Vähäke ääldusest – kui häälduslähedane on eesti õigekiri? ({{commentsTotal}})

Kui häälduslähedane on eesti õigekiri?
Kui häälduslähedane on eesti õigekiri? Autor/allikas: Pixabay

Tartu ülikoolis räägiti emakeelepäeval häälduse ja õigekirja sarnasustest. 

Eile tähistati Tartu ülikooli kunstimuuseumis emakeelepäeva eesti murrete dotsent Pire Terase loenguga "Vähäke ääldusest – kui häälduslähedane on eesti õigekiri”. 

Vaata loengu salvestust UTTV-st või ERR Novaatorist:

Eesti õigekirja üheks tuntumaks aluseks on foneetiline ehk hääldusläheduse põhimõte. Tõenäoliselt on ka kooliajast paljudel meeles enne etteütlust kõlav soovitus: kirjuta nii, nagu hääldatakse.

Loengul otsib dotsent Pire Teras vastust küsimusele, kuivõrd häälduslähedane on tegelikult eesti õigekiri. Juttu tuleb ka häälduse varieerumisest ning sellest, mida õigekiri ei märgi nii, nagu hääldatakse. 

Pire Terase sõnul võib öelda, et eesti õigekiri on suhteliselt häälduslähedane. “Eettekande pealkirja lugejat võib tabada äratundmine, et nii tõesti argikõnes hääldatakse ja ehk mõnes suhtluskeskkonnas ka kirjutatakse,” lisas ta.

“Samas häälduslähedane õigekiri sellist varieerumist edasi ei anna ja ei ole vajagi anda. Kuid on ka selliseid hääldusnähtusi, mida õigekiri edasi ei anna – näiteks välde, palatalisatsioon –, aga mis oleks tähenduse mõistmisel olulised.”

Nii neist kui ka häälduse varieerumisest räägib Pire Teras emakeelepäevale pühendatud ettekandes lähemalt.

Eesti keele hääldusest saab lugeda hiljuti “Eesti keele varamu” sarjas ilmunud raamatust “Eesti keele hääldus”.

Vaata ka möödunud aasta emakeelepäeva ettekannet, kus Tartu ülikooli üldkeeleteaduse professori Renate Pajusalu räägib sellest, kui viisakas või ebaviisakas on eesti keel.

Toimetaja: Katre Tatrik, Tartu ülikool



Mida uskuda, mida mitte?Mida uskuda, mida mitte?
See ei ole tõde enne, kui Sergei Lavrov seda eitab ehk infosõda 2.0

Sellise märkusega võeti kokku neljapäevane infosõja-teemaline paneelarutelu rahvusvahelises kaitseuuringute keskuses. Infosõda ei ole iseenesest meile võõras mõiste – sarnaseid strateegilisi püüdeid elanikkonna teadvust mõjutada on dokumenteeritud juba ammu. Sisuliselt ei tehta praegusel ajal midagi teistmoodi, ainult vahendid on teised. Võitluses propagandistliku sisuga on võtmetähtsus eelkõige meediaharitusel, aga ka heal huumorimeelel, selgus arutelu käigus.

Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.
Vilo: riigist sõltub, kas IT-firmadele jagub tehisintellekti arendajaid

Kui veel viie aasta eest soovisid IT-ettevõtted peamiselt programmeerijaid ning tehisintellekti spetsialistide vastu oli huvi leige, siis nüüd otsivad needsamad firmad tikutulega just tehisintellekti arendajaid. Tartu ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo ültes teadussaates „Labor“, et praegu on riigi valik, kui palju neid tippspetsialiste suudavad ülikoolid koolitada.

Rakvere Tark MajaRakvere Tark Maja
Arhitekt Ülar Mark: tulevikumaja tunneb elanikku ja on säästlik

Mai-Juuni Horisondile antud intervjuus räägib uuendusliku väikemaja Koda arhitekt Ülar Mark tarkadest majadest.

Ükssarvvaalad aitavad jää sulamist mõõta

Põhja-Jäämeres elutsevad ükssarvvaalad ehk narvalid tulevad teadlastele kliimamuutuse uurimisel appi.

WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.
Küberekspert lunavararünnakust: tarvis läheks palju suuremat vapustust

Maailmas kümneid tuhandeid arvuteid tabanud WannaCry rünnakut oleks viga seostada vaid ühe organisatsiooni või rühmitusega, leiab küberjulgeoleku ekspert James Scott. Inimeste valvsuse tõstmiseks ja küberhügieeni parandamiseks läheb tarvis aga märksa suuremat vapustust.