Küürvaalad on hakanud rühmadesse kogunema ({{commentsTotal}})

Maailma küürvaalad on hakanud kogunema suurtesse rühmadesse. Kuni viimase ajani ei ole küürvaalu peetud eriti seltskondlikeks loomadeks. Tavaliselt liiguvad nad ringi üksi või paarikaupa, vahel harva väiksemate rühmadena, mis kiirelt hajuvad.

Nüüd on aga teadlased uurimislaevadelt jälginud, kuidas küürvaalad moodustavad kuni lausa 200-liikmelisi püsivaid rühmi. Selliseid küürvaalade kogunemisi on alates 2011. aastast nähtud kolmel laevaekspeditsioonil, lisaks mõned korrad ka lennukitelt.

Teadlased eesotsas Ken Findlayga Lõuna-Aafrikas Kapi poolsaare tehnikaülikoolist oletavad ajakirjas PLOS ONE, et vaalu on tavapärast käitumist muutma sundinud muudatused saakloomade kättesaadavuses.

Kuid võib ka olla, et tegu ongi tegelikult küürvaaladele omade käitumisega. Ainult et vaaladel ei ole õnnestunud seda mitme aastakümne jooksul väga harrastada, sest nende arvukus oli pikka aega väga väike. Viimastel aastatel on küürvaalade arvukus teadmata põhjustel aga taas suurenenud. Kui vaalade arvukus veel kasvab, siis mine tea, mida nad veel tegema hakkavad.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.
Vilo: riigist sõltub, kas IT-firmadele jagub tehisintellekti arendajaid

Kui veel viie aasta eest soovisid IT-ettevõtted peamiselt programmeerijaid ning tehisintellekti spetsialistide vastu oli huvi leige, siis nüüd otsivad needsamad firmad tikutulega just tehisintellekti arendajaid. Tartu ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo ültes teadussaates „Labor“, et praegu on riigi valik, kui palju neid tippspetsialiste suudavad ülikoolid koolitada.

Teadlased: suurem liigirikkus lõunas tähendab suuremat ohtu kiskluse läbi hukkuda

Bioloogidele on seni olnud üldteada, et ekvaatori poole liikudes eluslooduse liigiline mitmekesisus suureneb. Sel nädalal maailma ühes mainekamas teadusajakirjas Science ilmunud artiklis näitasid 40 teadlast 21 riigist liblikaröövikute näitel aga seda, et suurem liigirikkus ekvaatoril tähendab ka suuremat tõenäosust kiskluse kaudu hukka saada.

Kopratamm hoiab jõevee jaheda

Kui kobras ehitab jõe peale tammi, langeb jõevee maksimumtemperatuur, hoides seega ära soojatundlike kalade kahjustusi.

WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.
Küberekspert lunavararünnakust: tarvis läheks palju suuremat vapustust

Maailmas kümneid tuhandeid arvuteid tabanud WannaCry rünnakut oleks viga seostada vaid ühe organisatsiooni või rühmitusega, leiab küberjulgeoleku ekspert James Scott. Inimeste valvsuse tõstmiseks ja küberhügieeni parandamiseks läheb tarvis aga märksa suuremat vapustust.