ESTCube-2 blogi: vaata videost, kuidas käib antennide testimine ({{commentsTotal}})

Laur Joost valmistub testiks, mis näitab, kas ESTCube-2 antenn on võimeline erinevatest suundadest raadiosignaale vastu võtma.
Laur Joost valmistub testiks, mis näitab, kas ESTCube-2 antenn on võimeline erinevatest suundadest raadiosignaale vastu võtma. Autor/allikas: Ekraanintõmmis

ESTCube meeskond alustas Tõravere observatooriumis ESTCube-2 antenni testimist.

Tartu ülikooli arvutitehnika magistrant Laur Joost teeb testiga kindlaks, kas antenn on võimeline erinevatest suundadest raadiosignaale vastu võtma. Raadiosignaali abil suhtleb satelliit Maaga. See on ainus võimalus satelliidile töökäske avakosmosesse saata. 

Videos on näha, kuidas Joost testib ESTCube-2 elektrilise mudeli antenni. Tegemist on esialgse prototüübiga, mis on satelliidisuurune ja valmistatud elektrit juhtivast materjalist, antud juhul vasest, et imiteerida päris satelliiti. Signaali saamiseks on prototüübi sees saatja ning akupank, mis saatjale voolu annab.

Saavutamaks mõõtetulemuste võimalikult suurt täpsust, peab antennitest toimuma spetsiaalses varjestatud ja peegelduste vabas ruumis. 

Tõravere observatooriumis on selline ruum EMC-labori näol olemas. EMC ehk electromagnetic compability tähendab elektromagneetilist ühilduvust.  

Ruumi kõik seinad on kaetud spetsiaalsest materjalist absorberitega, mis aitavad neelata võimalikke testi häirivaid peegeldusi.

Elektriline mudel asetatakse poodiumile erinevates asendites, et testida satelliidi võimet laineid välja saata. Kosmoses võib satelliit olla igas asendis ja ainuke viis satelliiti kontrollida on raadiolained ning nendes sisalduv info. Kuid esmalt peab Maal olev meeskond satelliidilt asendiinfo kätte saama. Kosmoses on signaali saatmise võimsus piiratud.

Test võtab aega umbes viis minutit – selle aja jooksul teeb poodium 360-kraadise pöörde.

Nii saadakse suunadiagramm, mis peaks olema võimalikult ümmargune – see näitab, et satelliidilt tulev signaal on igas suunas piisavalt tugev. Vaid nii saame kindlad olla, et ükskõik, mis asendis satelliit kosmoses ka ei oleks, jõuab signaal Maale.

ESTCube-2 meeskonna rõõme ja muresid, edasiminekuid ja tagasilööke vahendab ERR Novaatorile Tartu ülikooli füüsika, keemia ja materjaliteaduse bakalaureusetudeng Kadri-Ann Valdur. 

Video tekst ja test: Laur Joost. Kaamera: Viljo Allik. Montaaž: Kadri-Ann Valdur. Muusika: Waves – Steven O’Brien (Creative Commons).

Toimetaja: Katre Tatrik, Tartu ülikool



Mida uskuda, mida mitte?Mida uskuda, mida mitte?
See ei ole tõde enne, kui Sergei Lavrov seda eitab ehk infosõda 2.0

Sellise märkusega võeti kokku neljapäevane infosõja-teemaline paneelarutelu rahvusvahelises kaitseuuringute keskuses. Infosõda ei ole iseenesest meile võõras mõiste – sarnaseid strateegilisi püüdeid elanikkonna teadvust mõjutada on dokumenteeritud juba ammu. Sisuliselt ei tehta praegusel ajal midagi teistmoodi, ainult vahendid on teised. Võitluses propagandistliku sisuga on võtmetähtsus eelkõige meediaharitusel, aga ka heal huumorimeelel, selgus arutelu käigus.

Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.
Vilo: riigist sõltub, kas IT-firmadele jagub tehisintellekti arendajaid

Kui veel viie aasta eest soovisid IT-ettevõtted peamiselt programmeerijaid ning tehisintellekti spetsialistide vastu oli huvi leige, siis nüüd otsivad needsamad firmad tikutulega just tehisintellekti arendajaid. Tartu ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo ültes teadussaates „Labor“, et praegu on riigi valik, kui palju neid tippspetsialiste suudavad ülikoolid koolitada.

Rakvere Tark MajaRakvere Tark Maja
Arhitekt Ülar Mark: tulevikumaja tunneb elanikku ja on säästlik

Mai-Juuni Horisondile antud intervjuus räägib uuendusliku väikemaja Koda arhitekt Ülar Mark tarkadest majadest.

Ükssarvvaalad aitavad jää sulamist mõõta

Põhja-Jäämeres elutsevad ükssarvvaalad ehk narvalid tulevad teadlastele kliimamuutuse uurimisel appi.

WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.
Küberekspert lunavararünnakust: tarvis läheks palju suuremat vapustust

Maailmas kümneid tuhandeid arvuteid tabanud WannaCry rünnakut oleks viga seostada vaid ühe organisatsiooni või rühmitusega, leiab küberjulgeoleku ekspert James Scott. Inimeste valvsuse tõstmiseks ja küberhügieeni parandamiseks läheb tarvis aga märksa suuremat vapustust.