Emase terror hävitab paljastuhnuri sperma ({{commentsTotal}})

Emase terror hävitab paljastuhnuri sperma
Emase terror hävitab paljastuhnuri sperma Autor/allikas: Liana Maree
Ühiselulise närilise seemnerakud ujuvad kehvasti.

Aafrika idaosas elutsevad paljastuhnurid  (Heterocephalus glaber) on kummalised nii välimuse kui eluviisi poolest. Karvutud poolpimedad närilised elavad kolooniatena, mille struktuur sarnaneb sipelgapesale või mesilastarule.

Sigib vaid üks emasloom, kes valib endale sigimispartneriteks kuni kolm isast. Ülejäänud koloonias elutsevad loomad  ei sigi, vaid teevad tööd – kaevavad urge, otsivad toitu või tõrjuvad madusid. Karjaliikmed tunnevad üksteist ära erilise lõhna abil.

Selline ühiselulisus on imetajate hulgas ainulaadne. Lisaks on paljastuhnurid tundetud valu suhtes ning nende kehas ei teki vähirakke. Loomad taluvad hapnikupuudust ega suuda ise oma kehasoojust reguleerida. Oma väiksuse kohta elavad nad väga vanaks  - ligi kolmekümne aastaseks.

Nüüd selgus, et ka paljastuhnurite seemnerakud on erilised.  Spermid ujuvad nii kehvasti, et rakubioloogide arvates peaks tuhnuritel  olema järglaste saamisega suuri raskusi.

Lääne-Kapimaa ülikooli zooloogid uurisid Keenias elavaid paljastuhnureid.  Teadlased võtsid proove erineva staatusega isasloomadelt – nii sellistelt, kes kolooniat valitseva emasega paaritusid kui ka lihttöölistelt.

Selgus, et kõikide isaste paljastuhnurite seemnevedeliku kvaliteet oli ühtlaselt madal. Ujuda suutis kuni 15 protsenti seemnerakkudest. Vaid üks protsent kõikidest spermidest oli võimeline liikuma kiiresti. Ühelgi teisel imetajaliigil pole need näitajad nii madalad.

Tuhnurite seemnerakud on nõrgukesed ja lühikese sabaga, pärilikkusaine pole tuumaks korralikult kokku pakitud ning mitokondrid paigutuvad hajusalt. Lisaks puuduvad spermi sabal katted, mis aitavad emase suguteid läbida.

"Kui koloonia elu juhtiv emane on endale sobivad isased välja valinud, siis hoiab ta karja üsna vägivaldse käitumisega vaos. Tundub, et paljastuhnurite isasloomade vahel pole konkurentsi ja selle tõttu  on spermatosoidid muutunud väga nõrgaks.  Üllataval kombel saavad tuhnurid üsna palju järglasi," selgitas uurimuse autor Gerhard van der Horst.

Uurimus ilmus ajakirjas BMC Evolutionary Biology.

 

Toimetaja: Piret Pappel



Eestlased Ispras: Eesti noored teadlased ja Maive Rute (vasakult viies) JRC külaliskeskuse ees.

Maive Rute: teadus pole vürts, mida poliitikasse lisada, vaid selle põhiosa

Edukas teaduspõhine poliitika peab olema kahesuunaline. Teadlased saavad poliitikutele uuringutulemuste põhjal nõu anda, poliitikud aga teadlastele selgitada, kuidas tulemusi paremini esitada ning mida päevakajalist uurida, leiab Euroopa Komisjoni teadusuuringute ühiskeskuse (JRC) peadirektori asetäitjana töötanud eestlanna Maive Rute.

JRC ehk Join Research Centre töötab küll Euroopa Komisjoni jaoks, kuid pakub ka võimalusi rahvusvahelisteks projektideks, pöörates viimasel ajal tähelepanu Põhja-Euroopale ja noortele teadlastele.

Virtuaaltuur: ERR Novaator Itaalias 2000 töötajaga teaduslinnakus

Põhja-Itaalias Ispras asuv teaduslinnak on kui riik riigis: ranged turvanõuded piiravad ligi 2000 töötajaga keskusele ligipääsu. Itaalias asub JRC ehk Joint Research Centre'i vanim osa, milles töötavad teadlased uurivad Euroopa Liidu jaoks olulisi teemasid lagunevast tuumareaktorist autode heitgaaside, meekoostise ja küberkaitseni.

TTÜ on rebinud end TÜ-st nii tudengite kui rahvusvahelisuse poolest ette.

Graafikud: Tartu ülikool jõudis Ida-Euroopa ülikoolide hulgas 3. kohale

QS ülikoolide edetabel reastas Tartu ülikooli arenevate Euroopa ja Kesk-Aasia ülikoolide edetabelis 3. kohale. Saja parima ülikooli hulka mahtus selles kategoorias ka Tallinna ülikool ning Tallinna tehnikaülikool. Graafikutelt peegeldub aga nii mõnigi mõtlema panev fakt Eesti ülikoolide kohta. 

Perekonda Cyrtodactylus kuuluv geko.

Myanmaris tuli päevavalgele trobikond gekoliike

Mõnikord juhtub, et uusi loomaliike avastatakse korraga terve trobikond. Nii on see nüüd juhtunud Myanmaris, sooja kliimaga Kagu-Aasia maal, mida tuntakse ka Birma nime all, kus teadlased on avastanud ühest üsna väikesest piirkonnast tervet 19 senitundmata gekoliiki.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: