ESTCube-2 blogi: vaata videost, kuidas käib antennide testimine ({{commentsTotal}})

Laur Joost valmistub testiks, mis näitab, kas ESTCube-2 antenn on võimeline erinevatest suundadest raadiosignaale vastu võtma.
Laur Joost valmistub testiks, mis näitab, kas ESTCube-2 antenn on võimeline erinevatest suundadest raadiosignaale vastu võtma. Autor: Ekraanintõmmis

ESTCube meeskond alustas Tõravere observatooriumis ESTCube-2 antenni testimist.

Tartu ülikooli arvutitehnika magistrant Laur Joost teeb testiga kindlaks, kas antenn on võimeline erinevatest suundadest raadiosignaale vastu võtma. Raadiosignaali abil suhtleb satelliit Maaga. See on ainus võimalus satelliidile töökäske avakosmosesse saata. 

Videos on näha, kuidas Joost testib ESTCube-2 elektrilise mudeli antenni. Tegemist on esialgse prototüübiga, mis on satelliidisuurune ja valmistatud elektrit juhtivast materjalist, antud juhul vasest, et imiteerida päris satelliiti. Signaali saamiseks on prototüübi sees saatja ning akupank, mis saatjale voolu annab.

Saavutamaks mõõtetulemuste võimalikult suurt täpsust, peab antennitest toimuma spetsiaalses varjestatud ja peegelduste vabas ruumis. 

Tõravere observatooriumis on selline ruum EMC-labori näol olemas. EMC ehk electromagnetic compability tähendab elektromagneetilist ühilduvust.  

Ruumi kõik seinad on kaetud spetsiaalsest materjalist absorberitega, mis aitavad neelata võimalikke testi häirivaid peegeldusi.

Elektriline mudel asetatakse poodiumile erinevates asendites, et testida satelliidi võimet laineid välja saata. Kosmoses võib satelliit olla igas asendis ja ainuke viis satelliiti kontrollida on raadiolained ning nendes sisalduv info. Kuid esmalt peab Maal olev meeskond satelliidilt asendiinfo kätte saama. Kosmoses on signaali saatmise võimsus piiratud.

Test võtab aega umbes viis minutit – selle aja jooksul teeb poodium 360-kraadise pöörde.

Nii saadakse suunadiagramm, mis peaks olema võimalikult ümmargune – see näitab, et satelliidilt tulev signaal on igas suunas piisavalt tugev. Vaid nii saame kindlad olla, et ükskõik, mis asendis satelliit kosmoses ka ei oleks, jõuab signaal Maale.

ESTCube-2 meeskonna rõõme ja muresid, edasiminekuid ja tagasilööke vahendab ERR Novaatorile Tartu ülikooli füüsika, keemia ja materjaliteaduse bakalaureusetudeng Kadri-Ann Valdur. 

Video tekst ja test: Laur Joost. Kaamera: Viljo Allik. Montaaž: Kadri-Ann Valdur. Muusika: Waves – Steven O’Brien (Creative Commons).

Toimetaja: Katre Tatrik, Tartu ülikool



Euroopa teadusruumi lõimumispoliitikatel võib olla teatavaid puudusi.Euroopa teadusruumi lõimumispoliitikatel võib olla teatavaid puudusi.
EL-i laienemine võis vähendada ida- ja lääneriikide vahelist teaduskoostööd

Kuigi Euroopa Liidu ühine teadusruum peaks soosima piiriülest koostööd, oleks see kasvanud ida- ja lääneriikide vahel liidu laienemiseta kiiremini, vihjab uus analüüs. Teadusruumi lõimumispoliitikate puudustele vaatamata võib hakata nägema aga ka märke, et ajude väljavoolust on saamas viimaks ajude ringlus.

Maailmaruumi kiviplaneetide seas valdavad veekerad

Kes eksoplaneete uurima sõidab, võtku igaks juhuks kindlasti sukeldusvarustus kaasa, sest üks teadlane on nüüd statistikamudeliga välja rehkendanud, et suuremal osal universumi kivise pinnaga planeetidest katab sellest pinnast enamat kui 90 protsenti meri.

Uus eestikeelne tõlkeprogramm annab teksti edasi sujuvamalt ja autentsemalt

Tartu Ülikooli keeletehnoloogide töögrupp tegi valmis masintõlke programmi, mis põhineb uudsel meetodil ehk tehisnärvivõrkude süsteemil. Tõlkeprogrammi demoversiooni saavad kõik huvilised internetikeskkonnas järele proovida.