Neandertallased sõid seeni ja kasutasid ravimtaimi ({{commentsTotal}})

El Sidroni koopast leitud lõualuu.
El Sidroni koopast leitud lõualuu. Autor/allikas: MNCN-CSIC paleoantropoloogia rühm

Neandertallased täiendasid oma toidulauda seente, sambla ja piiniapähklitega, nähtub olendite hammaste analüüsist. Mõned 50 000 aasta eest elanud neandertallased võisid kasutada valu leevendamiseks ning haiguste raviks isegi taimi ja hallitust.

Eelnevalt põhines teadlaste ettekujutus neandertallaste toidusedelist peamiselt nende kunagistest laagripaikadest päevavalgele tulnud ürgelukate kontidel. Muu hulgas küttisid neandertallased arheoloogiliste leidude põhjal mammuteid, karvaseid ninasarvikuid ja põhjapõtru. Hambakatus talletunud pärilikkusaine analüüs viitab nüüd mitmetahulisemale menüüle.

Laura Weyrich Austraalias Adelaide`i ülikoolist leidis, et Hispaanias asuvas El Sidróni koopas elanud kahe neandertallaste menüüst moodustasid lõviosa taimed ja seened. Teisisõnu oli tegu pigem korilaste kui küttidega. Belgias asuvast Spy koopast leitud hamba kunagine omanik toitus seevastu suuresti lihast. Inimeste lähisugulase toidulauale jõudsid lisaks seentele ka näiteks ninasarvikud ja metsikud lambad. Järeldusele pakuvad tuge koopast päevavalgele tulnud fossiilid.

Autorid leidsid ühe Hispaanias elanud neandertallase hambast jälgi ka papli pärilikkusainest. Kõige paremini kattus see töörühma hinnangul lääne-palsamipapli (Populus trichocarpa) geneetilise koodiga. Puu koor sisaldab põletikuvastast salitsiini, mille derivaadi salitsüülhappe toime sarnaneb aspiriinile. Tõlgendus ei pruugi seista aga kõige kindlamatel alustel.

Lääne-palsamipappel kasvas toona vaid Põhja-Ameerikas. Nõnda võis olla tegelikult tegu mõne teise, Euroopas kasvanud papliliigiga. Samas leidub salitsiini ka nende koores. Laiemas plaanis ilmestab see aga, et teadlastel napib endiselt võrdlusmaterjali, millega iidset ja osaliselt lagunenud DNA-d kõrvutada. Liigipõhine klassifitseerimine ei pruugi olla seega alati põhjendatud ja sellesse tuleb suhtuda mõningase ettevaatusega.

Sama neandertallase hambas peitus lisaks kõhulahtisust põhjustava bakteri Enterocytozoon bieneusi ja penitsiliini sünteesiva hallituse Penicillium pärilikkusainet. Töörühma hinnangul võib see viidata, et iidne inimlane üritas leevendada oma kõhuhäda. Kuigi eelnevate uuringute käigus on leitud, et vähemalt puukoort kasutavad enda ravimiseks ka šimpansid, pole võimalik hetkel öelda, kas neandertallased tegid sama teadlikult või on tegu pelga kokkusattumusega.

Hispaanias ja Belgias elanud neandertallaste suu mikrobioom põhjalikumal kõrvutamisel leiti selles märkimisväärseid erinevusi. Kui esimeste puhul meenutas see pigem šimpansite ja muistsel ajal Aafrikas elanud korilaste mikroobikooslust, siis Belgia neandertallaste oma sarnanes rohkelt liha söövate inimlaste mikrobioomile.

Teadlased leidsid neandertallaste suu mikrobioomist ka bakteri Methanobrevibacter oralis DNA-d. Mikroobi geneetiline kood sarnanes aga rohkem inimese suus elanud bakteritüvele, kui neandertallaste ja inimeste kunagise ühise esivanemas suuõõnes elutsenud bakteritüvele. Töörühma hinnangul võib see olla märk neandertallaste ja nüüdisinimestele hiljem aset leidnud intiimsest läbikäimisest, mis hõlmas näiteks suudlemist.

Tegu on hetkel siiski pigem spekulatsiooniga. Samahästi oleks võinud nüüdisinimeste bakterid jõuda neandertallaste suhu toidu jagamisel või keskkonnast. Varem on leitud, et neandertallaste ja nüüdisinimeste paaritumine lõppes aeg-ajalt ka sigimisvõimeliste järeltulijate ilmale tulekuga.

