Bioloogiline kell tiksub mõlemal sugupoolel ({{commentsTotal}})

Bioloogiline kell tiksub mõlemal sugupoolel
Bioloogiline kell tiksub mõlemal sugupoolel Autor/allikas: Spike Walker/ Wellcome Images
Meeste viljakus hakkab kahanema pärast 35. eluaastat.

Meeste viljakus hakkab keskea liginedes kahanema, näitas ajakirjas Fertility and Sterility ilmunud uurimus.

USA biotehnoloogiafirma Reproductive Technology Laboratories teadlane Bronte Stone analüüsis viie tuhande mehe spermanäidiseid. Vabatahtlikud katsealused olid 16 kuni 72 aastat vanad.

Selgus, et pärast 35. sünnipäeva hakkas meeste viljakus tasapisi vähenema. Seemnerakkude hulk spermas vähenes ja liikuvus muutus halvemaks.

Varasemad uurimused on näidanud, et sarnased muutused võivad tekkida alles 40nda eluaasta piiri ületanud meestel.

Uurija sõnul pole oluline see, kas muutused tekivad viis aastat varem või hiljem. Pigem peaksid mehed endale aru andma, et ka nende viljakus hakkab keskikka jõudes vähenema ning isaks saamist pole mõtet lõputult edasi lükata.

Huvitaval kombel oli üle 55-aastastel meestel rohkem X-kromosoomi kandvaid spermatosoide. Seega on võimalik, et vanadel isadel sünnib rohkem tütreid. Miks see nii on, ei osata praegu seletada.

Toimetaja: Piret Pappel



Jõulud ei jäta külmaks ka ERR Novaatorit. Jõuluõhtule eelneval kümnel päeval ilmub iga päev Tarmo Soomere jõulukalendrisse „Dekaad“ uus pühadega haakuv fakt, näpunäide või soovitus. Loo nägemiseks liiguta kursor kuupäevale.

teadustöö õigeusu koolide ajaloost
pinged akadeemilise vabaduse ümber
Tööstusdoktorantuur on doktoriõppe erivorm, kus doktorant teeb teadustööd ettevõttele.

Väljavõtted tippülikoolide nõuetest, kuidas teadlased ühiskonda panustavad

Viimaste päevade tulised sõnavõtud teemal kui palju võib ülikool ette kirjutada, keelata või lubada teadlastel teaduspõhist arvamust või ka uuringid väljaspool ülikooli. Sirp tegi ülevaate erinevate maailma tippülikoolide reeglitest, mis ütlevad, millistel alustel võib teadlane oma tööd ühiskonnale anda. Siit on ehk Eesti ülikoolidelgi palju õppida.

Kust pärines Tšeljabinski meteoor?

Meteoorkehad lõhkevad sissetunginud õhu survel

Kosmosest tuleb Maa peale palju kraami, iga päev umbes 60 tonni kosmilist tolmu ja 10 grammist raskemaid meteoorkehi igal aastal umbes 50 000 tonni. Suuri kehi nagu 2013. aasta Tšeljabinski meteoorkeha langeb Maale õnneks suhteliselt harva. Nüüd selgub aga värskest teadustööst, et Maa atmosfäär kaitseb Maa pinda kosmosekivide eest veel paremini, kui seni arvatud.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: