Vähäke ääldusest – kui häälduslähedane on eesti õigekiri? ({{commentsTotal}})

Kui häälduslähedane on eesti õigekiri? Autor: Pixabay

Tartu ülikoolis räägiti emakeelepäeval häälduse ja õigekirja sarnasustest. 

Eile tähistati Tartu ülikooli kunstimuuseumis emakeelepäeva eesti murrete dotsent Pire Terase loenguga "Vähäke ääldusest – kui häälduslähedane on eesti õigekiri”. 

Vaata loengu salvestust UTTV-st või ERR Novaatorist:

Eesti õigekirja üheks tuntumaks aluseks on foneetiline ehk hääldusläheduse põhimõte. Tõenäoliselt on ka kooliajast paljudel meeles enne etteütlust kõlav soovitus: kirjuta nii, nagu hääldatakse.

Loengul otsib dotsent Pire Teras vastust küsimusele, kuivõrd häälduslähedane on tegelikult eesti õigekiri. Juttu tuleb ka häälduse varieerumisest ning sellest, mida õigekiri ei märgi nii, nagu hääldatakse. 

Pire Terase sõnul võib öelda, et eesti õigekiri on suhteliselt häälduslähedane. “Eettekande pealkirja lugejat võib tabada äratundmine, et nii tõesti argikõnes hääldatakse ja ehk mõnes suhtluskeskkonnas ka kirjutatakse,” lisas ta.

“Samas häälduslähedane õigekiri sellist varieerumist edasi ei anna ja ei ole vajagi anda. Kuid on ka selliseid hääldusnähtusi, mida õigekiri edasi ei anna – näiteks välde, palatalisatsioon –, aga mis oleks tähenduse mõistmisel olulised.”

Nii neist kui ka häälduse varieerumisest räägib Pire Teras emakeelepäevale pühendatud ettekandes lähemalt.

Eesti keele hääldusest saab lugeda hiljuti “Eesti keele varamu” sarjas ilmunud raamatust “Eesti keele hääldus”.

Vaata ka möödunud aasta emakeelepäeva ettekannet, kus Tartu ülikooli üldkeeleteaduse professori Renate Pajusalu räägib sellest, kui viisakas või ebaviisakas on eesti keel.

Toimetaja: Katre Tatrik, Tartu ülikool



Nutiseade diagnoosib sekunditega meeste viljatusprobleeme

Meeste spermakvaliteedi ja spermid arvukuse hindamine võib muutuda lähiaastatel oluliselt lihtsamaks. Uus nutitelefonil ja 3D-prinditaval liidesel põhinev seade tõestab, et kulukaid analüüse saab teha kodus 98 protsendini küündiva täpsusega.

Paastupäevik | kirjutab Allan: patuga pooleks paastudes

Novaatori paastueksperiment on jõudnud 22. päevani. Selles paastupäeviku sissekandes jagab katsealune Allan oma viimase kahe nädala paastukogemust, mis tema hinnangul on olnud äärmiselt valgustav ning kogemuste rohke.

Ka emased tihased laulavad

Talvise pööripäeva järel päevade pikenedes hakkavad linnud üha aktiivsemalt laulma. Kui mitte varem, siis hiljemalt jaanuari lõpu päikselistel päevadel võib rasva- ja sinitihaseid laulmas kuulda.