Uurimus ilmus ajakirjas Nature.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Emase humala-eistekedriku tiivad on kollased ja nende siruulatus on umbes 48 millimeetrit.Emase humala-eistekedriku tiivad on kollased ja nende siruulatus on umbes 48 millimeetrit.
Video: nähtamatu kummituse ehk tantsulise ööliblika varjatud elukäik

Tartu ülikooli putukateadlane Sille Holm jälgis kodutalu hoovis Euroopa ühe tantsulisema ööliblika humala-eistekedriku varjatud elu nukust eduka paaritumiseni ja avaldas sellest Instagramis lõbusa video. Skandinaavia ja germaani mütoloogias tuntakse humala-eistekedrikut "nähtamatu kummitusena". 

Õpilaste teadusajakirjas Akadeemiake on teadlaste range eelretsenseerimise läbinud kaheksa värsket õpilasteuurimust. Akadeemiakese toimetus tegi koos ERR Novaatoriga kolmest tööst kokkuvõtted.
Taimetarkus
Karulauk.Karulauk.
Laansoo: inimeste taimeteadlikkus võiks olla kõrgem

Botaanik Urmas Laansoo sõnul on viimastel aastatel kasvanud ravim- ja metsataimede populaarsus, kuid inimeste teadlikkus pole menukusele järele jõudnud. Sestap leiab Laansoo, et korilusentusiastid peaksid tegema rohkem kodutööd enne kui metsast tundmatu leht või õis koju tuuakse. 

Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.

Etnobotaanik: rahvas on ikka leidnud taimedele nutikaid kasutusviise

Etnobotaanik Raivo Kalle nendib, et meie eelkäijad on olnud taimeriigiga rohkem ühenduses ja leidnud kõigile metsasaadustele rakendust. Samas on teadlase hinnangul viimastel aastatel taimeteadlikkus kasvanud, mistõttu on ka linnainimesed taastamas sidet loodusega. 

TõstmineTõstmine
Vaid spordijook ei pane lihast kasvama

Hargnenud ahelaga aminohapped leutsiin, valiin ja isoleutsiin kannavad spordijookides koos lühendit BCAA. Leutsiin, valiin ja isoleutsiin moodustavad üle kolmandiku meie lihaskiust. Kuid lihaskasvu täiemahuliseks stimuleerimiseks vaid neist ei piisa.

Denisovlase piimahammas.Denisovlase piimahammas.
100 000 aasta vanune piimahammas heitis valgust salapärasele inimrühmale

Enam kui 100 000 aasta eest kaotas 10–12 aasta vanune laps kaugel Siberi sügavustes ühe oma võimsatest piimahammastest. Tegu polnud tänapäeva mõistes päris tavalise tüdrukuga. Teadlased järeldavad hambast eraldatud DNA põhjal, et denislastena tuntud ürginimesed kasutasid Altai mägedes asuvat Denisi koopast peatuspaigana seniteatust kümneid tuhandeid aastaid varem.

Vanem, kes pahandust teinud või halva hinde saanud last tutistab, annab talle laksu või rihma, soovib oma sõnul õpetada niiviisi lapsele õiget käitumist. Tegelikult näitab selline tegu vanemakohust täitva täiskasvanu toimetulematust oma ärevuse ja stressiVanem, kes pahandust teinud või halva hinde saanud last tutistab, annab talle laksu või rihma, soovib oma sõnul õpetada niiviisi lapsele õiget käitumist. Tegelikult näitab selline tegu vanemakohust täitva täiskasvanu toimetulematust oma ärevuse ja stressi
Laste kehaline karistamine jäägu minevikku

Füüsiline karistamine õpetab pigem vägivalla heakskiitmist kui vastutustundlikku ja teistega arvestavat käitumist ning läbirääkimistel põhinevat probleemide lahendamist, kirjutab Kadri Soo kultuurilehes Sirp. Kadri Soo on Tartu ülikooli ühiskonna­teaduste instituudi sotsiaalpoliitika assistent.

Lennukiirus määrab linnumuna kuju

Üllatavalt paljudel linnuliikidel ei ole munad üldse eriti munakujulised, nii nagu me seda munakuju enamasti ju peamiselt kanamunade põhjal ette kujutame. Kakumunad on peaaegu täiesti ümarad, koolibrimunad on küll piklikud, kuid mõlemast otsast ühesugused, kurvitsalistel aga jälle on munad peaaegu veetilga kujulised. Mis siis linnumuna kuju määrab?