Küürvaalad on hakanud rühmadesse kogunema ({{commentsTotal}})

Maailma küürvaalad on hakanud kogunema suurtesse rühmadesse. Kuni viimase ajani ei ole küürvaalu peetud eriti seltskondlikeks loomadeks. Tavaliselt liiguvad nad ringi üksi või paarikaupa, vahel harva väiksemate rühmadena, mis kiirelt hajuvad.

Nüüd on aga teadlased uurimislaevadelt jälginud, kuidas küürvaalad moodustavad kuni lausa 200-liikmelisi püsivaid rühmi. Selliseid küürvaalade kogunemisi on alates 2011. aastast nähtud kolmel laevaekspeditsioonil, lisaks mõned korrad ka lennukitelt.

Teadlased eesotsas Ken Findlayga Lõuna-Aafrikas Kapi poolsaare tehnikaülikoolist oletavad ajakirjas PLOS ONE, et vaalu on tavapärast käitumist muutma sundinud muudatused saakloomade kättesaadavuses.

Kuid võib ka olla, et tegu ongi tegelikult küürvaaladele omade käitumisega. Ainult et vaaladel ei ole õnnestunud seda mitme aastakümne jooksul väga harrastada, sest nende arvukus oli pikka aega väga väike. Viimastel aastatel on küürvaalade arvukus teadmata põhjustel aga taas suurenenud. Kui vaalade arvukus veel kasvab, siis mine tea, mida nad veel tegema hakkavad.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Euroopa teadusruumi lõimumispoliitikatel võib olla teatavaid puudusi.Euroopa teadusruumi lõimumispoliitikatel võib olla teatavaid puudusi.
EL-i laienemine võis vähendada ida- ja lääneriikide vahelist teaduskoostööd

Kuigi Euroopa Liidu ühine teadusruum peaks soosima piiriülest koostööd, oleks see kasvanud ida- ja lääneriikide vahel liidu laienemiseta kiiremini, vihjab uus analüüs. Teadusruumi lõimumispoliitikate puudustele vaatamata võib hakata nägema aga ka märke, et ajude väljavoolust on saamas viimaks ajude ringlus.

Maailmaruumi kiviplaneetide seas valdavad veekerad

Kes eksoplaneete uurima sõidab, võtku igaks juhuks kindlasti sukeldusvarustus kaasa, sest üks teadlane on nüüd statistikamudeliga välja rehkendanud, et suuremal osal universumi kivise pinnaga planeetidest katab sellest pinnast enamat kui 90 protsenti meri.

Uus eestikeelne tõlkeprogramm annab teksti edasi sujuvamalt ja autentsemalt

Tartu Ülikooli keeletehnoloogide töögrupp tegi valmis masintõlke programmi, mis põhineb uudsel meetodil ehk tehisnärvivõrkude süsteemil. Tõlkeprogrammi demoversiooni saavad kõik huvilised internetikeskkonnas järele proovida.