Video: kahest põnevast populaarteaduslikust raamatust ({{commentsTotal}})

Mida tähendab uni meie aju jaoks? Kuidas on loomade ajud kohandunud evolutsiooni käigus maailmaga toime tulema? Kuidas aju kõige tõhusamalt ära kasutada? Sellest tehti juttu eile kahe põneva populaarteadusliku raamatu esitlusel.

Eile esitleti Viru Keskuse Rahva Raamatus noorte neuroteadlaste Andres Laane ja Jaan Aru raamatuid „Tehisintellekt. Loomadest ja masinatest“ ning „Ajust ja arust. Unest, teadvusest, tehisintellektist ja muust“. Vestlust modereeris teadusajakirjanik Arko Olesk.

Jaan Aru raamat „Ajust ja arust“ toob lugeja ette mitmeid aju lahendatud, kuid veel rohkem lahendamata saladusi. Autor keskendub aju mõistatustele, mis temas endas vahel ahastust tekitavad.

„Võimalik, et ma ei saa seda kunagi teada, võimalik, et need küsimused jäävad alatiseks vastuseta, märgib Jaan Aru. Kuidas aju tööst tekib teadvus? Mis teeb inimese võrreldes teiste loomaliikidega eriliseks? Kas tehismõistus suudab inimlikku mõistust jäljendada ja isegi ületada? Miks me magame? Kuidas kasutada aju nii, et töö saaks tehtud ja elu oleks nauditav? Just sellistele küsimustele otsitakse raamatus vastust.

Raamat on kirjutatud kõigile, keda võiks huvitada aju ning käsitletavad teemad on vahetult seotud autori uurimistööga inimese aju, taju ja une kohta. Viimane peatükk sisaldab mitmeid praktilisi soovitusi, kuidas oma aju paremini kasutada ja mitte rikkuda tervislikku und. 

Andres Laane raamat „Tehisintellekt. Loomadest ja masinatest“ näitab, et isegi näiliselt lihtsate loomade ajud on leidnud evolutsiooni käigus algoritmid, kuidas maailmas toime tulla.

Tehisintellekti uurijad taasavastavad neid algoritme, et luua tarku masinaid. Imiteerides loomade ajus toimuvaid arvutusi, on tehisintellekt tunginud tehnikaleiutistesse, nutitelefonide häältuvastusseadmetest isejuhtivate autodeni. Et mõista nende intelligentsete süsteemide tööd, vaatab autor tehislike ja bioloogiliste ajude sisemusse ja käsitleb printsiipe, millel põhineb nende pealtnäha väga erinevate süsteemide toimimine.

Toimetaja: Marju Himma



Tartu ülikooli turundusmagistrandid keetsid kokku läätsepaja.

Lugu sellest, kuidas Tartu ülikooli turundusmagistrandid pada ajasid

See on esimene kord, kui Tartu ülikooli tootearenduse õppeaines loodu päriselt müüki jõuab. Üliõpilaste panus ei piirdunud vaid paja keetmisega. Töörühma liige Age Tempel rääkis, et protsess oli mitmekülgne: peale retseptide endi tuli uurida tarbijate vajadusi ja maitse-eelistusi, pakendikujundust.

Jõulud ei jäta külmaks ka ERR Novaatorit. Jõuluõhtule eelneval kümnel päeval ilmub iga päev Tarmo Soomere jõulukalendrisse „Dekaad“ uus pühadega haakuv fakt, näpunäide või soovitus. Loo nägemiseks liiguta kursor kuupäevale.

Maailmas laienid löönud uuring, mis väitis, et kõrgeid kontsi kandvad naised on seksikamad, ei vasta tõele.

Kõrgeid kontsi kandvad naised on seksikamad - puhas vale

Meedias laia kõlapinda leidnud prantsuse psühholoogi tööd põhinevad küsitaval statistikal ning kompavad meetodite poolest kohati hea maitse ja eetikapiire. Pahateadusele jälile saanud teadlaste hinnangul pole tegu üksikjuhtumiga.

teadustöö õigeusu koolide ajaloost
pinged akadeemilise vabaduse ümber
Tööstusdoktorantuur on doktoriõppe erivorm, kus doktorant teeb teadustööd ettevõttele.

Väljavõtted tippülikoolide nõuetest, kuidas teadlased ühiskonda panustavad

Viimaste päevade tulised sõnavõtud teemal kui palju võib ülikool ette kirjutada, keelata või lubada teadlastel teaduspõhist arvamust või ka uuringid väljaspool ülikooli. Sirp tegi ülevaate erinevate maailma tippülikoolide reeglitest, mis ütlevad, millistel alustel võib teadlane oma tööd ühiskonnale anda. Siit on ehk Eesti ülikoolidelgi palju õppida.

Munast saab kolesterooli, kuid on eksiarvamus, et see kolesterool on üdini halb.

Omapäi diagnoositud gluteenitalumatusega ei tasu leivast-saiast loobuda

Laktoosi- või gluteenivabu toiduaineid on üha rohkem meie poodides saada. Kuid nende ainete väljavõtmine toidust tähendab, et need asendatakse teiste ainete, näiteks suhkrutega. Omapäi ei tasuks gluteeni- või laktoosivabu toite eelistama hakata, kuna nii võib keha jääda ilma eluliselt olulistest vitamiinidest ja elementidest.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: