Kristjan Port: WWW leiutaja loodab kolme teesiga veebi päästa ({{commentsTotal}})

Tim Berners-Lee
Tim Berners-Lee Autor/allikas: Stefan Wermuth/Reuters/Scanpix

Märtsis 28 aasta eest avalikustas Tim Berners-Lee interneti füüsilistele võimalustele rajatud andmete ja info vahetuse rakenduse. See oli vaid üks mitmest võimalikust interneti andmevahetust kasutavast lahendusest. Autor nimetas oma pakutavat maailma katvaks võrguks ehk suupärasemalt "veebiks" ja sellisena on nähtus kirjas ka õpikutes.

Kuid maailma huvitab teenus, mitte selle teostamise viis. Paljude jaoks sai veebist interneti sünonüüm. Faktiliselt ei ole see korrektne. Veebi kõrval kasutavad interneti tehnoloogiaid näiteks e-kirja rakendused, pilveraalid jmt. Kuid jällegi, keda see huvitab! Täna lähevad kõik "internetti" ja ebakorrektsuse kiuste saavad kõik aru, mida mõeldakse.

Aeg-ajalt peaks siiski taoliste oluliste asjade toimimise peale mõtlema ja vahepeal sööriks hõigatud Tim Berners-Lee seda ka teeb. Nädalavahetusele langenud sünnipäeva puhul avaldas veebi looja asjade seisust kolm teesi pealkirja all: "Mina leiutasin veebi. Siin on kolm asja, mida peame selle päästmiseks muutma".

Olukord meenutab lugu, milles teeb leiutise kasutamine leidurile muret, aga tal pole enam võimu seda tagasi kutsuda ega muuta. Näiteks olid üsna õnnetud Albert Einstein ja Robert Oppenheimer avastades, kuidas teoreetilisest füüsikast sündinud maailma mõistmise viljana visati Jaapani linnadele tuumapomm. Väidetavalt muutis juhtunu kardinaalselt asjade seisu meie planeedil, andes ühele liigile võime kogu elava hävitamiseks.

Samavõrra murranguliseks võib ilmselt pidada ka interneti valjastamist kasulikuks infokeskkonnaks. Siin ongi Tim Berners-Lee kahetsemise koht. Olgu märgitud, et ta on veebi loomist juba kahetsenud. Täpsemalt on tal seni olnud väga kahju, et valis hüperlinkide protokolli töötamiseks kaks kaldkriipsukest "//". Aadressireal oleks saanud hakkama ka ilma tülikate ja enamusele arusaamatute paremale kaldu joonekesteta.

Mehe värskeima mure sissejuhatusena väärib pihitoolis ära kuulata Ethan Zuckerberg. Ethan pakkus kunagi veebi populaarsuse kasvuperioodil oma rahanappuses tööandjale, kuidas võiks proovida tasuta veebilehtede ülalpidamisega raha teenida. Tema idee oli näidata veebilehel reklaami. Ideest sündis kõigi kasutajate poolt üks enim vihatud veebinähtuseid – hüpikreklaam. Ethan vabandas mõni aasta tagasi kõigi ees, aga ta ei saa maailma kulgu tagasi keerata.

Veebi allutamine egoistlikele erahuvidele teeb muret ka Tim Berners-Lee`le. Esimeses teesis märgib ta kurvastusega, kuidas on aidanud veeb kaasa isiklike andmete üle kontrolli kaotamisele. Seejuures tehakse seda pahatihti vabatahtlikult, suurt pilti nägemata. Nähakse vaid hetke vajadust, kui soovitakse kasutada mõnda uut veebipõhist teenust. Tasuta!

Sisuliselt Ethan Zuckerbergi tööandjaga sama rahanappuse probleem on leidnud lahenduse faustiliku tehingu näol. Teenusepakkuja katab oma kulud ja teenib kasumit võttes tasuta teenuse eest vastukaubana klientide "hinge", kes loovutatavad neile isiklikku elu puudutavad andmed. Esialgu kasutati andmeid kaubandusliku reklaami müümiseks, aga viimasel ajal leiavad need üha enam kasutust poliitiliseks mõjutamiseks. Inimesi tundes ja jälgides kujundatakse nende infovälja ning mõjutatakse käitumist valimiste ajal. Diktaatorite käes võib kogutu muutuda surmavaks ohuks.

