Emase terror hävitab paljastuhnuri sperma ({{commentsTotal}})

Emase terror hävitab paljastuhnuri sperma
Emase terror hävitab paljastuhnuri sperma Autor/allikas: Liana Maree
Ühiselulise närilise seemnerakud ujuvad kehvasti.

Aafrika idaosas elutsevad paljastuhnurid  (Heterocephalus glaber) on kummalised nii välimuse kui eluviisi poolest. Karvutud poolpimedad närilised elavad kolooniatena, mille struktuur sarnaneb sipelgapesale või mesilastarule.

Sigib vaid üks emasloom, kes valib endale sigimispartneriteks kuni kolm isast. Ülejäänud koloonias elutsevad loomad  ei sigi, vaid teevad tööd – kaevavad urge, otsivad toitu või tõrjuvad madusid. Karjaliikmed tunnevad üksteist ära erilise lõhna abil.

Selline ühiselulisus on imetajate hulgas ainulaadne. Lisaks on paljastuhnurid tundetud valu suhtes ning nende kehas ei teki vähirakke. Loomad taluvad hapnikupuudust ega suuda ise oma kehasoojust reguleerida. Oma väiksuse kohta elavad nad väga vanaks  - ligi kolmekümne aastaseks.

Nüüd selgus, et ka paljastuhnurite seemnerakud on erilised.  Spermid ujuvad nii kehvasti, et rakubioloogide arvates peaks tuhnuritel  olema järglaste saamisega suuri raskusi.

Lääne-Kapimaa ülikooli zooloogid uurisid Keenias elavaid paljastuhnureid.  Teadlased võtsid proove erineva staatusega isasloomadelt – nii sellistelt, kes kolooniat valitseva emasega paaritusid kui ka lihttöölistelt.

Selgus, et kõikide isaste paljastuhnurite seemnevedeliku kvaliteet oli ühtlaselt madal. Ujuda suutis kuni 15 protsenti seemnerakkudest. Vaid üks protsent kõikidest spermidest oli võimeline liikuma kiiresti. Ühelgi teisel imetajaliigil pole need näitajad nii madalad.

Tuhnurite seemnerakud on nõrgukesed ja lühikese sabaga, pärilikkusaine pole tuumaks korralikult kokku pakitud ning mitokondrid paigutuvad hajusalt. Lisaks puuduvad spermi sabal katted, mis aitavad emase suguteid läbida.

"Kui koloonia elu juhtiv emane on endale sobivad isased välja valinud, siis hoiab ta karja üsna vägivaldse käitumisega vaos. Tundub, et paljastuhnurite isasloomade vahel pole konkurentsi ja selle tõttu  on spermatosoidid muutunud väga nõrgaks.  Üllataval kombel saavad tuhnurid üsna palju järglasi," selgitas uurimuse autor Gerhard van der Horst.

Uurimus ilmus ajakirjas BMC Evolutionary Biology.

 

Toimetaja: Piret Pappel



Uurimust eest vedanud Rutgersi ülikooli planeediteaduste dotsent Sonia Tikoo.Uurimust eest vedanud Rutgersi ülikooli planeediteaduste dotsent Sonia Tikoo.
Kuu magnetväli oli arvatust püsivam

Ameerika teadlased väidavad, et Kuu kunagine magnetväli püsis vähemalt miljard aastat kauem, kui seni arvatud.

Soovitused, kuidas vältida koolides valimiskampaaniat
Uuendatud: 09.08

Sel sügisel saavad esimest korda osaleda valimistel noored alates 16. eluaastast. See tähendab ühtlasi, et koolid on üha suurema poliitikute surve all – paljud otsivad võimalust oma töö tutvustamise egiidi all teha koolis valimiskampaaniat.

Teadlaste ennustus: sajandi lõpus nõuab ilmastik 150 000 inimelu aastas

Ekstreemsed ilmaolud võivad aastaks 2100 nõuda igal aastal kuni 150 000 inimelu, kui kliimasoojenemise vastu midagi ette ei võeta, ennustavad teadlased.

Käsnas elab miljardeid baktereid.Käsnas elab miljardeid baktereid.
Pesukäsnad kubisevad bakteritest, steriliseerimisest pole kasu

Köögis kraani kõrval lebav pesukäsn on bakteripesa. Nüüd tuleb välja, et svammis ei ela mitte ainult sadu tuhandeid kordi rohkem baktereid kui WC-poti kaanel, vaid ka katsetest seda steriliseerida pole erilist kasu. See kasvatab ainult potentsiaalselt haigusi tekitavate bakterite osakaalu.

Haigekassa raport: tööriist, mis sattus valedesse kätesse

Nädal pärast seda, kui Haigekassa ravikvaliteeti hindav raport avalikuks sai, on mitmed haiglad endiselt täpsustavate andmete ootel, sest raport on järelduste tegemiseks puudulik. Kõige suurema kriitika alla langevad raporti tegemiseks kogutud andmed - vaid raviarvetele toetuv statistika on reaalsusest kaugel ja teeb ülekohut. Et taolist raportit üldse koostatakse, on haiglate hinnangul tänuväärne, samuti oodatakse igasügisest kokkusaamist haigekassaga, kuis raportis olev üksipulgi läbi arutatakse.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.