Emase terror hävitab paljastuhnuri sperma ({{commentsTotal}})

Emase terror hävitab paljastuhnuri sperma
Emase terror hävitab paljastuhnuri sperma Autor/allikas: Liana Maree
Ühiselulise närilise seemnerakud ujuvad kehvasti.

Aafrika idaosas elutsevad paljastuhnurid  (Heterocephalus glaber) on kummalised nii välimuse kui eluviisi poolest. Karvutud poolpimedad närilised elavad kolooniatena, mille struktuur sarnaneb sipelgapesale või mesilastarule.

Sigib vaid üks emasloom, kes valib endale sigimispartneriteks kuni kolm isast. Ülejäänud koloonias elutsevad loomad  ei sigi, vaid teevad tööd – kaevavad urge, otsivad toitu või tõrjuvad madusid. Karjaliikmed tunnevad üksteist ära erilise lõhna abil.

Selline ühiselulisus on imetajate hulgas ainulaadne. Lisaks on paljastuhnurid tundetud valu suhtes ning nende kehas ei teki vähirakke. Loomad taluvad hapnikupuudust ega suuda ise oma kehasoojust reguleerida. Oma väiksuse kohta elavad nad väga vanaks  - ligi kolmekümne aastaseks.

Nüüd selgus, et ka paljastuhnurite seemnerakud on erilised.  Spermid ujuvad nii kehvasti, et rakubioloogide arvates peaks tuhnuritel  olema järglaste saamisega suuri raskusi.

Lääne-Kapimaa ülikooli zooloogid uurisid Keenias elavaid paljastuhnureid.  Teadlased võtsid proove erineva staatusega isasloomadelt – nii sellistelt, kes kolooniat valitseva emasega paaritusid kui ka lihttöölistelt.

Selgus, et kõikide isaste paljastuhnurite seemnevedeliku kvaliteet oli ühtlaselt madal. Ujuda suutis kuni 15 protsenti seemnerakkudest. Vaid üks protsent kõikidest spermidest oli võimeline liikuma kiiresti. Ühelgi teisel imetajaliigil pole need näitajad nii madalad.

Tuhnurite seemnerakud on nõrgukesed ja lühikese sabaga, pärilikkusaine pole tuumaks korralikult kokku pakitud ning mitokondrid paigutuvad hajusalt. Lisaks puuduvad spermi sabal katted, mis aitavad emase suguteid läbida.

"Kui koloonia elu juhtiv emane on endale sobivad isased välja valinud, siis hoiab ta karja üsna vägivaldse käitumisega vaos. Tundub, et paljastuhnurite isasloomade vahel pole konkurentsi ja selle tõttu  on spermatosoidid muutunud väga nõrgaks.  Üllataval kombel saavad tuhnurid üsna palju järglasi," selgitas uurimuse autor Gerhard van der Horst.

Uurimus ilmus ajakirjas BMC Evolutionary Biology.

 

Toimetaja: Piret Pappel



TTÜ labor.TTÜ labor.
Eesti teadlase töörühm võib tuua läbimurde Parkinsoni haiguse ravimisel

Rahvusvaheline neuroteadlaste töörühm, mida juhib eestlasest professor Mart Saarma, on pärast kümneaastast uurimistööd valmis kliiniliselt katsetama uut ravimit, mis võib tuua läbimurde Parkinsoni haiguse ravimisel.

Osama bin Laden.Osama bin Laden.
Doktoritöö analüüsis Usāma ibn Lādini sõnumeid uudse meetodiga

Tallinna ülikooli doktorant Helen Geršman uuris Saudi Araabiast pärit Usāma ibn Lādini kirjalikke ja suulisi sõnumeid retoorilisest vaatenurgast, mida pole sarnaselt varem analüüsitud.

Teadlased väidavad nüüd oma katsete põhjal, et kassid hoolivad inimestest ikka küll.Teadlased väidavad nüüd oma katsete põhjal, et kassid hoolivad inimestest ikka küll.
Geeniuuring: kassid kodustasid end ise

Esimesed kassid hakkasid inimeste südameid ja meeli vallutama enam kui 9000 aasta eest käsikäes põlluharimise laiema levikuga, leiavad paarisaja iidsel ajal elanud kassi säilmetes leidunud DNA-d uurinud teadlased. Geneetilises mõttes erineb nüüdisaegne kodukass enda kunagistest esivanematest imevähe.

Raudmees Gunnar GrapsRaudmees Gunnar Graps
"Mind tõstke täheraale" ehk Gunnar Grapsi tee taevasse

Alates 9. juunist on võimalik võimsamate teleskoopidega hea õnne korral näha taas taevalaotusel Eesti rokkmuusika legendi Gunnar Grapsi. Tõsi, seekord asteroidi kujul. Laulus "Pilved kuuvalgel" kõlanud soov "Mind tõstke täheraale, kus säras paistvad kauged sinitaevad" on viimaks täitunud.