Kuidas ennustada vananemise kiirust? ({{commentsTotal}})

Kuidas ennustada vananemise kiirust?
Kuidas ennustada vananemise kiirust? Autor/allikas: HoPo/Wikimedia Commons
Eluea pikkuse määrab mitokondrite töörütm.

Kõik elusolendid vananevad ja surevad. Vananemises on ometi palju mõistatuslikku ja täpse eluea ennustamine on väga raske. Varbusside eluea pikkuse määrab mitokondrite töörütm, näitas ajakirjas Nature ilmunud uurimus.

Umbes 40 aastat tagasi hakkasid rakubioloogid oletama, et elu pikkust võivad mõjutada mitokondrid. Energiat tootes tekitavad need organellid kahjulikke vabu radikaale, mis lõhuvad rakke.

Oletusele polnud seni häid tõendeid, sest paljud pika elueaga loomad nagu näiteks paljastuhnurid taluvad vabade radikaalide tekitatud kahjustusi väga hästi. Sellest hoolimata on paljud teadlased veendunud, et just mitokondrid kontrollivad vananemise kiirust.

Mõned aastad tagasi avastati, et mitokondrid toodavad kahjulike vabu radikaale umbes kümne sekundi pikkuste sööstudena. Organellide iseäralik töörütm pakub vananemise mehhanismide uurijatele suurt huvi.

Hiina riikliku bioloogiainstituudi teadlane Meng-Qiu Dong võrdles mitokondrite tegevust erinevatel varbussidel. Üks kasutatud varbussiliin elab keskmiselt 21 päeva, teine seevastu vähemalt 30 päeva või isegi kauem.

Uurija avastas, et kõikide ussikeste elus oli kaks perioodi, kus kõik mitokondrid tegutsesid koos – varases täiskasvanueas ja vanaduses. Tundub loogiline, et vanaduses pingeliselt töötavad rakuosad võivad keha kiiremini kulutada.

Ootamatul kombel osutus oluliseks hoopis värskelt suguküpseks saanud loomade mitokondrite töörütm. See seostus väga hästi varbusside elueaga. Lühema elueaga usside mitokondrid töötasid nooruses aktiivsemalt kui pikaealistel loomadel.

Kui Dong pani pikaealiste usside rakud tootma vabu radikaale, muutus loomade mitokondrite töörütm ja loomad elasid palju lühemat aega.

Ka loomakeste lapsepõlv võis rakuosade tööd mõjutada. Noores eas nälginud või kuumašokki kogenud ussid elasid kauem ja ootuspäraselt oli nende mitokondrite töötsükkel pisut pikem.

Toimetaja: Piret Pappel



TTÜ labor.TTÜ labor.
Eesti teadlase töörühm võib tuua läbimurde Parkinsoni haiguse ravimisel

Rahvusvaheline neuroteadlaste töörühm, mida juhib eestlasest professor Mart Saarma, on pärast kümneaastast uurimistööd valmis kliiniliselt katsetama uut ravimit, mis võib tuua läbimurde Parkinsoni haiguse ravimisel.

Osama bin Laden.Osama bin Laden.
Doktoritöö analüüsis Usāma ibn Lādini sõnumeid uudse meetodiga

Tallinna ülikooli doktorant Helen Geršman uuris Saudi Araabiast pärit Usāma ibn Lādini kirjalikke ja suulisi sõnumeid retoorilisest vaatenurgast, mida pole sarnaselt varem analüüsitud.

Teadlased väidavad nüüd oma katsete põhjal, et kassid hoolivad inimestest ikka küll.Teadlased väidavad nüüd oma katsete põhjal, et kassid hoolivad inimestest ikka küll.
Geeniuuring: kassid kodustasid end ise

Esimesed kassid hakkasid inimeste südameid ja meeli vallutama enam kui 9000 aasta eest käsikäes põlluharimise laiema levikuga, leiavad paarisaja iidsel ajal elanud kassi säilmetes leidunud DNA-d uurinud teadlased. Geneetilises mõttes erineb nüüdisaegne kodukass enda kunagistest esivanematest imevähe.

Raudmees Gunnar GrapsRaudmees Gunnar Graps
"Mind tõstke täheraale" ehk Gunnar Grapsi tee taevasse

Alates 9. juunist on võimalik võimsamate teleskoopidega hea õnne korral näha taas taevalaotusel Eesti rokkmuusika legendi Gunnar Grapsi. Tõsi, seekord asteroidi kujul. Laulus "Pilved kuuvalgel" kõlanud soov "Mind tõstke täheraale, kus säras paistvad kauged sinitaevad" on viimaks täitunud.