorte neuroteadlaste Andres Laane ja Jaan Aru raamatuid „Tehisintellekt. Loomadest ja masinatest“ ning „Ajust ja arust. Unest, teadvusest, tehisintellektist ja muust“. Vestlust modereeris teadusajakirjanik Arko Olesk.

Jaan Aru raamat „Ajust ja arust“ toob lugeja ette mitmeid aju lahendatud, kuid veel rohkem lahendamata saladusi. Autor keskendub aju mõistatustele, mis temas endas vahel ahastust tekitavad.

„Võimalik, et ma ei saa seda kunagi teada, võimalik, et need küsimused jäävad alatiseks vastuseta, märgib Jaan Aru. Kuidas aju tööst tekib teadvus? Mis teeb inimese võrreldes teiste loomaliikidega eriliseks? Kas tehismõistus suudab inimlikku mõistust jäljendada ja isegi ületada? Miks me magame? Kuidas kasutada aju nii, et töö saaks tehtud ja elu oleks nauditav? Just sellistele küsimustele otsitakse raamatus vastust.

Raamat on kirjutatud kõigile, keda võiks huvitada aju ning käsitletavad teemad on vahetult seotud autori uurimistööga inimese aju, taju ja une kohta. Viimane peatükk sisaldab mitmeid praktilisi soovitusi, kuidas oma aju paremini kasutada ja mitte rikkuda tervislikku und. 

Andres Laane raamat „Tehisintellekt. Loomadest ja masinatest“ näitab, et isegi näiliselt lihtsate loomade ajud on leidnud evolutsiooni käigus algoritmid, kuidas maailmas toime tulla.

Tehisintellekti uurijad taasavastavad neid algoritme, et luua tarku masinaid. Imiteerides loomade ajus toimuvaid arvutusi, on tehisintellekt tunginud tehnikaleiutistesse, nutitelefonide häältuvastusseadmetest isejuhtivate autodeni. Et mõista nende intelligentsete süsteemide tööd, vaatab autor tehislike ja bioloogiliste ajude sisemusse ja käsitleb printsiipe, millel põhineb nende pealtnäha väga erinevate süsteemide toimimine.

Toimetaja: Marju Himma



Ookean.Ookean.
Kalad tulid maismaale arvatust kiiremini

Kalade areng vee-elukatest maismaaloomadeks võis käia seniarvatust palju kiiremini. Nii väidavad kanada ja rootsi teadlased, kes on tänapäevaste võtetega uuesti põhjalikult läbi uurinud ühe enam kui 300 aastat tagasi Šotimaalt leitud loomafossiili.

Osama bin Laden.Osama bin Laden.
Doktoritöö analüüsis Usāma ibn Lādini sõnumeid uudse meetodiga

Tallinna ülikooli doktorant Helen Geršman uuris Saudi Araabiast pärit Usāma ibn Lādini kirjalikke ja suulisi sõnumeid retoorilisest vaatenurgast, mida pole sarnaselt varem analüüsitud.

Valguskiir andis teada valge kääbuse massi

Taevatähtede massi pole niisama lihtne mõõta. Neid ei saa ju lihtsalt kaalule asetada, aga õnneks on olemas Einsteini üldrelatiivsusteooria, mille abiga on nüüd esimest korda otseselt üle mõõdetud ühe valge kääbustähe mass.

Geenivaramule on geeniproovi andnud 52 000 inimest

Ligi viis protsenti Eesti täisealisest elanikkonnast ehk umbes 52 000 inimest on Eesti geenivaramule andnud oma geeniproovi. Tulevast sügisest hakkab geenivaramu kõigile neile, kel on geenitest tehtud, jagama tervise kohta personaalset tagasisidet. Ühtlasi loodab geenivaramu hakata lähiaastatel koguma uusi geeniproove, millest saaks infot enda geeniandmete kohta suisa ligi 500 tuhat inimest.