Kuidas ennustada vananemise kiirust? ({{commentsTotal}})

Kuidas ennustada vananemise kiirust?
Kuidas ennustada vananemise kiirust? Autor/allikas: HoPo/Wikimedia Commons
Eluea pikkuse määrab mitokondrite töörütm.

Kõik elusolendid vananevad ja surevad. Vananemises on ometi palju mõistatuslikku ja täpse eluea ennustamine on väga raske. Varbusside eluea pikkuse määrab mitokondrite töörütm, näitas ajakirjas Nature ilmunud uurimus.

Umbes 40 aastat tagasi hakkasid rakubioloogid oletama, et elu pikkust võivad mõjutada mitokondrid. Energiat tootes tekitavad need organellid kahjulikke vabu radikaale, mis lõhuvad rakke.

Oletusele polnud seni häid tõendeid, sest paljud pika elueaga loomad nagu näiteks paljastuhnurid taluvad vabade radikaalide tekitatud kahjustusi väga hästi. Sellest hoolimata on paljud teadlased veendunud, et just mitokondrid kontrollivad vananemise kiirust.

Mõned aastad tagasi avastati, et mitokondrid toodavad kahjulike vabu radikaale umbes kümne sekundi pikkuste sööstudena. Organellide iseäralik töörütm pakub vananemise mehhanismide uurijatele suurt huvi.

Hiina riikliku bioloogiainstituudi teadlane Meng-Qiu Dong võrdles mitokondrite tegevust erinevatel varbussidel. Üks kasutatud varbussiliin elab keskmiselt 21 päeva, teine seevastu vähemalt 30 päeva või isegi kauem.

Uurija avastas, et kõikide ussikeste elus oli kaks perioodi, kus kõik mitokondrid tegutsesid koos – varases täiskasvanueas ja vanaduses. Tundub loogiline, et vanaduses pingeliselt töötavad rakuosad võivad keha kiiremini kulutada.

Ootamatul kombel osutus oluliseks hoopis värskelt suguküpseks saanud loomade mitokondrite töörütm. See seostus väga hästi varbusside elueaga. Lühema elueaga usside mitokondrid töötasid nooruses aktiivsemalt kui pikaealistel loomadel.

Kui Dong pani pikaealiste usside rakud tootma vabu radikaale, muutus loomade mitokondrite töörütm ja loomad elasid palju lühemat aega.

Ka loomakeste lapsepõlv võis rakuosade tööd mõjutada. Noores eas nälginud või kuumašokki kogenud ussid elasid kauem ja ootuspäraselt oli nende mitokondrite töötsükkel pisut pikem.

Toimetaja: Piret Pappel



Eestlased Ispras: Eesti noored teadlased ja Maive Rute (vasakult viies) JRC külaliskeskuse ees.

Maive Rute: teadus pole vürts, mida poliitikasse lisada, vaid selle põhiosa

Edukas teaduspõhine poliitika peab olema kahesuunaline. Teadlased saavad poliitikutele uuringutulemuste põhjal nõu anda, poliitikud aga teadlastele selgitada, kuidas tulemusi paremini esitada ning mida päevakajalist uurida, leiab Euroopa Komisjoni teadusuuringute ühiskeskuse (JRC) peadirektori asetäitjana töötanud eestlanna Maive Rute.

JRC ehk Join Research Centre töötab küll Euroopa Komisjoni jaoks, kuid pakub ka võimalusi rahvusvahelisteks projektideks, pöörates viimasel ajal tähelepanu Põhja-Euroopale ja noortele teadlastele.

Virtuaaltuur: ERR Novaator Itaalias 2000 töötajaga teaduslinnakus

Põhja-Itaalias Ispras asuv teaduslinnak on kui riik riigis: ranged turvanõuded piiravad ligi 2000 töötajaga keskusele ligipääsu. Itaalias asub JRC ehk Joint Research Centre'i vanim osa, milles töötavad teadlased uurivad Euroopa Liidu jaoks olulisi teemasid lagunevast tuumareaktorist autode heitgaaside, meekoostise ja küberkaitseni.

TTÜ on rebinud end TÜ-st nii tudengite kui rahvusvahelisuse poolest ette.

Graafikud: Tartu ülikool jõudis Ida-Euroopa ülikoolide hulgas 3. kohale

QS ülikoolide edetabel reastas Tartu ülikooli arenevate Euroopa ja Kesk-Aasia ülikoolide edetabelis 3. kohale. Saja parima ülikooli hulka mahtus selles kategoorias ka Tallinna ülikool ning Tallinna tehnikaülikool. Graafikutelt peegeldub aga nii mõnigi mõtlema panev fakt Eesti ülikoolide kohta. 

Perekonda Cyrtodactylus kuuluv geko.

Myanmaris tuli päevavalgele trobikond gekoliike

Mõnikord juhtub, et uusi loomaliike avastatakse korraga terve trobikond. Nii on see nüüd juhtunud Myanmaris, sooja kliimaga Kagu-Aasia maal, mida tuntakse ka Birma nime all, kus teadlased on avastanud ühest üsna väikesest piirkonnast tervet 19 senitundmata gekoliiki.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: