Küürvaalad on hakanud rühmadesse kogunema ({{commentsTotal}})

Maailma küürvaalad on hakanud kogunema suurtesse rühmadesse. Kuni viimase ajani ei ole küürvaalu peetud eriti seltskondlikeks loomadeks. Tavaliselt liiguvad nad ringi üksi või paarikaupa, vahel harva väiksemate rühmadena, mis kiirelt hajuvad.

Nüüd on aga teadlased uurimislaevadelt jälginud, kuidas küürvaalad moodustavad kuni lausa 200-liikmelisi püsivaid rühmi. Selliseid küürvaalade kogunemisi on alates 2011. aastast nähtud kolmel laevaekspeditsioonil, lisaks mõned korrad ka lennukitelt.

Teadlased eesotsas Ken Findlayga Lõuna-Aafrikas Kapi poolsaare tehnikaülikoolist oletavad ajakirjas PLOS ONE, et vaalu on tavapärast käitumist muutma sundinud muudatused saakloomade kättesaadavuses.

Kuid võib ka olla, et tegu ongi tegelikult küürvaaladele omade käitumisega. Ainult et vaaladel ei ole õnnestunud seda mitme aastakümne jooksul väga harrastada, sest nende arvukus oli pikka aega väga väike. Viimastel aastatel on küürvaalade arvukus teadmata põhjustel aga taas suurenenud. Kui vaalade arvukus veel kasvab, siis mine tea, mida nad veel tegema hakkavad.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Kuula, mis häält teevad lohukivid

Mis on lohukivid? Kuidas lohukivid seostuvad loodusmaastiku, üksteise ja muististega? Millist häält lohukivid teevad? Millist tüüpi kividega on kõige tõhusam lohke kivi sisse toksida? Kui kaua ühe lohu tegemine üldse aega võtab?

Paastupäevik | kirjutab Allan: patuga pooleks paastudes

Novaatori paastueksperiment on jõudnud 22. päevani. Selles paastupäeviku sissekandes jagab katsealune Allan oma viimase kahe nädala paastukogemust, mis tema hinnangul on olnud äärmiselt valgustav ning kogemuste rohke.

Ka emased tihased laulavad

Talvise pööripäeva järel päevade pikenedes hakkavad linnud üha aktiivsemalt laulma. Kui mitte varem, siis hiljemalt jaanuari lõpu päikselistel päevadel võib rasva- ja sinitihaseid laulmas kuulda.