Vähäke ääldusest – kui häälduslähedane on eesti õigekiri? ({{commentsTotal}})

Kokkuvõtteid tuleb osata teha igal erialal.
Kokkuvõtteid tuleb osata teha igal erialal. Autor/allikas: Pixabay

Tartu ülikoolis räägiti emakeelepäeval häälduse ja õigekirja sarnasustest. 

Eile tähistati Tartu ülikooli kunstimuuseumis emakeelepäeva eesti murrete dotsent Pire Terase loenguga "Vähäke ääldusest – kui häälduslähedane on eesti õigekiri”. 

Vaata loengu salvestust UTTV-st või ERR Novaatorist:

Eesti õigekirja üheks tuntumaks aluseks on foneetiline ehk hääldusläheduse põhimõte. Tõenäoliselt on ka kooliajast paljudel meeles enne etteütlust kõlav soovitus: kirjuta nii, nagu hääldatakse.

Loengul otsib dotsent Pire Teras vastust küsimusele, kuivõrd häälduslähedane on tegelikult eesti õigekiri. Juttu tuleb ka häälduse varieerumisest ning sellest, mida õigekiri ei märgi nii, nagu hääldatakse. 

Pire Terase sõnul võib öelda, et eesti õigekiri on suhteliselt häälduslähedane. “Eettekande pealkirja lugejat võib tabada äratundmine, et nii tõesti argikõnes hääldatakse ja ehk mõnes suhtluskeskkonnas ka kirjutatakse,” lisas ta.

“Samas häälduslähedane õigekiri sellist varieerumist edasi ei anna ja ei ole vajagi anda. Kuid on ka selliseid hääldusnähtusi, mida õigekiri edasi ei anna – näiteks välde, palatalisatsioon –, aga mis oleks tähenduse mõistmisel olulised.”

Nii neist kui ka häälduse varieerumisest räägib Pire Teras emakeelepäevale pühendatud ettekandes lähemalt.

Eesti keele hääldusest saab lugeda hiljuti “Eesti keele varamu” sarjas ilmunud raamatust “Eesti keele hääldus”.

Vaata ka möödunud aasta emakeelepäeva ettekannet, kus Tartu ülikooli üldkeeleteaduse professori Renate Pajusalu räägib sellest, kui viisakas või ebaviisakas on eesti keel.

Toimetaja: Katre Tatrik, Tartu ülikool



Lepapoidel on emased klassikaliselt isastest suuremad.

Oled sa isane või emane – suurus loeb

Mehed on suuremad kui naised – enamasti. Nii on see vähemalt inimestel ja suuremal hulgal imetajatel. Suudame ju igaüks ette kujutada võimsat hõbeselga või suurte sarvedega põdrapulli. Olukord on vastupidine juhul, kui sa oled putukas – näiteks äädikakärbsete puhul tasub suur olla just emastel.

Robootikavõistlus

Teadusajakirjanikud: huviringid on kõva teaduse poole kaldu

Millistes huviringides võiksid lapsed käia, et neil tekiks huvi ühe või teise teadusvaldkonna vastu? Robootikaring, väikesed loodushuvilised, füüsikaring, IT ring... Kas ja miks paistab huviharidus ühekülgne, kaldu loodus- ja täppisteaduste poole?

Tartu Ülikooli kliinikumi geneetikakeskuse Tallinna filiaali juhataja Riina Žordania ja õde Svetlana Kašnikova 2011. aastal.

Inimgeneetika Eestisse tooja pälvis elutööpreemia

“Minu elus on palju salme, aga refrään on ikka meditsiinigeneetika,” parafraseerib Riina Žordania Eesti filmiklassikat, kui võtab Rakveres Eesti inimesegeneetika ühingu aastakonverentsil vastu elutööpreemia.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: