Ühe minuti loeng: kuidas arvutada peast nagu mustkunstnik? ({{commentsTotal}})

Ilmselt enamik koolilapsi arvavad, et matemaatika on igav, keeruline ja kui on vaja teha arvutusi vihikus või jumal hoidku, tahvlil, on see tüütu, võtab palju aega ja viib tihti valele vastusele. Osutub, et pole vaja näha nii palju vaeva, kinnitab Tallinna ülikooli digitehnoloogiate instituudi matemaatika dotsent Maria Zeltser.

Ammu on arendatud lihtsad ja ilusad meetodid, mis viivad kiiresti vastuseni. Sellised, et arvutusi võib teha isegi peas. Need meetodid leiti Indias juba 2,5 tuhat aasta eest.

Täna tutvume, kuidas võib väga lihtsalt arve korrutada. Näiteks korrutame kaks arvu: 112 x 107. Need on mõlemad 100-le väga lähedal. Võtame baasiks 100 ja esitame 112=100+12, 107=100+7. Kirjutame korrutamise kujul:

112 + 12
x
107 + 7

Vastuse leidmine koosneb kahest osast. Vastuse parem pool võrdub paremate poolte korrutisega: 12*7=84. Vasaku osa saadakse diagonaali meetodiga: 112+7=119. Kokkuvõttes on vastuseks 11 984. Kontrollime kalkulaatoril – ongi õige vastus.

Paneme tähele, et vastuse paremal poolel peab olema sama palju numbreid, mis on nullide arv baasis. Korrutame nüüd arvud, mis on baasist väiksemad: 997*988. Siin baasiks sobib 1000 (kolm nulli). Esitame kordajad kujul:

997 - 3
x
988 - 12 

Vastuse parem pool: -3*(-12)=36, Kuna baasis oli kolm nulli, kirjutame selle kujul 036. Ning vastuse vasak osa: 997-12=985. Seega saame vastuseks 985 036. Võrdleme jälle kalkulaatoriga – bingo!

Sama meetod töötab ka, kui üks arvudest on baasist suurem, teine väiksem. Korrutame 995*1012. Baasiks jälle on 1000 ja korrutis on kujul:

995 - 5
x
1012 + 12

Vastuse parem osa on (-5)*12=-60 ning kuna baasis on kolm numbrit, siis -060. Vastuse vasak osa on 995+12=1007. Kuidas saada siis vastus, kui paremal on negatiivne arv? Laename ühe vasakust poolest (1007-1=1006), parem osa on siis 1000 (baasis on kolm nulli) – 060=940 ning vastuseks on 1006940.

Said ideest aru? Üllata oma sõpru, kuidas oskad kiiresti peas suuri arve korrutada, pärast väikest trenni läheb see isegi kiiremini kui nad arve kalkulaatorisse lüüa jõuavad.

Kas on matemaatika igav ja keeruline? Vastus: kindlasti mitte!

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Haigushüvitiste muudatuse kord muutis märkimisväärselt töötajate haiguskäitumist.Haigushüvitiste muudatuse kord muutis märkimisväärselt töötajate haiguskäitumist.
Haiguspäevade reform oli edukas, kuid kaotajaks on jälle madalapalgalised

Kaheksa aastat tagasi kehtima hakanud uus haiguspäevade hüvitamise kord on vähendanud haiguse tõttu töölt puudumisi kolmandiku võrra.

Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.
Vilo: riigist sõltub, kas IT-firmadele jagub tehisintellekti arendajaid

Kui veel viie aasta eest soovisid IT-ettevõtted peamiselt programmeerijaid ning tehisintellekti spetsialistide vastu oli huvi leige, siis nüüd otsivad needsamad firmad tikutulega just tehisintellekti arendajaid. Tartu ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo ültes teadussaates „Labor“, et praegu on riigi valik, kui palju neid tippspetsialiste suudavad ülikoolid koolitada.

Mida uskuda, mida mitte?Mida uskuda, mida mitte?
See ei ole tõde enne, kui Sergei Lavrov seda eitab ehk infosõda 2.0

Sellise märkusega võeti kokku neljapäevane infosõja-teemaline paneelarutelu rahvusvahelises kaitseuuringute keskuses. Infosõda ei ole iseenesest meile võõras mõiste – sarnaseid strateegilisi püüdeid elanikkonna teadvust mõjutada on dokumenteeritud juba ammu. Sisuliselt ei tehta praegusel ajal midagi teistmoodi, ainult vahendid on teised. Võitluses propagandistliku sisuga on võtmetähtsus eelkõige meediaharitusel, aga ka heal huumorimeelel, selgus arutelu käigus.

Arukask (Betula pendula) Soomes.
Maaülikooli teadlased andsid panuse arukase genoomi järjestamisse

Helsingi ülikooli professorite Jarkko Salojärvi ja Jaakko Kangasjärvi teadusrühm, kuhu kuulusid ka Eesti maaülikooli teadlased, avaldas arukase genoomiuuringu tulemused. Kaskede loodusliku kohanemismehhanismi mõistmine lisab uusi teadmisi geenitehnoloogiasse ning metsade biotehnoloogiasse.

WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.
Küberekspert lunavararünnakust: tarvis läheks palju suuremat vapustust

Maailmas kümneid tuhandeid arvuteid tabanud WannaCry rünnakut oleks viga seostada vaid ühe organisatsiooni või rühmitusega, leiab küberjulgeoleku ekspert James Scott. Inimeste valvsuse tõstmiseks ja küberhügieeni parandamiseks läheb tarvis aga märksa suuremat vapustust.