Küürvaalad on hakanud rühmadesse kogunema ({{commentsTotal}})

Maailma küürvaalad on hakanud kogunema suurtesse rühmadesse. Kuni viimase ajani ei ole küürvaalu peetud eriti seltskondlikeks loomadeks. Tavaliselt liiguvad nad ringi üksi või paarikaupa, vahel harva väiksemate rühmadena, mis kiirelt hajuvad.

Nüüd on aga teadlased uurimislaevadelt jälginud, kuidas küürvaalad moodustavad kuni lausa 200-liikmelisi püsivaid rühmi. Selliseid küürvaalade kogunemisi on alates 2011. aastast nähtud kolmel laevaekspeditsioonil, lisaks mõned korrad ka lennukitelt.

Teadlased eesotsas Ken Findlayga Lõuna-Aafrikas Kapi poolsaare tehnikaülikoolist oletavad ajakirjas PLOS ONE, et vaalu on tavapärast käitumist muutma sundinud muudatused saakloomade kättesaadavuses.

Kuid võib ka olla, et tegu ongi tegelikult küürvaaladele omade käitumisega. Ainult et vaaladel ei ole õnnestunud seda mitme aastakümne jooksul väga harrastada, sest nende arvukus oli pikka aega väga väike. Viimastel aastatel on küürvaalade arvukus teadmata põhjustel aga taas suurenenud. Kui vaalade arvukus veel kasvab, siis mine tea, mida nad veel tegema hakkavad.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Ookean.Ookean.
Kalad tulid maismaale arvatust kiiremini

Kalade areng vee-elukatest maismaaloomadeks võis käia seniarvatust palju kiiremini. Nii väidavad kanada ja rootsi teadlased, kes on tänapäevaste võtetega uuesti põhjalikult läbi uurinud ühe enam kui 300 aastat tagasi Šotimaalt leitud loomafossiili.

Osama bin Laden.Osama bin Laden.
Doktoritöö analüüsis Usāma ibn Lādini sõnumeid uudse meetodiga

Tallinna ülikooli doktorant Helen Geršman uuris Saudi Araabiast pärit Usāma ibn Lādini kirjalikke ja suulisi sõnumeid retoorilisest vaatenurgast, mida pole sarnaselt varem analüüsitud.

Valguskiir andis teada valge kääbuse massi

Taevatähtede massi pole niisama lihtne mõõta. Neid ei saa ju lihtsalt kaalule asetada, aga õnneks on olemas Einsteini üldrelatiivsusteooria, mille abiga on nüüd esimest korda otseselt üle mõõdetud ühe valge kääbustähe mass.

Geenivaramule on geeniproovi andnud 52 000 inimest

Ligi viis protsenti Eesti täisealisest elanikkonnast ehk umbes 52 000 inimest on Eesti geenivaramule andnud oma geeniproovi. Tulevast sügisest hakkab geenivaramu kõigile neile, kel on geenitest tehtud, jagama tervise kohta personaalset tagasisidet. Ühtlasi loodab geenivaramu hakata lähiaastatel koguma uusi geeniproove, millest saaks infot enda geeniandmete kohta suisa ligi 500 tuhat inimest.