Emase terror hävitab paljastuhnuri sperma
Aafrika idaosas elutsevad paljastuhnurid (Heterocephalus glaber) on kummalised nii välimuse kui eluviisi poolest. Karvutud poolpimedad närilised elavad kolooniatena, mille struktuur sarnaneb sipelgapesale või mesilastarule.
Sigib vaid üks emasloom, kes valib endale sigimispartneriteks kuni kolm isast. Ülejäänud koloonias elutsevad loomad ei sigi, vaid teevad tööd kaevavad urge, otsivad toitu või tõrjuvad madusid. Karjaliikmed tunnevad üksteist ära erilise lõhna abil.
Selline ühiselulisus on imetajate hulgas ainulaadne. Lisaks on paljastuhnurid tundetud valu suhtes ning nende kehas ei teki vähirakke. Loomad taluvad hapnikupuudust ega suuda ise oma kehasoojust reguleerida. Oma väiksuse kohta elavad nad väga vanaks - ligi kolmekümne aastaseks.
Nüüd selgus, et ka paljastuhnurite seemnerakud on erilised. Spermid ujuvad nii kehvasti, et rakubioloogide arvates peaks tuhnuritel olema järglaste saamisega suuri raskusi.
Lääne-Kapimaa ülikooli zooloogid uurisid Keenias elavaid paljastuhnureid. Teadlased võtsid proove erineva staatusega isasloomadelt nii sellistelt, kes kolooniat valitseva emasega paaritusid kui ka lihttöölistelt.
Selgus, et kõikide isaste paljastuhnurite seemnevedeliku kvaliteet oli ühtlaselt madal. Ujuda suutis kuni 15 protsenti seemnerakkudest. Vaid üks protsent kõikidest spermidest oli võimeline liikuma kiiresti. Ühelgi teisel imetajaliigil pole need näitajad nii madalad.
Tuhnurite seemnerakud on nõrgukesed ja lühikese sabaga, pärilikkusaine pole tuumaks korralikult kokku pakitud ning mitokondrid paigutuvad hajusalt. Lisaks puuduvad spermi sabal katted, mis aitavad emase suguteid läbida.
"Kui koloonia elu juhtiv emane on endale sobivad isased välja valinud, siis hoiab ta karja üsna vägivaldse käitumisega vaos. Tundub, et paljastuhnurite isasloomade vahel pole konkurentsi ja selle tõttu on spermatosoidid muutunud väga nõrgaks. Üllataval kombel saavad tuhnurid üsna palju järglasi," selgitas uurimuse autor Gerhard van der Horst.
Uurimus ilmus ajakirjas BMC Evolutionary Biology.
Toimetaja: Piret Pappel