Neandertallased sõid seeni ja kasutasid ravimtaimi ({{commentsTotal}})

El Sidroni koopast leitud lõualuu.
El Sidroni koopast leitud lõualuu. Autor/allikas: MNCN-CSIC paleoantropoloogia rühm

Neandertallased täiendasid oma toidulauda seente, sambla ja piiniapähklitega, nähtub olendite hammaste analüüsist. Mõned 50 000 aasta eest elanud neandertallased võisid kasutada valu leevendamiseks ning haiguste raviks isegi taimi ja hallitust.

Eelnevalt põhines teadlaste ettekujutus neandertallaste toidusedelist peamiselt nende kunagistest laagripaikadest päevavalgele tulnud ürgelukate kontidel. Muu hulgas küttisid neandertallased arheoloogiliste leidude põhjal mammuteid, karvaseid ninasarvikuid ja põhjapõtru. Hambakatus talletunud pärilikkusaine analüüs viitab nüüd mitmetahulisemale menüüle.

Laura Weyrich Austraalias Adelaide`i ülikoolist leidis, et Hispaanias asuvas El Sidróni koopas elanud kahe neandertallaste menüüst moodustasid lõviosa taimed ja seened. Teisisõnu oli tegu pigem korilaste kui küttidega. Belgias asuvast Spy koopast leitud hamba kunagine omanik toitus seevastu suuresti lihast. Inimeste lähisugulase toidulauale jõudsid lisaks seentele ka näiteks ninasarvikud ja metsikud lambad. Järeldusele pakuvad tuge koopast päevavalgele tulnud fossiilid.

Autorid leidsid ühe Hispaanias elanud neandertallase hambast jälgi ka papli pärilikkusainest. Kõige paremini kattus see töörühma hinnangul lääne-palsamipapli (Populus trichocarpa) geneetilise koodiga. Puu koor sisaldab põletikuvastast salitsiini, mille derivaadi salitsüülhappe toime sarnaneb aspiriinile. Tõlgendus ei pruugi seista aga kõige kindlamatel alustel.

Lääne-palsamipappel kasvas toona vaid Põhja-Ameerikas. Nõnda võis olla tegelikult tegu mõne teise, Euroopas kasvanud papliliigiga. Samas leidub salitsiini ka nende koores. Laiemas plaanis ilmestab see aga, et teadlastel napib endiselt võrdlusmaterjali, millega iidset ja osaliselt lagunenud DNA-d kõrvutada. Liigipõhine klassifitseerimine ei pruugi olla seega alati põhjendatud ja sellesse tuleb suhtuda mõningase ettevaatusega.

Sama neandertallase hambas peitus lisaks kõhulahtisust põhjustava bakteri Enterocytozoon bieneusi ja penitsiliini sünteesiva hallituse Penicillium pärilikkusainet. Töörühma hinnangul võib see viidata, et iidne inimlane üritas leevendada oma kõhuhäda. Kuigi eelnevate uuringute käigus on leitud, et vähemalt puukoort kasutavad enda ravimiseks ka šimpansid, pole võimalik hetkel öelda, kas neandertallased tegid sama teadlikult või on tegu pelga kokkusattumusega.

Hispaanias ja Belgias elanud neandertallaste suu mikrobioom põhjalikumal kõrvutamisel leiti selles märkimisväärseid erinevusi. Kui esimeste puhul meenutas see pigem šimpansite ja muistsel ajal Aafrikas elanud korilaste mikroobikooslust, siis Belgia neandertallaste oma sarnanes rohkelt liha söövate inimlaste mikrobioomile.

Teadlased leidsid neandertallaste suu mikrobioomist ka bakteri Methanobrevibacter oralis DNA-d. Mikroobi geneetiline kood sarnanes aga rohkem inimese suus elanud bakteritüvele, kui neandertallaste ja inimeste kunagise ühise esivanemas suuõõnes elutsenud bakteritüvele. Töörühma hinnangul võib see olla märk neandertallaste ja nüüdisinimestele hiljem aset leidnud intiimsest läbikäimisest, mis hõlmas näiteks suudlemist.

Tegu on hetkel siiski pigem spekulatsiooniga. Samahästi oleks võinud nüüdisinimeste bakterid jõuda neandertallaste suhu toidu jagamisel või keskkonnast. Varem on leitud, et neandertallaste ja nüüdisinimeste paaritumine lõppes aeg-ajalt ka sigimisvõimeliste järeltulijate ilmale tulekuga.

Uurimus ilmus ajakirjas Nature.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Arvuti.Arvuti.
Töö, mis reedab inimese

Kusagil kultuuriruumis liigutab sõnumituuleke tarkusetera, et kui tahad näha inimese tegelikku iseloomu anna talle alkoholi. Alaealistele ja karsklastele peaks sobima versioon, milles peab inimese une pealt üles ajama. Ka siis pidavat avanema võimalus näha ärkvel oldud ajal tähelepaneliku valve all enda teada hoitud ehtsamat palet.

Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.
Vilo: riigist sõltub, kas IT-firmadele jagub tehisintellekti arendajaid

Kui veel viie aasta eest soovisid IT-ettevõtted peamiselt programmeerijaid ning tehisintellekti spetsialistide vastu oli huvi leige, siis nüüd otsivad needsamad firmad tikutulega just tehisintellekti arendajaid. Tartu ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo ültes teadussaates „Labor“, et praegu on riigi valik, kui palju neid tippspetsialiste suudavad ülikoolid koolitada.

Kahte tüüpi mitteväikerakk-kopsuvähk metaboliseerib glükoosi erinevalt. Glükoositransporter GLUT1 (pildil roheline) on kopsu lamerakk-kartsinoomi rakkudes (paremal) palju enam levinud kui kopsu adenokartsinoomi rakkudes (vasakul).Kahte tüüpi mitteväikerakk-kopsuvähk metaboliseerib glükoosi erinevalt. Glükoositransporter GLUT1 (pildil roheline) on kopsu lamerakk-kartsinoomi rakkudes (paremal) palju enam levinud kui kopsu adenokartsinoomi rakkudes (vasakul).
Suhe suhkru ja vähi vahel võib olla arvatust magusam

Texase ülikooli teadlased Dallases leidsid, et teatud tüüpi vähk on suhkrust sõltuvam kui teised. See võib tähendada uut suunda tulevastes ravivõimalustes, kus toitumisalaste muutustega võiks ehk olla võimalik vähi progresseerumist aeglustada.

Arukask (Betula pendula) Soomes.
Maaülikooli teadlased andsid panuse arukase genoomi järjestamisse

Helsingi ülikooli professorite Jarkko Salojärvi ja Jaakko Kangasjärvi teadusrühm, kuhu kuulusid ka Eesti maaülikooli teadlased, avaldas arukase genoomiuuringu tulemused. Kaskede loodusliku kohanemismehhanismi mõistmine lisab uusi teadmisi geenitehnoloogiasse ning metsade biotehnoloogiasse.

WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.
Küberekspert lunavararünnakust: tarvis läheks palju suuremat vapustust

Maailmas kümneid tuhandeid arvuteid tabanud WannaCry rünnakut oleks viga seostada vaid ühe organisatsiooni või rühmitusega, leiab küberjulgeoleku ekspert James Scott. Inimeste valvsuse tõstmiseks ja küberhügieeni parandamiseks läheb tarvis aga märksa suuremat vapustust.