Teine punkt on eelmisega seotud ja puudutab valeinfo levitamist. Veebiteenused vajavad raha teenimiseks kasutajate klikke. Kasutajate kohta üht-teist teades oskavad nad neid meelitada klõpsama sellistel Tim Berners-Lee poolt loodud hüperlinkidel, mis on teenusepakkujale kasulik. Kasulik ei pea olema tõene. Paljud oma huvides valeinfo levitajad kasutavad seda lihtsat majandusmehhanismi ära ja teevad valeinfo poole liikumise tulusaks, kuid ka atraktiivseks. Sest inimesi on lihtne mõjutada emotsionaalse ja sensatsioonilisega.

Berners-Lee kolmas tees hoiatab, et valeinfot levitavast ja inimeste eraelu registreeriv veeb on hakanud demokraatiat ohustama. Seni peamiselt positiivses võtmes maailma elu edendanud ja siin-seal objektiivse info ja demokraatia edendamise eest Nobeli rahupreemia kandidaadina välja pakutud veebist on kujunemas kõigi heaolu kahjustav tõde trotsiva info juhitud hullumaja. Tim Berners-Lee ei saa sind ega meid olukorra muutmisel aidata, kuid üllatavalt sina ise saad.

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates Portaal.

 

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa

Allikas: Portaal



Eestlased Ispras: Eesti noored teadlased ja Maive Rute (vasakult viies) JRC külaliskeskuse ees.

Maive Rute: teadus pole vürts, mida poliitikasse lisada, vaid selle põhiosa

Edukas teaduspõhine poliitika peab olema kahesuunaline. Teadlased saavad poliitikutele uuringutulemuste põhjal nõu anda, poliitikud aga teadlastele selgitada, kuidas tulemusi paremini esitada ning mida päevakajalist uurida, leiab Euroopa Komisjoni teadusuuringute ühiskeskuse (JRC) peadirektori asetäitjana töötanud eestlanna Maive Rute.

JRC ehk Join Research Centre töötab küll Euroopa Komisjoni jaoks, kuid pakub ka võimalusi rahvusvahelisteks projektideks, pöörates viimasel ajal tähelepanu Põhja-Euroopale ja noortele teadlastele.

Virtuaaltuur: ERR Novaator Itaalias 2000 töötajaga teaduslinnakus

Põhja-Itaalias Ispras asuv teaduslinnak on kui riik riigis: ranged turvanõuded piiravad ligi 2000 töötajaga keskusele ligipääsu. Itaalias asub JRC ehk Joint Research Centre'i vanim osa, milles töötavad teadlased uurivad Euroopa Liidu jaoks olulisi teemasid lagunevast tuumareaktorist autode heitgaaside, meekoostise ja küberkaitseni.

TTÜ on rebinud end TÜ-st nii tudengite kui rahvusvahelisuse poolest ette.

Graafikud: Tartu ülikool jõudis Ida-Euroopa ülikoolide hulgas 3. kohale

QS ülikoolide edetabel reastas Tartu ülikooli arenevate Euroopa ja Kesk-Aasia ülikoolide edetabelis 3. kohale. Saja parima ülikooli hulka mahtus selles kategoorias ka Tallinna ülikool ning Tallinna tehnikaülikool. Graafikutelt peegeldub aga nii mõnigi mõtlema panev fakt Eesti ülikoolide kohta. 

Perekonda Cyrtodactylus kuuluv geko.

Myanmaris tuli päevavalgele trobikond gekoliike

Mõnikord juhtub, et uusi loomaliike avastatakse korraga terve trobikond. Nii on see nüüd juhtunud Myanmaris, sooja kliimaga Kagu-Aasia maal, mida tuntakse ka Birma nime all, kus teadlased on avastanud ühest üsna väikesest piirkonnast tervet 19 senitundmata gekoliiki.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: