Maa lähedal töötab osakeste kiirendi ({{commentsTotal}})

Maa lähedal töötab osakeste kiirendi
Maa lähedal töötab osakeste kiirendi Autor/allikas: G. Reeves/M. Henderson
Maad ümbritsev kiirgusvöönd paneb elektronid ja prootonid liikuma peaaegu valguskiirusel.

Maast mõnesaja kuni 70 000 kilomeetri kaugusel asub kiirgustihe ala, mida nimetatakse selle avastaja James Van Alleni järgi Van Alleni vööndiks. Inimesi ei pruugiks kosmilises ruumis toimuv eriti huvitada, kuid Van Alleni vööndis liikuvad ülikõrge energiaga prootonid ja elektronid võivad kahjustada satelliite.

Siiani arvati, et Maa magnetväli jätab kiirgusvööndisse lõksu päikesetuulest pärinevad osakesed. NASA uute vaatluste põhjal ergastuvad osakesed hoopis vööndi sees.

Möödunud aasta augustis lendas kosmosesse kaks NASA kosmosesondi, mis hakkasid koos Maad ümbritsevat kiirgusvööndit uurima. Oktoobris registreerisid sondid olukorra, kus nädal pärast võimsat päikesetormi langes elektronide tihedus Van Alleni vööndis korraks väga madalale, kuid tõusis vähem kui 12 tunniga ligi tuhat korda.

Sondide andmeid analüüsinud Los Alamose riikliku laboratooriumi teadlase Geoffrey Reevesi kinnitusel ei püüta Van Alleni vööndis osakesi mitte ainult lõksu, vaid ka kiirendatakse. Vaatluste põhjal saavad elektronid suure kiiruse Van Alleni vööndi sisestelt elektromagnetlainetelt.

Uurimus ilmus ajakirjas Science.

Toimetaja: Piret Pappel



Martin Kuusk.Martin Kuusk.
Haiguse lugu: elu eluaegse närvihaigusega

Väikesest peale rongide vastu huvi tundnud ning huvist endale ka ameti teinud Martin Kuusk põeb haigust nimega sclerosis multiplex. Sportlikust, elurõõmsast ja pidevalt naljatlevast mehest on võimatu peale vaadates aru saada, et teda tabanud tõbi kuulub tegelikult tõsiste krooniliste haiguste hulka.

Mesilane tunneb nulli

Mõnikord öeldakse, et null ei ole number, aga tegelikult on see ikka nii number kui ka arv, ja seda teab ausalt öelda iga mesilanegi. Nii võib vähemalt väita Austraalia teadlaste uuringu põhjal, millest kõneles selle juht Scarlett Howard Kuninglikust Melbourne'i Tehnikainstituudist Lissabonis toimunud loomapsühholoogide konverentsil.

Vaid 3 protsenti suurem ligipääs kõrgharidusele oleks muutnud Brexiti hääletuse tulemust.Vaid 3 protsenti suurem ligipääs kõrgharidusele oleks muutnud Brexiti hääletuse tulemust.
Uuring: parem ligipääs kõrgharidusele võinuks ära hoida Brexiti

Kui kõrgharidus oleks olnud praegusest vaid kolmele protsendile enam kättesaadav, poleks möödunud suvel Brexiti hääletus läbi läinud, selgub Leicesteri ülikooli matemaatikute uuringust.

Rinnapiim mõjub lapse arengule soosivaltRinnapiim mõjub lapse arengule soosivalt
Teadus rinnapiimast: tugeva tervise garantiid asendab üha enam kunsttoit

Augusti alguses tähistatakse rahvusvahelist rinnaga toitmise nädalat. ERR Novaator otsis selle puhul andmebaasidest välja hulga erinevaid rinnapiima ja imetamisega seotud artikleid. Vahendame nende uuringute leide, mis on teadusringkondades enimtsiteeritud või pakuvad üha enam kõneainet.

Käsnas elab miljardeid baktereid.Käsnas elab miljardeid baktereid.
Pesukäsnad kubisevad bakteritest, steriliseerimisest pole kasu

Köögis kraani kõrval lebav pesukäsn on bakteripesa. Nüüd tuleb välja, et svammis ei ela mitte ainult sadu tuhandeid kordi rohkem baktereid kui WC-poti kaanel, vaid ka katsetest seda steriliseerida pole erilist kasu. See kasvatab ainult potentsiaalselt haigusi tekitavate bakterite osakaalu.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.