Maa lähedal töötab osakeste kiirendi ({{commentsTotal}})

Maa lähedal töötab osakeste kiirendi
Maa lähedal töötab osakeste kiirendi Autor/allikas: G. Reeves/M. Henderson
Maad ümbritsev kiirgusvöönd paneb elektronid ja prootonid liikuma peaaegu valguskiirusel.

Maast mõnesaja kuni 70 000 kilomeetri kaugusel asub kiirgustihe ala, mida nimetatakse selle avastaja James Van Alleni järgi Van Alleni vööndiks. Inimesi ei pruugiks kosmilises ruumis toimuv eriti huvitada, kuid Van Alleni vööndis liikuvad ülikõrge energiaga prootonid ja elektronid võivad kahjustada satelliite.

Siiani arvati, et Maa magnetväli jätab kiirgusvööndisse lõksu päikesetuulest pärinevad osakesed. NASA uute vaatluste põhjal ergastuvad osakesed hoopis vööndi sees.

Möödunud aasta augustis lendas kosmosesse kaks NASA kosmosesondi, mis hakkasid koos Maad ümbritsevat kiirgusvööndit uurima. Oktoobris registreerisid sondid olukorra, kus nädal pärast võimsat päikesetormi langes elektronide tihedus Van Alleni vööndis korraks väga madalale, kuid tõusis vähem kui 12 tunniga ligi tuhat korda.

Sondide andmeid analüüsinud Los Alamose riikliku laboratooriumi teadlase Geoffrey Reevesi kinnitusel ei püüta Van Alleni vööndis osakesi mitte ainult lõksu, vaid ka kiirendatakse. Vaatluste põhjal saavad elektronid suure kiiruse Van Alleni vööndi sisestelt elektromagnetlainetelt.

Uurimus ilmus ajakirjas Science.

Toimetaja: Piret Pappel



Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.
Vilo: riigist sõltub, kas IT-firmadele jagub tehisintellekti arendajaid

Kui veel viie aasta eest soovisid IT-ettevõtted peamiselt programmeerijaid ning tehisintellekti spetsialistide vastu oli huvi leige, siis nüüd otsivad needsamad firmad tikutulega just tehisintellekti arendajaid. Tartu ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo ültes teadussaates „Labor“, et praegu on riigi valik, kui palju neid tippspetsialiste suudavad ülikoolid koolitada.

Teadlased: suurem liigirikkus lõunas tähendab suuremat ohtu kiskluse läbi hukkuda

Bioloogidele on seni olnud üldteada, et ekvaatori poole liikudes eluslooduse liigiline mitmekesisus suureneb. Sel nädalal maailma ühes mainekamas teadusajakirjas Science ilmunud artiklis näitasid 40 teadlast 21 riigist liblikaröövikute näitel aga seda, et suurem liigirikkus ekvaatoril tähendab ka suuremat tõenäosust kiskluse kaudu hukka saada.

Kopratamm hoiab jõevee jaheda

Kui kobras ehitab jõe peale tammi, langeb jõevee maksimumtemperatuur, hoides seega ära soojatundlike kalade kahjustusi.

WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.
Küberekspert lunavararünnakust: tarvis läheks palju suuremat vapustust

Maailmas kümneid tuhandeid arvuteid tabanud WannaCry rünnakut oleks viga seostada vaid ühe organisatsiooni või rühmitusega, leiab küberjulgeoleku ekspert James Scott. Inimeste valvsuse tõstmiseks ja küberhügieeni parandamiseks läheb tarvis aga märksa suuremat vapustust.